Keeleliselt eraldatud koolisüsteem on takistanud ühiskonna lõimumisprotsesse, ühise väärtuste ja inforuumi arengut ning kriiside hetkedel muutunud ohtlikult lõhestavaks teguriks Eesti ühiskonnas. Täna, kui Eestisse on saabunud ligi 8000 muu emakeelega last Ukrainast, on küsimus muutunud kriitiliseks. Laste suunamine eraldatud vene õppekeelega koolidesse võib hetkel tunduda mugav ja vähekulukas otsus, kuid pikas plaanis on kulud kordi suuremad, sest lõimumisprobleemid lükatakse tulevikku. Täna tuleb teha otsus, et kõik lühiajaliselt või pikaajaliselt Eestisse elama asuvad lapsed suunatakse õppima eranditult kodulähedasse eestikeelsesse kooli.
Teeme Riigikogule ettepaneku võtta vastu muudatused Põhikooli ja Gümnaasiumiseadusesse, mille kohaselt suunatakse edaspidi kõik Eestisse elama asunud lapsed õppima kodulähedasse eestikeelsesse kooli.
Seadusemuudatus on aluseks ühtsele Eesti koolisüsteemile üleminekul, kus ei jagata lapsi emakeele alusel enam erinevatesse koolidesse. Eesti kool, kus õpe toimub valdavas enamuses eesti keeles, peab pikas plaanis olema õppekohaks kõigile Eestis elavatele lastele. Ühtne Eesti kool tagab võrdselt hea kvaliteediga hariduse kõikidele Eesti lastele ning ühise keele- ja kultuuriruumi. Ühtne Eesti kool toetab Eesti põhiseaduslikke väärtusi eesti keele ja kultuuri arengust ning iga lapse õigusest saada haridust eesti keeles.
Otsus on ajakriitiline, kuna täna on Eestisse saabunud suur hulk Ukraina sõjapõgenike lapsi, kes peavad asuma valima eesti- või vene õppekeelega koolide vahel ning suurendavad sellega veelgi rohkem pikaaegset segregeeritust Eesti ühiskonnas. Ühtse Eesti kooli otsus, mille kohaselt suunduvad kõik Eestisse kas ajutiselt või pikemaks ajaks elama tulnud lapsed õppima eestikeelsesse kooli, annab Ukraina lapsevanematele selge juhise ning ka võimaldab koolidel kujundada välja vajalikud kompetentsid ja võimekused muukeelsete laste õpetamiseks.
Seadusemuudatusega koos tuleb teha Haridus- ja teadusministeeriumile ülesandeks välja töötada tegevuskava, mis sisaldab koolidele antavaid lisainvesteeringuid, teadmiste ja kompetentsi osas tuge õppekavade arendamisel muukeelsetele lastele, täiendava personali palkamist ja koolitamist ning muid tegevusi, mis on vajalikud ühtse Eesti kooli tööle rakendamiseks ja muukeelsete laste integreerimiseks Eesti koolisüsteemi.