[{"membership":15,"plenarySession":8,"link":"https://stenogrammid.riigikogu.ee/202609301200","date":"2026-09-30T09:00:00.000+00:00","title":"XV Riigikogu, VIII istungjärk, infotund","agendaItems":[{"agendaItemUuid":"Infotund","date":"2026-09-30T11:58:13.000+00:00","title":"Infotund","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:00:22.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame 30. septembri infotundi. Head kolleegid, nii nagu ikka, me alustame infotundi kohaloleku kontrolliga. Kohaloleku kontroll, palun!","link":null},{"type":"PRESENCE_CHECK","uuid":null,"date":"2026-09-30T12:00:36.000+00:00","speaker":null,"text":null,"link":"http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/481955e2-d395-4af8-8880-ded27b1b2ed1/"},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:01:08.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Kohalolijaks on end registreerinud 13 Riigikogu liiget, puudub 88. Tänases infotunnis osalevad järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo ja rahandusminister Jürgen Ligi. Tere päevast, lugupeetud valitsuse liikmed! Meie infotunni reeglid on ikka samasugused nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks aega kolm minutit. Selle konkreetse küsimuse raames saab registreerunud Riigikogu liige võimaluse esitada ühe täpsustava küsimuse. Lisaks saab üks Riigikogu liige võimaluse esitada lisaküsimuse. Kokku on meil 11 registreeritud küsimust.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"e678dc35-6633-4d45-8ba8-e6bda1af17a7","date":"2026-09-30T12:01:53.000+00:00","title":"Reformierakonna retoorika","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:01:53.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Neist esimene on rahandusminister Jürgen Ligile, küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teema on Reformierakonna retoorika. Martin Helme, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"98008392-64a2-4429-8a41-fb051823e402","date":"2026-09-30T12:02:02.000+00:00","speaker":"Martin Helme","text":"Aitäh! No me teame, et Reformierakond muretseb alati teiste retoorikate pärast, et kellel ei sobi nii ja naa. Aga meil on Reformierakonna minister Jürgen Ligi, kes ilmselt annab kogu mitte ainult Eesti, vaid terve Euroopa poliitilisele maastikule silmad ette oma retoorikaga. Viimane näide sellest on, kui Jürgen Ligi läks telesse ja teatas, et talle ei meeldi see toon, kuidas päästjad küsivad palgalisa. Mul hakkas kohe huvitav kuulata seda, sest mõni päev varem olid käinud siinsamas Toompeal nii Riigikogu ees kui ka Stenbocki maja ees tudengid, kes ka nõudsid oma elutingimuste parandamist ja põrkasid seal Stenbocki maja ees kokku Jürgen Ligiga. Jürgen Ligi hakkas oma tooniga neid õpetama. Needsamad tudengid väljendasid suurt osa Eesti inimeste tundeid ja saatsid Jürgen Ligi sirgelt pehmesse kohta. Neid kahte episoodi võrreldes mul on küsimus Jürgen Ligile. Kas ta oleks valmis päästjate ees vabandama, et ta niimoodi neile turja kargas, neid hurjutama hakkas, või ta peab õigemaks seda tooni, kuidas tudengid suhtusid asjadesse? Sellisel juhul tahaks sellest ka aru saada.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4769f191-bb86-427b-b423-6d6c4df56304","date":"2026-09-30T12:03:32.000+00:00","speaker":"Rahandusminister Jürgen Ligi","text":"Aitäh! Küsimus oli Reformierakonna retoorikast. Meil käib erakonnas see asi teistmoodi, ei ole niimoodi, et esimees ja aseesimees esindavad kõigi retoorikat ja annavad suuniseid, kuidas keegi peab rääkima. Kindlasti ei ole meie erakond ka see, kes laseb seda kusagilt kõrvalt kellelegi ette öelda, kuidas rääkida. Aga ma ei ole kuulnud, noh, teie väljend oli, et kuhugi pehmesse kohta oli mind saadetud. Mind ei ole kuhugi saadetud! Mina olen tudengitega proovinud arendada dialoogi, see ei ole õnnestunud. Ma arvan, et see ei ole ka viis, kuidas oma meelt avaldada, kui sa ei vasta teise poole pöördumisele, et räägime muu kui lärmiga. Ma ei ole võtnud selliseid asju kunagi teisiti. Kui viisakalt tippdiskussiooni ollakse nõus laskuma, siis ma räägin. Kui üle karjutakse, siis ma ütlen, et hea küll, siis ei räägi. Mis päästjatesse puutub, siis päästjate palk tõuseb, ja see on suur erand eelarvesse, et nad saavad otseselt palgafondi. Aga mina viitasin pigem sellele päästjate ametiühingu tegevusele ja konkreetsele episoodile, mis on tegelikult olnud ka läbiv üle aastate. Kui Jüri Ratas tõstis suurelt neil 24% palka korraga, siis ühelt poolt ei olnud see jätkusuutlik, nagu näitas juba järgmine eelarveaasta, ja teiselt poolt ei lõppenud sellega ka miitingud. Kui ametiühing oma edu mõõdab sellega, et valimisaastal saada väga suur paus ja siiski plakatitega siin edasi seista, siis jah, mulle ei meeldi see. Aga ma saan aru, et enamikule inimestele ei meeldi see, et mulle see ei meeldi. Ma aktsepteerin seda. Võtan teadmiseks, et ma sellega head ei tee, kui ma väljendan oma meelsust.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:05:49.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"98008392-64a2-4429-8a41-fb051823e402","date":"2026-09-30T12:05:53.000+00:00","speaker":"Martin Helme","text":"Ma ei arva, et see oli diskussioon, mida Jürgen Ligi üritas avada tudengitega. Minu meelest hakkas Jürgen Ligi tudengitega ülbitsema, süüdistama neid teiste arvel elamises ja ma ei tea, milles kõiges veel. See kindlasti ei olnud heatahtlik diskussioon. Aga jätame selle sinna paika. Ma küll ei tea, mismoodi üks meeleavaldus saabki teistmoodi välja näha kui see, mis nad tegid. Päästjate puhul tuleks siiski täpsustada, et suurenes palgafond 3% jagu. Minu arusaamist mööda ei ole alampalgaastet suurendatud, mis tähendab seda, et tegelikult päästjatel palgatõusu ei ole ette nähtud riigieelarvega, vaid eelarvesse on antud raha juurde, et inimesed, kes on valmis tegema näiteks ületunde nädalavahetustel või riigipühadel, saaksid nende ületundide eest ka välja makstud. Palgatõusu ei ole ju ette nähtud, on nii? Selles olukorras hurjutada ametiühinguid, kelle ainus tööülesanne on seista oma töötajate töötingimuste eest, mille hulgas on ju palk üks kõige olulisem komponent, selle eest, et nad ei küsi õigesti – ma ei saa aru, milles see etteheide seisneb. Aga lõpetuseks ma ütlen seda, et Reformierakonna retoorika nägu on ikka Jürgen Ligi. Keegi teine ei ole nii palju ära teinud selle jaoks, et Reformierakonna nägu kujundada kui Jürgen Ligi. Selles mõttes ei tasu nii tagasihoidlik olla.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4769f191-bb86-427b-b423-6d6c4df56304","date":"2026-09-30T12:07:31.000+00:00","speaker":"Rahandusminister Jürgen Ligi","text":"Jah, kui see oli küsimus, siis on hea. Sest ma arvan, et mul enamasti on palju öelda ja ma ütlen seda siis, kui on palju öelda. Kui ei ole, siis ma ei ütle. Aga küsimus ei ole retoorikas, kõnekunstis, see on pigem teie erakonna kuulsus teha kõva häält ja pilduda teravusi. Mina tahan diskussiooni. Ja meil on ilmselt eesti keele mõistmises väga suuri eriarvamusi. \"Ülbitsemine\" tähendab enda suuremaks tegemist, sellise väljakutsuva käitumisega suuremaks tegemine, kui staatus on. Aga kui minister tahab rääkida meeleavaldajatega, siis ma arvan, et see ei ole ülbitsemine. Küsib mikrofoni, tahab öelda. Mul oleks olnud neile öelda just nimelt seda, mis on riigieelarve võimalused ja mis on nende tulevik, aga mul ei lastud seda teha. Selles mõttes ma ei arva, et mina läksin sinna ülbitsema. Ma läksin nende vahelt tööle ja eelarvet tegema. Kusjuures kõik peavad loobuma. Kui tudengid minuga diskussiooni langevad, siis ma tunnistan neile üles, et nad ei ole kõige õnnetum osa ühiskonnast, kõige haavatavam, nad on kõige perspektiivikam: elavad kauem, pikemalt, jõukamalt, õnnelikumalt. Seda kõike arvestades tasub ka sättida oma nõudmisi. Aga eelkõige ma olen neile tahtnud öelda, et kuulge, kõrghariduse põhiprobleem ei ole toetused. Kõrghariduse põhiprobleem on, kui hea elu see teile tagab tulevikus, mis on tema kvaliteet, kas õppejõud saavad piisavalt palka. Seal umbes kolmas-neljas jutt on sellest, kas õppimise eest peale makstakse. Eestis on unikaalne – noh, unikaalne on liialdus –, väga helde tasuta kõrghariduse süsteem, sellele lisanduvad ka vajaduspõhised toetused ja õppelaen. Ma oleksin tahtnud seda tõesti tudengitele seletada. Eks ma siis räägin seda siia teile, tundub, et teil on ka vaja üht-teist järele õppida, et ka diskuteerida ühiskonnakorraldusest, selle asemel et rippuda sõnasabade kallal ja seda parlamenti tuua. Enda sõnasabad teil ripnevad igal pool.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:10:11.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab Rain Epler. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341","date":"2026-09-30T12:10:13.000+00:00","speaker":"Rain Epler","text":"Jaa, aitäh, härra istungi juhataja! Härra Ligi! Ma puudutan nii retoorikatemaatikat kui ka sisuküsimust. Loodetavasti ei lähe küsimusi liiga paljuks. Nüüd, mis puudutab retoorikat, siis sa täna ka ütlesid, et sa tegelikult ei pidanud silmas päästjate tooni, vaid pidasid silmas ametiühingute juhi väljaütlemisi. Ometigi sa ütlesid, et sulle ei meeldi päästjate toon. Siin saalis on olnud juhtum, kus sa oled öelnud kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvartile, et \"ärge siis olge selline krokodill\". Ja siis hiljem, kui siin saalis seda teemat tõstatati, siis te jälle rääkisite, et see on kuidagi kontekstist välja võetud ja et tegelikult te mõtlesite hoopis midagi muud. See esimene küsimus nüüd ongi selle retoorika kohta, et kas te vahel õhtuti peale tööpäeva lõppu näiteks uudiseid lugedes mõtlete ka, et \"võib-olla ma ütlesin, sõnastasin oma mõtte valesti ja sellepärast ei saadud aru\", või ikkagi mõtlete nii, et rahvas on rumal ja ei loe teie tegelikke mõtteid teie väljaütlemistest välja, et siis te hiljem peate neid nagu lahti seletama. See oli nüüd see retoorika küsimus. Teine küsimus on sisu ja eelarve kohta. Mõned näited näiteks siin: suur konverents, mille peale kulub siin erinevatel andmetel 13–20 miljonit; siis tuulehoo preemia 12 miljonit ja nii edasi ja nii edasi. Ja samal ajal riigi laenukoormus muudkui kasvab. Kas sa, Jürgen, tunned ennast kuidagi halvasti ka, et selliste absurdsete kuludega riigi rahandust uppi aetakse? Ja lõpetuseks võib-olla selline kolmas üldküsimus, et kas ma esitasin oma küsimused teile sobiva tooniga ja arusaadavalt. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4769f191-bb86-427b-b423-6d6c4df56304","date":"2026-09-30T12:12:07.000+00:00","speaker":"Rahandusminister Jürgen Ligi","text":"Aitäh! Ei-ei, enamasti te ei esita, aga te olete oma erakonnas kindlasti kõige viisakam küsija. Lihtsalt sellised küsimused-vastused võiks olla ka fokuseeritud ühele teemale, mitte kogu maailma lahti rääkima kahe minuti jooksul, sest sellele ei saa ju täpselt vastata, täht-tähelt. Kui on konkreetne küsimus, siis küsige, aga ärge iseloomustage. Ma võin katsuda siis meenutada: jah, tõepoolest, ametiühingute puhul ma pidasin silmas ametiühingute – või päästjate puhul – ebareaalseid nõudmisi, mis ei arvesta ei riigi rahanduse olukorda ega siis ka proportsioone teiste palgasaajatega, kus selliseid palgatasemeid reeglina ei ole, nagu nemad küsivad. (Hääl saalist: Tuulehoo …) Tuulehoo preemia on väga tähtis mitte ainult kliima-, vaid ka julgeolekupoliitiline asi, sest ta ikkagi hoiab ära despootiate rikastumist meie fossiilenergeetikaga ja kindlustab meie laste tulevikku, et kliima ikkagi ei tingiks maailmas rahutusi ja elupaikade hävimist. Aga mis seal siis veel oli teie küsimus? Et kas ma vahel mõtlen. Noh, \"krokodill\" – ma vahel mõtlen tõesti, et kas äkki ma teen vea, et äkki Keskerakonna fraktsioon tegelikult ei saa eesti keele kujunditest aru. Ja mulle on seda öeldud – tegelikult on mulle seda öeldud –, et see solvumine näitab, et neil tegelikult ei ole nagu mitmekihilisemast jutust kasu. Te tsiteerisite mind ebatäpselt, või no abi, eks ole, peabki hästi lineaarselt rääkima, nad on õppinud teisest… (Hääl saalist.) Noh, selle \"krokodill\" on jälle välja võetud kuskilt. Mina mõtlesin eelarve kontekstis – eelarve kontekstis tähendab \"krokodill\" hoopis mingit muud asja. Ja isegi kui ma lõõpisin seal – aga ma arvan, et ma ei lõõpinud –, oli see kujund eelarve folkloorist: krokodill kui kärpija ja nõnda edasi, aga mitte soov Anastassia Kõlvartit kuidagi krokodilliks sõimata inimesena. Mul on talle teisi asju ette heita, kui et ta on krokodill; väga palju on ja siis ma seda ka ütlen, aga ta ei ole krokodill – seda ma võin kinnitada, et ta on tegelikult inimolevus.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:14:25.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Nii mõnigi asi sai selgemaks ja lõpetan meie esimese küsimuse käsitlemise.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"735095da-0ea0-4d78-9415-a802cee1bfe1","date":"2026-09-30T12:14:35.000+00:00","title":"Piirid","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:14:35.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Liigume edasi. Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Vabandust, nüüd esimest korda täna Kristen Michalile, sellepärast et esimene küsimus oli hoopiski rahandusminister Jürgen Ligile. Teine küsimus peaminister Kristen Michalile küsib Helir-Valdor Seeder ja teema on piirid. Helir-Valdor Seeder, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"23161df7-bc1b-442e-b4cd-2d1f37627658","date":"2026-09-30T12:14:52.000+00:00","speaker":"Helir-Valdor Seeder","text":"Aitäh! Auväärt peaminister! Euroopa Liidu ja Eesti rändepoliitika ning piiride kaitse ja valvepoliitika on ebaõnnestunud. Paljud riigid on seda tänaseks mõistnud ja rakendavad rangemaid meetmeid piiride kaitsel ja rändepoliitikas. Kahjuks Eesti riik ei ole seda täiel määral teinud ega teadvustanud ilmselt. Viimastel kuudel ja nädalatel on Eestisse saabunud sadu ebaseaduslikke piiriületajaid ja kinnipidamiskeskus Rae vallas on ummistunud illegaalidest, kellega Eesti riik ja ka Rae vald hakkama ei saa. Vallaametnikud on ülimalt hõivatud ning riik ei ole sinna piisavalt abi suutnud anda. Ja mis siis tehakse? Tuleb tõestada, et 40-aastased habemega mehed ei ole alaealised. Enamik neist tagasi saata meil ei õnnestu. Eksootiliste keeltega, nagu araabia ja teiste keeltega inimesed, nendega suheldakse läbi tõlkide, et kindlustada neile riided, toit, elamisvõimalused, vajalik arstiabi ja nii edasi, hiljem ka vajalikud koolitused ja lõimumiseks vajalikud tingimused, alaealistele muu vajalik abi. Ühesõnaga, totaalne jama ja lisakoormus ning täiendav julgeolekurisk. Samal ajal ei sulge me Eesti-Vene kontrolljoont Narvas, Luhamaal ja Koidulas, et suunata sealt vabanev ressurss Läti suunale, kuna Läti ei suuda Läti-Valgevene ja Euroopa Liidu välispiire piisavalt kaitsta. Eile räägiti rahvusringhäälingu saates, kuidas narvakate identiteedi osa on olla sillaks Peterburi ja Tallinna vahel ja seda tuleb hoida. Mina ütlen selle kohta – tule taevas appi! Ja seda Venemaaga, agressoriga ja täna. Lisaks, Soome on oma piiri Venemaaga sulgenud, see tähendab, et Narva on ainsaks sillaks siin regioonis Venemaalt Euroopasse liikuvale inimmassile. Oleme tekitanud Eestist läbikäigu riigi ja võtnud täiendava koormuse ning riski. Miks? Minu jaoks on see täiesti arusaamatu. Miks valitsus ei sulge täielikult praeguses olukorras kontrolljoont Venemaaga ega suuna täiendavat ressurssi Läti suunas, kus abi on vajalik…","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:17:07.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Teie aeg!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"23161df7-bc1b-442e-b4cd-2d1f37627658","date":"2026-09-30T12:17:08.000+00:00","speaker":"Helir-Valdor Seeder","text":"…ja abi ei ole piisav? Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:17:09.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Härra peaminister, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T12:17:11.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Siin küsimuses oli nüüd kaks tükki. Kõigepealt, mis puudutab Lätit ja meie liitlasi, siis selle kohta oleme ka ise öelnud ja on ka rändevaldkonnaga tegelev Siseministeerium öelnud, et meie printsiip on kaunis lihtne. Selle asemel, et tekitada Euroopas sisepiire – ma mäletan, siin oli see debatt ka avalikkuse ees, täpselt ei mäleta, umbes kuu aega tagasi oli see debatt –, me kaitseme Euroopa välispiire. Praktikas see tähendab seda, et me toetame oma liitlasi ja muu hulgas on näiteks meie politseiüksused läinud Läti piirile tuge tegema. Kui vaja ja kui võimeid, siis me kindlasti jagame seda ja teised liitlased on solidaarsed. See on esimene printsiip ja põhimõte, millest lähtuda. Euroopa Liidul peab olema tugev välispiir, välispiiri tuleb kaitsta. Ma põhjendan ka seda, miks ma nii ütlen. Sest kui me hakkaksime ehitama sisepiire, siis kes paremini kui üks Euroopa äärealal olev riik nagu meie teaksime, kui palju me oleme saanud kasu vabast liikumisest, kui palju on inimestele andnud Schengeni ala ja kui palju on see andnud majandusele. Kui me liiguksime seda teed, et me hakkaksime taasehitama sisepiire, siis ma arvan, et meie inimeste rändamine, mis on pigem ju ajas kasvanud, oleks kindlasti kõige suurema löögi all. Eesti inimesed kaotaks sellest. Mulle tundub, et ühiskondlik debatt Eestis üldiselt seda mõistis. Teiseks, mis puudutab rändenumbreid – ja seda ma ei omista teile, rõhutan seda –, vaid teie sellisele ultrakonservatiivsemale tiivale siin kõrval, kes on võtnud aastaid meid hirmutada, ütleme, suureneva ja kasvava rändega, siis rändenumbrid on ikkagi nii, et Eestist on rohkem ära läinud, kui siia tulnud. Nii et see on numbrites. Need on faktid, mis kahjuks sellist suurt rändelugu ei kinnita. Kolmandaks, piirist. Eesti-Vene piir ei ole tavapärases mahus avatud. Me oleme piiriületust oluliselt piiranud, osa piiripunkte on suletud, teiste lahtiolekuaeg on lühendatud. Inimesed ja kaup kohtuvad kõik tollikontrolliga. Lisaks oleme maanteepiiripunktide aega lühendanud vastuseks Venemaa ebamõistlikule käitumisele. Võin tuua ka mõne näite. Me oleme võimelised piiri sulgema päris kiiresti, näiteks 7. septembril Luhamaal. Kui sellises piiripunktis tekib probleem, siis see piiripunkt kohe suletakse. Ja seda me oleme ka teinud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:20:09.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"23161df7-bc1b-442e-b4cd-2d1f37627658","date":"2026-09-30T12:20:12.000+00:00","speaker":"Helir-Valdor Seeder","text":"Aitäh! Auväärt peaminister! Ma tõepoolest imetlen teie võimet vastata küsimusele, mida ma ei küsinud. Ma ei teinud ettepanekut ega küsinud Euroopa Liidu sisepiiride kohta. Minu küsimus oli Vene ja Eesti kontrolljoone kohta ja sellest, miks me ei suuna sealt vabanevat ressurssi Lätile appi, Läti–Valgevene piirile, mis ei pea. Just nimelt, ma olen teiega nõus, et Euroopa Liidu välispiir on täna probleem nr 1 ka meil siin regioonis. Ja läbi Läti tuleb transiit. Selles olukorras, kus me ei suuda seda ohjata, ei ole mõistlik hoida vaba veel Narva, kust ka Soomest liikuv rahvas ja eurooplased, kes Venemaale lähevad, või venelased, kes tulevad Venemaalt ja tahavad Euroopasse minna, liiguvad läbi Narva. Miks me hoiame seda kanalit lahti, kui meie naaberriigid on selle kinni pannud ja püüavad nii-öelda suletud piiri valvata ja seegi tilgub? See oli minu küsimus, mitte et ma tahaksin Euroopa Liidu sisepiire kehtestada. Aga mul on teine küsimus. Valitsus ei toetanud Isamaa algatatud seadusemuudatust, et sätestada, et Eesti ei võta vastu Euroopa Liidu ümberpaigutamise ja ümberasutamisega inimesi, vaid osaleb selles nii-öelda solidaarsusmehhanismis, mis on Euroopa Liidus heaks kiidetud, kas siis rahaga või ekspertidega. Minule jääb arusaamatuks, miks me selles olukorras, kus me oleme niigi keerulises olukorras – üle Euroopa loomulikult, aga Eestis ka praegu, see, mis Rae vallas toimub, on ikkagi kriis, täielik kriis sellele vallale, Eesti riik ei ole suutnud sedagi lahendada –, me rahulikult hääletame vastu seaduseelnõule, mis on kooskõlas Euroopa õigusega, et me ei võta vastu ümberpaigutamise ja ümberasutamise raames, vaid osaleme seal kas ekspertide või rahaga, mis on meile jõukohasem ja tunduvalt väiksema riskiga. Miks valitsus seda ei toeta?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T12:22:05.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Aitäh! Kõigepealt esimesest küsimusest. Jah, ju siis teie sissejuhatus eksitas mind, sest minule jäi mulje, et te nõuate Euroopasse sisepiiride ehitamist. Mul on hea meel teiega ühel nõul olla, see ei tee mind üldse kurvaks. Kui me oleme ühel nõul selles, et tuleb välispiiri hoida tugevana, mitte sisepiiri ehitada, siis ma arvan, et mulle see poliitikapositsioonina sobib kenasti. Ja see on ka olnud valitsuse positsioon. Veel kord: mul on väga hea meel, et me oleme ühel nõul. Nüüd välispiiri tugevdamisest. Me oleme saatnud sinna politseilisi üksusi ja me oleme vähendanud ka piiril koormust just sellega, et me oleme sulgenud punkte ja lühendanud ka lahtiolekuaega. Sellega me vähendame koormust ja kui vaja – me oleme seda ka varem öelnud – otsime lisaressurssi juurde, et oma naabreid aidata. Nii et selleks on meil valmisolek olemas, et Lätit ja teisi naabreid aidata. Ja nad oskavad seda hinnata, peaministrite vahel suheldes seda hinnatakse. Nüüd, mis puudutab eelnõu, siis vaatan täpselt teie eelnõu järgi. Mul ei ole seda kohe siin kuskil kirjas, mis on teie eelnõu sisu või mis sellega oli, aga ma mäletan küll seda, et selles debatis me ütlesime ka väljaspool ja avalikult, et Eesti sai juba siin olevate põgenike tõttu teatavad erandid ja neid erandeid me kindlasti kasutame.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:23:35.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab Mart Helme. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da","date":"2026-09-30T12:23:38.000+00:00","speaker":"Mart Helme","text":"Aitäh! No tegelikult on siin tegemist väga suure demagoogiaga. Sisepiire me ehitama ei hakka. No mina mäletan seda aega, kui ma tegelesin siin kümmekond-tosin aastat tagasi väga aktiivselt turismibisnisiga ja külastasin väga sageli Lätit. Läti piiri peal oli mõlemal poolel dokumentide kontroll – ei olnud mitte midagi rohkemat kui lihtsalt dokumentide kontroll. Selle dokumentide kontrolli käigus avastati salakaubavedu, avastati illegaale, avastati igasuguseid kurjategijaid, kes püüdsid ühest riigist teise pääseda. Piir oli tegelikult avatud, mingisugust sulgemist ei olnud. Inimesed said vabalt liikuda, kogu see piirikontroll võttis isegi bussitäie inimeste puhul aega võib-olla veerand tundi, 20 minutit. Ei mingit probleemi. Ja kui me oma julgeolekulisest olukorrast räägime, siis praegu oleks see asi väga vajalik. Me võtaksime piiride peal kindlasti kinni selliseid inimesi, kes ei soovi Eestile ega ka meie teistele naaberriikidele head. Seda esiteks. Teiseks, tulles tagasi ikkagi selle Vene piiri juurde. On tõesti arusaamatu, miks selline inimvoog Narvas kahes suunas kogu aeg liigub selles julgeolekulises olukorras, mis meil on seoses Venemaaga ja kus me kogu aeg räägime nii valitsuse tasemel kui ka igasugustel muudel tasemel, kuidas Venemaa kavandab meie suhtes hübriidrünnakuid, Venemaa kavatseb meie suhtes võib-olla mingisuguseid muid aktsioone, Venemaa võib üldse kavandada Eesti suhtes ja üldse teiste Balti riikide suhtes mingeid sõjalisi agressioone. Me hoiame seda kanalit viienda kolonni liikumiseks, GRU agentide liikumiseks ja jumal teab mis inimeste liikumiseks lihtsalt lahti. Kas te tahate tõesti öelda, et me suudame kõikide nende inimeste puhul kindlaks teha, mis on nende taust ja mis on nende Eestisse saabumine või Eestist lahkumise ülesanne? Kindlasti mitte! Nii et ma toetan lugupeetud kolleege siin, kolleege Isamaast. Siin tuleb ikkagi astuda radikaalseid samme nagu meie lõunanaaber. Ja kolmandaks, ärge tulge jälle selle demagoogilise jutuga, et EKRE on meid aastaid hirmutanud immigratsiooniga.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:25:53.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Teie aeg!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da","date":"2026-09-30T12:25:54.000+00:00","speaker":"Mart Helme","text":"Kõndige Tallinna tänavail ringi ja te näete, et meie hoiatused on tõeks osutunud. Tallinn on muutunud väga värviliseks linnaks. Nii et Mustamäed rahvas nimetab juba tõesti Mustamäeks. Selline väike täiendus siia juurde.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:26:08.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Härra peaminister, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T12:26:11.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Nojah, algus oli paljulubav, aga lõpuga vedasite Helir-Valdor Seedri sisse muidugi, mulle tundub, hea küsija. Ma ei usu, et ta kõikide teie väärtushinnangutega nõustub ja neid kuidagi jagab, seetõttu ma seda kuidagi talle ei laienda vastates. Piiri puhul ma olen öelnud, ja seda on öelnud ka sisejulgeolekuasutused korduvalt, et piirisammud otsustame vastuseks sellele, milline on ohuhinnang ja milline on Eesti riigi käitumise vajadus. Me oleme lühendanud piiri lahtioleku aega vastuseks sellele, et Venemaa ei ole käitunud mõistlikult piiril. Me oleme rakendanud täistollikontrolli just vastuseks sellele, et keegi ei üritaks Venemaale midagi viia sanktsioneeritud kaubast. Ühes asjas me oleme ilmselt kõik ühel nõul, et minu hinnangul ka ei tasuks kellelgi Venemaale minna. Ühelgi täiemõistuslikul inimesel sinna minna ei tasu. See on olnud ka meie aktiivne soovitus. Piiripunkte on kohapeal suletud ja sulgeme vajadusel veel, kui tekib selliseid situatsioone, mis seda nõuavad. Ma tõin ka näite, et 7. septembril, mis ei olegi väga hiljuti, Luhamaal piiripunkt suleti ajutiselt PPA poolt, kuna kaks Iraani kodanikku hakkasid seal skandaalitsema. Ja pärast seda nad avasid. Nii et me oleme võimelised need punktid kiiresti sulgema ja see kõik käib vastavalt sellele, milline on Eesti riigi julgeolekupoliitika ja milline on ohuhinnang. Jah, selle kõige muu peale ma isegi kommentaare vist ei hakka rohkem jagama.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:27:46.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Sellega lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"ccb1639c-e3ca-42cd-9629-02238017b9a6","date":"2026-09-30T12:27:52.000+00:00","title":"Riigieelarve","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:27:59.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Liigume edasi. Ka kolmas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Lauri Läänemets ja teemaks on riigieelarve. Lauri Läänemets, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d557812c-971d-415b-827d-aa6a382ec6ef","date":"2026-09-30T12:28:01.000+00:00","speaker":"Lauri Läänemets","text":"Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma sooviks teiega arutada ebaõiglusest riigieelarves ja seda, mis puudutab erinevate riigitöötajate töötasusid – politseinikud, päästjad, õpetajad, sotsiaaltööötajad, kultuuritöötajad. Millegipärast Reformierakonna käekiri kipub läbi aegade olema selline, et inimestel ei saa palka tõsta, kui Reformierakonna arvates majandusel läheb halvasti, eelarvega on rasked lood; ja kui majandusega läheb hästi, eelarvega on paremad lood, siis ei saa ka tõsta, sellepärast et siis on vaja valmistuda mis iganes järgmisteks olukordadeks. Aga praegune ebaõiglus tuleb sellest, et tegelikult see eelarve olukord ei oleks nii halb, kui te poleks riigi tulusid vähendanud sedavõrd suures summas – ligi miljard eurot, seal 800 miljonit või mis ta kokku oli, erinevad loogikad. Ja nüüd peavad need riigitöötajad – tegelikult tublid inimesed, õpetajad, päästjad, teised – selle kinni maksma. Taas kord maksavad nemad selle kinni olukorras, kuskohas meil on vanemaid õpetajaid kui 65 eluaastat 2800 ja rohkem; olukorras, kus me teame, et kolmandik õpetajatest lahkub pärast kolme aastat töötamist koolis, töö on keeruline. See tähendab, et meil on totaalne õpetajate puudus ja tulevik veel eriti karm. Ja sellega tuleb täna tegeleda, tulevikus mitte. Kus päästja ei saa tegelikult oma palga eest isegi omale kodu osta – see on ka ju põhimõtteliselt fakt. Mu küsimus on väga lihtne: miks see palgatõus vähemalt miinimumis teie nägemuses ei ole selline, et ta ei jää keskmise palga tõusust järgmisel aastal maha? Te olete teinud täna valitsuses ettepaneku, et see on 3%, aga see on väiksem kui keskmise palga kasvu prognoos. Öelge mulle, miks te vähemalt siis ei hoia tänasel tasemel, vaid te lasete kõigil riigitöötajatel, tublidel inimestel selles palgas tagasi minna.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T12:30:06.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Aitäh, hea küsija! Siin on nüüd mitu komponenti, mida kommenteerida. Kõigepealt see, mida te mainite maksuvähendustena – ligi miljard, nagu te ütlete. Ma olen teiega täiesti nõus, kord on teil täiesti õigus. Ja kui saaks, teeks veel, ma ütlen nii. Te ometi ju saate aru: see, mida sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond meile väga hoolega eile heitsid eelarve kõne ajal teie parteikaaslased ette, et maksukoormust on alandatud – see on ju täitsa tõsi. Aga mis tähendab maksukoormuse alandamine? Tähendab seda, et inimestel jääb ju raha kätte. Kellel jääb raha kätte? Nendelsamadel õpetajatel, päästjatel ja politseinikel. See teie maksuküür ehk astmeline tulumaks hakkas inimesi karistama 1200 eurost 2100 euroni. Ja ma endiselt ei saa aru – sest ma ju tean, te saate aru, mida ma räägin –, miks te nii jonnakalt kaitsete seda astmelist tulumaksu, mis võttis õpetajatelt, päästjatelt, politseinikelt selle raha ära, ja heidate seda mulle ette, et me selle ära kaotasime. Ma tean, teiega koos ei oleks see õnnestunud, mis teha. See viis meid lõpuks lahku; ega midagi teha ei ole – elu on, nagu elu on. Nüüd näitena: kui õpetaja palk brutona oli 2025. aastal – see on lihtsalt ühe numbrina, võrdlusena – 1820 eurot, siis neto on umbes 1442. 2026. aastal näiteks brutona oleks 1970 õpetaja palk, siis neto oleks 1666 eurot – kasv 15%. Tänu maksuküüru kaotamisele õpetajal jäi palju rohkem raha kätte. Sellel aastal! Kogu aeg! Sellepärast oligi vaja see maksuküür ju kaotada. Te tulete ette heitma seda, et me kaotasime astmelise tulumaksu, mis alates 1200 eurost 2100 euroni inimesi täiendavalt maksukoormas. Minu jaoks on see täitsa omamoodi. Ma ei saa täpselt aru, miks te seda teete. Ma saan aru teie kampaaniast – Anti Allas eelmine kord infotunnis vist ütles, et 3000-st, 3500-st on plaan kõrgemad maksud kehtestada inimestele. Ma saan aru teie plaanist, astmelisest tulumaksust – minu jaoks arusaadav. Reklaamige seda, aga ärge heitke ette seda, et inimestele jäi rohkem raha kätte, eriti neile, kellel seda vaja on. See on nüüd esimene osa. Teine osa vastusest: miks me suurendame palgafondi 3%. Aus vastus on see, et riigieelarve on punases, 4% on defitsiit, maksukoormus on sama 35%, mis 1995. aastal; kaitsekulud on 5% – tollal olid alla protsendi. Millegi muu arvelt peame ära võtma. Olge aus, tehke ettepanek, mille arvelt ära võtta.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:32:55.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Lauri Läänemets, teil on täpsustav küsimus. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d557812c-971d-415b-827d-aa6a382ec6ef","date":"2026-09-30T12:32:57.000+00:00","speaker":"Lauri Läänemets","text":"Suur tänu! Lugupeetud peaminister! Te ei pea ju Eesti inimesi lihtsameelseks, et te seletate siin ainult ühte külge nende elust. Seesama õpetaja tegelikult kannatab selle all, et te võisite teha selle maksuküüru kaotamise, aga selle tulemusena tulevad ka kärped. Näiteks haridusvaldkonnas needsamad lapsed, sellesama õpetaja töökoormus lööb selle ju tagasi. Huviharidusest raha äravõtmine on tegelikult sellesama õpetaja probleem, ka sellel õpetajal on lapsed, väga paljudel õpetajatel on lapsed. See, et te tõstsite selle katteks käibemaksu, muutsite püsivaks käibemaksu tõusu, see õpetaja maksab poes suure osa sellest võidust, teie niinimetatud võidust ära. Miks te peate inimesi lihtsameelseteks? Tegelikult seda võitu ju sellisel kujul neil ei ole. Kui me räägime üldse teie rahanduspoliitikast, siis ma vaatasin just, et Ülo Kaasik, Eesti Panga president, on saatnud erakondade esimeestele ühed tabelid meie palvel ja koostöös Eesti Pangaga, mis puudutab intresse, kui palju Eesti maksab intresse tulevikus. Teie rahanduspoliitika tulemus, see, et te siin reklaamite, et inimestele jääb raha rohkem kätte, jah, kõige ebaõiglasem sellest oli see, et inimesed, kes teenisid või teenivad 4000 ja rohkem eurot, said omale tõesti priske võidu. See ei ole minu arvates midagi tänases Eestis, mille puhul vastu rinda taguda ja öelda, et see on hea. Aga see tulemus on see, et umbes 600 miljonit eurot me maksame varsti intresse aastas. 600 miljonit! Ja Eesti Panga hinnangul umbes kümme aastat võtab aega, kui me tahame laenukoormaga jõuda või jääda tasemele 30%. Kümme aastat! See on 6 miljardit eurot sellesama õpetaja sotsiaalmaksu, ettevõtja sotsiaalmaksu, vabandust, mitte sotsiaalmaksu, tulumaksu, eksisin. Kõik me maksame tegelikult teie seda käpardlikku rahanduspoliitikat kinni. Palun seletage, kuskohas see võit Eesti inimesele on. 6 miljardi eest saaksime me tõsta kõigil palkasid päris palju, 6 miljardi eest saaks erihoolekannet rahastada, 6 miljardi eest saab teid ehitada, Eestis kõiki asju teha. Te lihtsalt saadate selle välismaale.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:35:10.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Teie aeg!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d557812c-971d-415b-827d-aa6a382ec6ef","date":"2026-09-30T12:35:12.000+00:00","speaker":"Lauri Läänemets","text":"Jürgen Ligi teie kõrval muheleb ja on rahul, enda kätega tehtud tore asi, tore kingitus. Tegelikult katastroof Eesti inimeste jaoks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:35:18.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Härra peaminister, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T12:35:20.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Jah, hea küsija, ma tunnen, et siin debatis on juba palju sellist valimisdebati hõngu. Püüame jääda rahulikuks, on kõigepealt minu üleskutse. Selgitan teile. Kõigepealt, intressinumbrid ja intressi hulk sõltub sellest, kuidas me iga aasta eelarvet teeme. Eesti Pank on andnud soovituse, nagu eelarvenõukogu, et iga aasta võiks defitsiiti pool protsenti vähendada. Sellega on võimalik võlakoormat kenasti kontrolli all hoida. (Saalist hõigatakse.) Ja teiseks, Eesti on Euroopa Liidu kõige väiksema võlakoormusega riik, ma juhin tähelepanu. Meil on kombeks suurendada asju, rääkida ennast teatud probleemidest suuremaks. Ärme nüüd seda viga ka teeme. See on nüüd esimene asi. Teiseks, mis puudutab kättejäävat raha. Vaadake, kui te olete ehitanud süsteemi – ja sõna otseses mõttes teie ehitatud, see maksuküür –, mis koormas enim Eesti riigis kõrgema tulumaksuga neid inimesi, kelle palk oli vahemikus 1200–2100 eurot, siis mulle tundub, et kui te seda jätkuvalt ja edasi kordate, siis te vist ise peate inimesi ilma arvutusoskusega inimesteks. Inimesed Eestis on väga võimekad arvutama ja nad saavad väga hästi aru, mida see nende tuludele tähendas. Kui see maksuküür kadus, siis selles vahemikus inimesed said oluliselt rohkem raha kätte. Need on õpetajad, päästjad ja politseinikud. Teie ettekujutus, et peaks neid koormama, just neid inimesi, Eesti riigi põhiline nii-öelda kulukoorma kandja peaks olema keskmise palga juures olev inimene, kas natuke üles- või natukene allapoole, on minu meelest ka kontseptuaalselt väga imelik. Ma ütlen ausalt, et on imelik ja ma ei mõista seda. Aga seda debatti saab lugupidavalt pidada. Minu hinnang on see, et Eesti maksusüsteem peaks olema ühetaoline. Maksutase peaks jääma selliseks, nagu ta täna on, natukene langev. Teie kontseptsioon on, saan aru, teistsugune. Teie kontseptsioon on uusi makse, uusi tasusid tuua, et selle arvel rahastada soovitud valdkondi. Teie esindaja Riina Sikkut oli vist rahvusringhäälingus, kus ta ütles, et tulevikuplaan võiks olla uusi makse, uusi tasusid kehtestada ja selle arvel seda raha rohkem ringi jagada. Mina pigem arvan, et meil tuleb riigis üle vaadata, milliseid teenuseid me osutame. Investeeringutes me oleme pea kahekordselt üle Euroopa keskmise, investeeringute puhul nendega kaasnevad ka püsikulud, tuleb needki üle vaadata. Nii et kõike seda me teeme ja eelarve me oleme teinud ausalt. Loomulikult ma tahaks, et majanduskasv oleks kiirem, raha oleks rohkem ja me saaks rohkem tõsta riigi heaks töötavate inimeste palka, aga ütleme nii, et ajal, kus me samal ajal vähendame defitsiiti ehk tõmbame koomale – kolm aastat oleme kärpinud –, saame tõsta ainult neljas valdkonnas läbivalt palku. Need on päästjad, politseinikud, õpetajad ja kultuuritöötajad. Ja see maksuküüru kaotamine, see teie tehtud maksuküüru kaotamine aitas just neid inimesi.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:38:21.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Sellega lõpetame tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. (Hääled saalist) Lisaküsimus jääb veel küsida, muidugi-muidugi. Lauri Läänemets kaks küsimust sai, aga Helmen Kütt, teil on lisaküsimus. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T12:38:38.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur aitäh! Ma mõtlesin, et ma olen muutunud juba nähtamatuks, aga ma loen enda nime seina pealt.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:38:43.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Ei, ma nägin teid, aga lihtsalt siin ekraanilt peegeldas vastu, nii et ma ei pannud tähele. Aga tõepoolest, teil on täpsustav küsimus. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T12:38:51.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Seda, mida mina nüüd küsima hakkan, kindlasti ei saa öelda valimiseelseks võitluseks, sest sotsiaaldemokraadid on esitanud alati ka selle aasta riigieelarvesse ja lisaeelarvesse ettepanekuid, mis puudutavad erihoolekannet. Ja ilmselt te juba aimate, kui ma küsimuse sisse vajutan, et ma seda küsin. Te ei pea pettuma, ma seda tõepoolest küsin. Eile, kui te eelarvet üle andsite, siis te ütlesite ka, et palgatõus 3% või palgafondi tõus 3% puudutab õpetajaid, päästjaid, politseid ja kultuuritöötajaid. Nii kaua, kui mina vähemalt mäletan – ma ei saa öelda, et kõik aastad, aga nii kaua, kui mina mäletan –, on selles loetelus alati olnud sees ka sotsiaalala töötajad. See on olnud üks rida, mis puudutab ka sotsiaalala töötajaid. Sel korral neid seal ei ole. Ja see 7,5 miljonit, mida ministri poolt hakatakse jagama, arvestades, et sealt läheb maha residentuurile kulu, infotehnoloogia kulu ja jääb 4 miljonit, erihoolekandele kahtlemata ei ole piisav. Mul on üks palve, et järsku te siiski edaspidi ei omistaks sotsiaaldemokraatidele sellist, et sotsiaaldemokraadid soovivad Eesti inimest maksustada ja tõsta kõiki makse. Räägime ikkagi konkreetselt. Nagu ka Lauri Läänemets siin eelnevalt küsis, ta ei öelnud seda, mida te talle ette lugesite. Ta rääkis, tõsi, maksuküüru kaotamisest ja sellest, mis puudutab kõrgepalgalisi inimesi, aga see, et pidevalt lehest lugeda, kuidas sotsiaaldemokraadid hakkavad maksustama inimesi, ei ole tõsi. Aga palun selgitage, miks sotsiaaltöötajaid ei ole selles loetelus.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T12:40:39.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Aitäh, hea küsija! Algus oli taas paljulubav, lõpp kiskus jälle valimisretoorikaks. Aga ma ei pea andma hinnangut, ma lihtsalt vastan teie enda väitele, kuidas ma seda näen. Erihoolekande palkadest. Jah, eelmisel aastal me saime viies valdkonnas palku tõsta – haridus, kultuur, päästjaid, politseinikud ja erihoolekanne. Sellel aastal on meil 3% palgafondi pandud politsei ja päästjaid, haridus ja kultuur – neli valdkonda. Kuidas see raha seal palgafondi sees jaotub valdkondade vahel on üksuste ja valdkonnajuhtide ja ministrite otsustada, me eile juba diskuteerisime siin. Erihoolekanne saab lisaraha. See, kuidas ta nüüd jaotub, see erihoolekandesse minev lisaraha ja millised need valikud on, täpselt nagu te siin ette lugesite, seda peabki sotsiaalminister nüüd debateerima muu hulgas parlamendiliikmetega. Sellepärast me nii panime kirja, millised on mingi valdkonna osakaalud või kuidas see jaotub. See on tegelikult sotsiaalministri debatt parlamendiga. Ma tean, et sotsiaalminister selle üle ka teie erakonnaga debateerib, see vestlus on käimas. Kuidas see jaotub, kas see on piisav ja kas selles tõstetakse palku, see ongi selle debati tulemus. Ettepanekuid tuleb teha. Aga jah, seda, et sotsid makse tahavad tõsta ja inimesi maksustada. Ma ei tea, miks te nüüd nii ütlete, et te nagu ei taha. Teie kolleegid pigem ju osundavad pidevalt, et tahavad. ERR-i te ilmselt peate adekvaatseks valikuteks. Riina Sikkutki ütleb, et püsikulud peame katma püsituludega – riigilõivud, maksud ja keskkonnatasud. Riina Sikkut on sotsiaaldemokraatides, ma isegi arvan, teie finantsideoloog ja ma arvan, et põhjusega. Ta on väga asjalik. Riigilõivud, maksud ja keskkonnatasud. Konkreetne ettepanek on must-valgel. Te ei ole EKRE-st, kes ütleb, et ERR tõele ei vasta.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:42:39.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Sellega ma lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"97d276f4-915b-4258-a15a-0bc387e932ab","date":"2026-09-30T12:42:45.000+00:00","title":"Eelarve riskide varjamine","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:42:54.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Liigume edasi. Tänane neljas küsimus on rahandusminister Jürgen Ligile, küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on eelarve riskide varjamine. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6","date":"2026-09-30T12:42:56.000+00:00","speaker":"Anastassia Kovalenko-Kõlvart","text":"Aitäh! Austatud rahandusminister! Korruptsioonivastane erikomisjon on nüüd pikemalt tegelenud India ettevõtte Dataseli mürsuhangete lepingutega ja muidugi sellega, kuidas nendeni üldse jõuti ja kui paljud olid riskidest teadlikud. Kaitseministeeriumi esindajad – nii endine kaitseminister kui ka kantsler – väitsid erikomisjonile, et nemad ei teadnud lepingutest, nad ei teadnud võimalikest riskidest eelarvele. Tegelikult ju sama väideti ka Riigikogule viimased kolm aastat. Isegi kui vaadata rahanduskomisjoni arutelu, mis oli aastal 2024, kui ka teie kolleeg küsis, mis juhtub, kui tehing ebaõnnestub, kas siis tekib kohustus kulusid hüvitada meil, tekivad kohustused meie eelarvele. Siis oli ka vastus, et selliseid riske ei teki. Vastava sõnastusega paragrahv läks sisse ka riigieelarvesse, see on § 11, kus on eraldi lause: \"Kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta.\" Aga hiljem erikomisjon sai tutvuda erinevat märgukirjade ja Kaitseministeeriumi otsustuskoosolekute protokollidega, kust tuli välja, et tegelikkuses Kaitseministeerium juba teadis nendest riskidest, sealhulgas riskidest eelarvele aastal 2024. RKIK kirjutas kõik need riskid välja, ka kirjeldas, millised on võimalikud ohud meie riigieelarvele, kui mingisugune tehing ebaõnnestub. Ja kui vaadata, mis siis nendel koosolekutel ja just sellel konkreetsel koosolekul otsustati – see oli 2024, ma kordan –, siis neid riske aktsepteeriti ja lausa öeldi, et riske võib võtta 100 miljoni euro ulatuses. Palun öelge, kas siis tol hetkel teavitati ka teid või kas teid teavitati hiljem? Millal teavitati Rahandusministeeriumi, et on võimalikud riskid eelarvele? Kas see oli juba teada aastal 2024 või see teadmine tuli hiljem? Ja mis on teie seisukoht selle kohta, et Riigikogu kolm aastat eksitati?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4769f191-bb86-427b-b423-6d6c4df56304","date":"2026-09-30T12:45:05.000+00:00","speaker":"Rahandusminister Jürgen Ligi","text":"Aitäh! Minu seisukoht on, et selline oportunistlik, juhuseid kasutav poliitika ei peaks olema see, millega Riigikogu põhiliselt tegeleb, aga te võtate sellest õnnetust tehingust küll juba mitu kuud kogu eetri. Ja ma tahaksin teada, mis on teie mõtted paremast ühiskonnakorraldusest. Ma tahaksin teada ka – ma ei tea neid, ma pole ühtegi kuulnud –, mis on teie mõtted sellest, kuidas Ukrainat aidata, kui on teada, et relvaäri, eriti antud juhul Vene relvaäri – need mürsud, mida üle maailma taga aeti, on suuresti Vene standard –, kuidas seda oleks saanud kuidagi riskivabalt ajada. Ja miks üldse parastada oma riiki, kui läks untsu? Hoiate seda teemat üleval kuidagi nagu isiklikku võitu, et näed, läks untsu! Mulle on see ebameeldiv, tunnistan. Kui te nüüd eelarveriskidest räägite, siis see on pisut varajane. Tõsi, Venemaa eelarvel on see risk, selleks kasutatakse ju Venemaa külmutatud vara, aga selle vara – juhul kui riskid realiseeruvad – pööramine Euroopa riikide vastu, eelarvete vastu minu arust ei ole tehniliselt, no ütleme niimoodi, kindel. Ja moraalselt oleks see juba vale, sest et anti oma parim, üle maailma otsiti ja näed, keegi vedas alt, aga mitte see riik ja mitte oma huvides. Ja raha on ka Vene raha. Ma ei tea, miks te nii hirmsasti muretsete selle pärast, et Vene raha läheb raisku. Minul on mure selle pärast, et Ukraina ei saa piisavalt mürske. Nüüd küsimus, et millal mind millestki informeeriti. No ei oma tegelikult selles asjas üldse tähtsust, aga võin kinnitada, et rahandusminister ei tegele üksikute tehingutega, mida teiste ministrite haldusalas tehakse, ega võta endale ka õigust sekkuda. On eelarvereeglid, on õiglane kohtlemine, on eelarvepiirangud. Aga kes täpselt Indias mürske müüb, ei ole rahandusministri öelda ega ka öelda, et seda saaks kuidagi riskivabalt, Vene laskemoona saaks kuidagi riskivabalt maailmast kätte, kui on väga kiire ja tegelikult joostakse võidu Venemaa endaga, kes ka tahtis neid asju kokku osta.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:47:48.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6","date":"2026-09-30T12:48:03.000+00:00","speaker":"Anastassia Kovalenko-Kõlvart","text":"Jaa, aitäh, austatud rahandusminister! See on väga tõsine, et te ei vasta minu küsimusele. Aga võib-olla veel tõsisem on see, et teie kui rahandusminister ei tea või võib-olla ei ole siis kursis, millised riskid on praegu võimalikud meie riigieelarvele. Et siis teie hinnangul on täiesti vastuvõetav olnud see risk, et tehti selline leping kahtlase India ettevõttega, millele ei tehtud taustauuringut? Kui vaadata, et see India perekond oli seotud erinevates rahapesuskandaalides – et teie hinnangul oli selline risk vastuvõetav? Ja see, et nendest riskidest ei räägitud kordagi ei parlamendile ega avalikkusele, et ka see on siis teie hinnangul vastuvõetav? Arusaadav – riske võetakse ja riske tuleb võtta, aga riske tuleb kommunikeerida, riske tuleb kommunikeerida ausalt. Ja see, mida praegu ei olegi – ei ole olnud seda ausust, ei ole olnud ausust Riigikogus. Ja nagu mina saan aru, et ka teid ei teavitatud. Te ei vastanud minu küsimusele, millal ja kas teid teavitati riskidest. No see on ju ka suur probleem, et Rahandusministeeriumi, rahandusministrit ei teavitatud ja lasti selline paragrahv sisse kirjutada eelarvesse, mis ju selgelt eksitas Riigikogu. Ja muu hulgas, see on ju eraldi praegu ka arutlusel, et kui selline eksitamine oli tahtlik, kui oli tahtlik eksitamine nii, tahtlikult eksitati nii Rahandusministeeriumi, aga ka Riigikogu – see võib ka minna kuriteokoosseisu alla. Ja ma küsin veel kord: millal teavitati Rahandusministeeriumi, millal teavitati teid esmakordselt nendest riskidest – esiteks, riskidest eelarvele, sest … Ma võib-olla selgitan, kuidas see risk eelarvele tekib. Arvestades seda, et meie vahendajatena nende lepingutega, meie vastutame selle eest, et Ukraina saaks need mürsud kätte. Ja kuna me ei ole saanud selle kohustusega hakkama – me vastutame Euroopa Liidu ees – ja kuna me ei ole saanud sellega hakkama, siis meie vastutame oma riigieelarvevahendite eest, kuna me ei suutnud oma lepingu poolt täita, sest ma tuletan meelde, et meil on ka leping Euroopaga tehtud. Ehk siis, palun öelge veel kord, millal teie saite teada nendest riskidest, millal teid esmakordselt teavitati. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:50:22.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Härra rahandusminister, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4769f191-bb86-427b-b423-6d6c4df56304","date":"2026-09-30T12:50:23.000+00:00","speaker":"Rahandusminister Jürgen Ligi","text":"Aitäh! No ilmselt te tahate tõestada, et teile ei ole mõtet vastata, sest et kolm minutit vastust ja te ütlete, et ma ei ole vastanud. Ma olen täpselt kirjeldanud, et rahandusminister ei vastuta konkreetsete relvahangete eest. Ja ma ei pea ka päevikut, et öelda, mis kuupäeval ma mida täpselt olen teada saanud. See ei ole minu roll – jälgida üksikuid relvatehinguid. See on absurd, kui ma hakkan arvama selle kohta midagi, mida teeb Kaitseministeerium omapäi. Aga tõenäoliselt jõudis see teadmine ikkagi Riigikontrolli aruande järgi minule – jälle, ma ei tea peast neid kuupäevi ja ei kavatsegi võtta Riigikontrolli rolli, sest et kaitseminister on minuga võrdväärne valitsuse liige, vastutab oma haldusala eest. Ja kui seal midagi valesti läheb, siis ei saa, ei ole põhiküsimus, millal mina sellest teada sain. Ma ei aktsepteeri selles mõttes … Te sõnastasite minu vastuse ka ümber pidevalt vildakalt. Mina ikkagi räägin sellest, et meil tuleb aktsepteerida seda, et Venemaaga võidu Vene laskemoona maailmas tagaajamine on riskantne – seda meil tuleb aktsepteerida, seda riski. Kuidas seda hallata? See ei ole rahandusministri ülesanne. Ma ei oska seda hallata, sest ma ei puutu selle asjaga kokku rohkem kui aruannete järgi. Nüüd tuli aruanne, sain teada, aga sel ei ole tähtsust, et ma, millal ma täpselt isiklikult seda aruannet lugesin. Ma lugesin; valitsus ka sai teada – või õieti selle kokkuvõttet, mitte seda ennast. See ei ole minu vastutusala ja ei maksa enda peale võtta. Nii et ärge elage ühe riigi ebaõnnestumise otsas, nagu see oleks teie isiklik võit – see ei ole teie isiklik võit, kui te ei suuda tegelikult ühiskonnakorraldusest midagi asjalikku öelda; ainult seda, et kes midagi kuskil valesti tegi, ja siis määrida selle teema korruptsiooniga kokku. Ei, mina ütlen, et see ei ole korruptsiooniteema. Teie ei tohiks seda üldse arutada oma komisjonis. Aga te tassite sinna inimesi, kellel pole korruptsiooniga mingit pistmist, teete nendega pilti, uudiseid saadate, justkui oleks see teie isiklik suur võit ja saite jälle eetrisse.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:53:03.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Mart Helme, lisaküsimus. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da","date":"2026-09-30T12:53:05.000+00:00","speaker":"Mart Helme","text":"Aitäh! No see siin oli täielik vale ja demagoogia, mida me kuulsime. Aga juhuslikult olen ma ka olnud, vähemalt üks kord on saatus mind saatnud ministri positsioonile ja ma mäletan, kuidas meie valitsuses isegi mitte nii suurte summade ulatuses, vaid väiksemate summade ulatuses tuli kokku koalitsiooninõukogu, me arutasime läbi, me võtsime ekspertiisid, ministeeriumide esindajad tulid ja panid laua peale oma kalkulatsioonid, kui palju selle peale läheb, kui palju niisuguse variandi puhul läheb, kui palju teise variandi puhul läheb raha. Ja siis valitsus otsustas. Valitsus otsustas, et jah, me teeme seda, me teeme seda selle variandi alusel ja eraldame selleks nii ja nii palju kümneid miljoneid. Kui teie seda ei ole teinud selles valitsuses, siis te olete jätnud täielikult täitmata hoolsuskohustuse. Te peaksite praegu päevapealt tagasi astuma kui minister, kes oma valdkonnas ei ole pilku peal hoidnud, mille peale raha kulutatakse. See ei ole teie raha, see on Eesti maksumaksja raha. See ei ole teie raha, see ei ole Jürgen Ligi raha. Aga te räägite siin umbes niimoodi, et Anastassia Kovalenko-Kõlvart on siin süüdi just nagu selles, et teie olete hoolsuskohustuse täitmata jätnud. Mul lihtsalt ei olegi midagi küsida, kõik on küsimata selge. Teie demagoogia paljastas täielikult teie valitsuses oleva korralageduse või korruptsiooni. Valige, kumb teile rohkem meeldib. Mõlemad tõenäoliselt on päevakorral, nii korruptsioon kui korralagedus. Ja hoolduskohustuse täielik mittetäitmine Eesti maksumaksja rahaga. Piinlik ei ole või? Küsimuse esitan ka, kas piinlik ei ole?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4769f191-bb86-427b-b423-6d6c4df56304","date":"2026-09-30T12:54:45.000+00:00","speaker":"Rahandusminister Jürgen Ligi","text":"Piinlik ei ole, aga natuke naljakas on, kui sümptomaatilised on teie sõnavõtud. Te räägite, et koalitsiooninõukogu tuli kokku ja otsustas. Kas tõesti koalitsiooninõukogu parteikoosolekutel otsustate teie relvahankeid? Midagi absurdsemat ei saa üldse siin rääkidagi. See on täpselt see Nõukogude Liit, mida te teenisite seal kommunismi kirjastuses. (Mart Helme saalist: \"Mina pole kommunist kunagi olnud\") Aga kommunismi kirjastuses te tõlkisite... (Hääled saalist) Jaa, okei, jätame selle torkimata. (Juhataja helistab hella)","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:55:15.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Head kolleegid, ma teen nüüd ühe väga konkreetse ettepaneku. Ärme loobime vastastikku süüdistusi, räägime asjast! Räägime sellest teemast, milleks on eelarveriskide varjamine, ja katsume nüüd selle küsimuse ära käsitleda. Jürgen Ligi, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4769f191-bb86-427b-b423-6d6c4df56304","date":"2026-09-30T12:55:37.000+00:00","speaker":"Rahandusminister Jürgen Ligi","text":"Minu hoolsuskohustus seisneb ka selles, et vajadusel erakondadele öelda, et ei, see ei ole parteiline otsus, see on ekspertide soovitus. Selliseid asju ei otsustata koalitsiooninõukogus. Koalitsiooninõukogu on nõuandev, nõupidav, informatsiooni vahetav, aga mitte relvatehinguid heaks kiitev organ. Relvatehingute heakskiitmiseks on rangelt paika pandud protseduurika ja minu hoolsuskohustus on seda järgida. Ma olen seda teinud. Riigikontroll on seatud kontrollima, kas haldusalad oma asjaajamises on korrektsed, ja oma arvamuse välja ütlema. Riigikontrolli kontrolli erikomisjonis sain mina kogu aeg seda jälgida, mida nad ütlesid, ja arvustada. Aga mitte kunagi ei ole vabas ühiskonnas nii, et parteikomitee tuleb kokku ja ütleb, et ostame Indiast ja ärme Pakistanist osta, või vastupidi. See ei käi niimoodi, see ühiskond on teistmoodi ehitatud. Poliitiliste otsuste mänguruum tuleb maksimaalselt ära hallata, et ei tuleks kellelgi pähe, et me nüüd parteikoosolekul otsustame ja siis pärast ei saa keegi aru, mis alusel ja kas keegi ei saanud mitte sealt vahelt. See on korruptsioonioht. Te räägite korruptsioonist seal, kus on järgitud protseduurikat, ja tegelikult on teine pool Eestit petnud. Seal võib olla ebaõnnestumisi ja kriminaalasi, mis praegu ju käib, võib paljastada veel midagi. Aga kui te räägite, et koalitsiooninõukogu ostab relvi, siis aitäh, mina ei ole sellist riiki ehitanud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:57:43.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Sellega lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"9f732a51-22a8-4035-b305-3132c689e301","date":"2026-09-30T12:57:46.000+00:00","title":"Julgeolek","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:57:46.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Liigume edasi. Tänane viies küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teema on julgeolek. Mart Helme, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da","date":"2026-09-30T12:57:55.000+00:00","speaker":"Mart Helme","text":"Aitäh! No kõigepealt ma ikkagi pean ära õiendama, et ma ei ole kunagi kuulunud komparteisse erinevalt Reformierakonnast, mille asutajad on kõik ekskommunistid. Kõik ekskommunistid! Nii et ärme räägime sellest, et mina olen kommunist olnud. See ei vasta lihtsalt tõele. See on piinlik, et minister sellise laimuga Riigikogu infotunnis välja tuleb.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T12:58:17.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Aga nüüd küsimuse juurde, palun.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da","date":"2026-09-30T12:58:19.000+00:00","speaker":"Mart Helme","text":"Küsimus on järgmine. Leedus teatavasti muudeti põhiseadust ja võeti vastu otsus, et Leedu territooriumile võib paigaldada tuumarelva. Ma lugesin äsja just Ilta-Sanomatist – või oli see, jah, vist oli Iltalehti, või Ilta-Sanomat, läheb segamini – intervjuud Briti merejalaväe kindrali Jenkinsiga, kes ütles, et novembris sõlmitakse niinimetatud JEF-i riikide ehk Joint Expeditionary Force´i riikide juhtide poolt leping, mille alusel luuakse väeüksused, sellesse kuuluvad Põhjamaad, sellesse kuuluvad Balti riigid. See laiendab Briti tuumavihmavarju ka nende riikide kohale, mis selles lepingus osalevad. Minu küsimus on seotud konkreetselt selle lepinguga ja ka Leedu näitega. Mida see tähendab nüüd Eestile? Ma eeldan siiski, et peaminister peab olema selle kokkuleppe sõlmimisest teadlik, kuna me ju osaleme selles. Mida see tähendab meile? Kas see võib tähendada ka seda, et ka Eesti valitsus võtab mingil hetkel vastu otsuse, et ka Eesti territooriumile võib paigaldada mingi riigi – on see siis tõenäoliselt antud hetkel Suurbritannia – tuumarelva? Või kuidas me peame kogu seda temaatikat käsitlema? Kas see kokkulepe muudab meid mingil määral rinderiigiks või on see pigem niisugune …","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:00:09.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Teie aeg!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da","date":"2026-09-30T13:00:12.000+00:00","speaker":"Mart Helme","text":"… hea tahte koalitsioon? Paluks sellekohast selgitust Eesti avalikkusele.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:00:15.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Härra peaminister, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T13:00:18.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Aitäh, hea küsija! Ma kindlasti lükkan ümber teie küsimuse eelnevalt esitatud väite, justkui kõik Reformierakonna asutajad oleksid olnud kommunistliku partei liikmed. Ma loodan, et te võtate seda arvesse. Selgub, et Jürgen Ligi ka ei olnud, ta isegi ei töötanud kommunistlikus režiimis. Nüüd küsimuse juurde. NATO tuumavihmavari laieneb meile igal juhul, see on üsna klaar. Ma arvan, et seda ju kõik teavad. NATO tuumaheidutuse osa on Ühendriigid ja britid ning britid on ka ühendekspeditsiooniväe ehk JEF-i eestvedajad. Nii et selle JEF-i – JEF on käinud ka Eestis mitu korda koos poliitilisel tasandil –, mis lihtsustatud öeldes inimestele, kuulajatele-vaatajatele on umbes kolmandik NATO-st, selle mõte on, et JEF on kõige kiirem esmareageerija. Me teeme väga palju julgeolekukoostööd nendesamade riikidega Põhja-Baltis, JEF-i formaadis ja nüüd ka Arktika rindel omavahel koos, pluss Kanada. Nüüd, mis puudutab tuumaheidutust või tuumaheidutuse laienemist, siis NATO vihmavari või tuumaheidutus laieneb juba praegu siia. See on klaar. Ma ei tea täpselt, millisele uudisele te viitate, ma saan ju pärast vaadata, aga kui Leedu muutis oma seadusandlust, siis niipalju kui mina mäletan Leedu otsustajatega või riigijuhtidega rääkimisest, siis nemad muutsid seda seadusandlust, kuna neil on olnud sellekohased piirangud, ja minu meelest vist ka Soomes olid sellekohased piirangud. Meil sellekohaseid piiranguid ju ei ole. Te küsite, kas me selle JEF-is osalemise või mis tahes JEF-i tegevuste tõttu muutume rinderiigiks. JEF on üks kolmandik NATO-st, see on sisuliselt NATO formaat. Me oleme NATO-s. Kas me oleme rinderiik? Noh, me toetame Ukrainat ja Venemaa on sõjas Ukraina vastu. Kas me oleme rinderiik? Rinnet meil ei ole, aga Venemaa teeb hübriidtegevusi meie vastu nagu kõigi teiste Euroopa riikide vastu. Ja see ei ole ainult Baltimaaga ega piiriga seotud, samamoodi on lõhkeainetega droonid Leipzigis. Nii et jah, JEF-i-sisene koostöö kindlasti ei muuda seda staatust. NATO tummavihmavari laieneb meile ja JEF-is seda koostööd jätkatakse. Aga teiste riikide puhul nende reeglite muutmine on pigem ilmselt siseriiklik küsimus, kas ja millises koostöös nad saavad osaleda. Ma saan aru, et nad pigem astuvad samme, et osaleda suuremas ulatuses.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:02:55.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Mart Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da","date":"2026-09-30T13:02:57.000+00:00","speaker":"Mart Helme","text":"Ega ma vastust ei saanud. Ükskõik, mis formaat see siis on – on see siis kolmandik NATO-st või on see NATO tervikuna või on see mõni NATO liikmesriik eraldivõetuna –, kas valitsuses on arutatud varianti, et tuumarelva paigutamine võiks toimuda ka Eesti Vabariigi territooriumile? Leedu puhul oli protseduur ju selles, et neil oli põhiseadusesse kirjutatud, et Leedu ei võimalda oma territooriumile tuumarelva paigutada, ja nüüd võeti see piirang põhiseadusest maha. Missugune ikkagi on praegu meie valitsuse positsioon, teie valitsuse positsioon selles suhtes? Kas tuumarelva paigutamine Eestisse on realistlik, on see kavandatav, on Eesti valitsusel sellekohaseid mingisuguseid kõhklusi, kaalutlusi, vastuväiteid või on lihtsalt blankoveksel nõusolekuks? Sest üks asi on tuumaheidutus, mis on NATO-l, see tähendab seda, et need tuumarelvad asuvad kusagil kaugemal allveelaevadel, baasides Ameerikas või kuskil mujal, riikide territooriumil, kes on tuumariigid. Või on ikkagi see, et tuuakse taktikaline tuumarelv või mingisugune muu tuumarelva omav baas konkreetselt meie territooriumile? Me teame, et Nõukogude perioodil meie territooriumil olid tuumarelvad ja need tuumarelvašahtid on siin ja seal veel alles, loomulikult juba ajahambast puretuna. See tähendas seda, et Eesti oleks külma sõja ajal olnud üks nendest piirkondadest, mis oleks tõenäoliselt sõja korral saanud tuumalöögi. Nüüd on olukord ikkagi selline, et meil praegu tuumarelva siin ei ole. Tuumaheidutus on üks asi ja tuumarelva siin asumine on kaks erinevat asja. Nii et minu küsimus on ikkagi konkreetne. Mis on valitsuse seisukohad seoses sellega, et me kavandame oma territooriumile tuumarelva paigutamist või mittepaigutamist? Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:05:08.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Härra peaminister, palun! Üks hetk, härra peaminister! Head kolleegid, mina istungi juhatajana ei saa seda järjekorda muuta. Te peate ise kokkuleppele jõudma, kes on järgmine küsija, aga see eeldab ka väga selget kokkuleppimist viisil, mis ei sega küsimuse esitamist. Praegu oli väga keeruline kuulata Mart Helme küsimust, kuna kolleegid ei suutnud jõuda kokkuleppele, kes on järgmine küsija. Aga järjekorras on järgmine härra peaminister oma vastusega. Härra peaminister, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T13:05:46.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Aitäh, hea küsija! Siin oli väike segadus, aga mul on teile seda kinnitada küll, mida te ise ka ütlesite ja mida ma ka teile esimeses vastuses ütlesin. Räägin, jah? Kolleegid segavad teid, aga ärge segage, ma üritan vastata. NATO vihmavari laieneb NATO liikmesriikidele, JEF on üks formaat, mis on NATO sees. Laiemalt öeldes, ma püüan seda veidi lihtsustada – loodetavasti õnnestunult –, et NATO tuumaheidutus tähendab ikkagi seda, et selles on ka teatav hulk ambivalentsust ja otsustamist, millisel juhul midagi täpselt kasutatakse, sest NATO tuumaheidutus ongi valdavalt koos Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist. Selles tuumaheidutuses me osaleme, selle tuumavihmavarju all me ka oleme, et oleks ka klaar meie naabrituumariigile. See, kus hoitakse vastavat relvastust ja millisel viisil, on nüüd iga tuumaheidutuses osaleva riigi väe enda otsustada. Seda otsustavad vastavate vägede planeerijad ja juhid. Üldjoontes on teada, et selleks, et kuskil ka tuumarelv paikneks, on vaja vastavat taristut. Tavaliselt on see siis, nagu te mainisite, allveelaevad, lennubaasid jne. Selleks ka vastavad riigid, kelle käes see tuumaheidutus on, tuumarelv on, osalevad nende rajamisel. Nii et sellele vastavalt nad oma asju ka planeerivad. Aga üldjoontes sellest siiski nii laialt ja nii detailselt ei räägita, nii et eks ta on kaitsevägede enda rääkida. Aga Venemaa peab teadma, et me oleme NATO tuumavihmavarju all, mis on klaar. Ja ka Prantsusmaa on oma tuumaheidutust, mis on sellest sõltumatu, Euroopas laiendamas. Suur tänu!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:07:49.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Peeter Ernits. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f8a770b2-916c-4172-84b3-005ba9906a18","date":"2026-09-30T13:07:50.000+00:00","speaker":"Peeter Ernits","text":"Hea juhataja! Auväärt valitseja! Me eraldame siin 0,25% Ukrainale, see on 100 miljonit. Aga mis selle sisu on? Kas see peaks olema teada avalikult, mida selle eest Ukrainale saadetakse, või teie meelest peaks see olema? (Hääled saalist)","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T13:08:19.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Üks hetk! Head kolleegid! Ma võtan nüüd väikese pausi enne, kui Peeter Ernits saab lõpetada. Mart Helme, ärge palun segage ministreid küsimusi kuulamast, sest vastasel juhul ei ole võimalik meil selle infotunniga edasi minna, kui kogu aeg segatakse lihtsalt nii küsijaid kui ka vastajaid. Aga, Peeter Ernits, palun lõpetage oma küsimus ära! Peeter Ernitsal on võimalik küsimus lõpetada.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f8a770b2-916c-4172-84b3-005ba9906a18","date":"2026-09-30T13:08:40.000+00:00","speaker":"Peeter Ernits","text":"Mulle öeldi, et mul ei ole midagi küsida. Ma ei mäleta, kui palju ma jõudsin küsida selle loba juures. Aga minu küsimus oli selle 100 miljonist või selle 0,25%, mis Ukrainale läheb Eestilt igal aastal. Kas selle sisu, mida me sinna saadame, peaks olema avalikult teada või on see karm riigisaladus, et ükskõik, kes sinna midagi paigutab, aga me ei tohi seda teada?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:09:19.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Kristen Michal, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T13:09:21.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Jah, austatud Riigikogu esimees, tänan! Hea küsija! Üldjoontes on selle jaotumine suurtes lõigetes ju avalik. 2025. ja 2026. aastal jagunes toetusmeede nii, et 90% meetmest läks Eesti kaitsetööstuse toodangu soetamiseks Ukrainale, 5% Eesti Luksemburgi juhitavale IT-koalitsioonile. Ka Eesti ettevõtjad said sinna pakkumisi teha ja 5% Ukraina kaitseväelaste sõjalise väljaõppe rahastamiseks. 2025. ja 2026. aastal on kokku soetatud meetme raames Ukrainale 200 miljoni euro ulatuses Eesti kaitsetööstuse toodangut. Täpsed tootjad, nagu kaitsehankijad on öelnud, ei ole avalikud just sellepärast, et Venemaa teostab ka vastutegevust Eesti kaitsetööstuse ja kõigi nende vastu, kes aitavad Ukrainat nende relvade ja relvastusega, et tõrjuda Venemaa agressiooni. Aga seda on ka avalikkuses öeldud ja avalikkus seda ka teab. Aga vastavatele komisjonidele ja kontrollijatele on kindlasti kättesaadav.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:10:36.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Sellega lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"a6edb768-1f8b-44f4-a80e-6ba5802f9425","date":"2026-09-30T13:10:41.000+00:00","title":"Kliimaseadus ja majanduse konkurentsivõime","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:10:51.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Liigume edasi. Tänane kuues küsimus on energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldole. Küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teemaks on kliimaseadus ja majanduse konkurentsivõime. Mart Maastik, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"29068268-672d-451a-a08a-5727ec4300f4","date":"2026-09-30T13:10:53.000+00:00","speaker":"Mart Maastik","text":"Jaa, suur tänu, härra Riigikogu esimees! Austatud minister! Viimaste aastate areng või siis õigemini öeldes taandareng on näidanud, et nii nagu pole lollikindlat valitsust, pole ka kliimakindlat majandust. Usun, et iga põllumees oleks õnnelik, kui teie juhtimisel saaks põllumajanduse teha kliimakindlaks. Loodan, et saate isegi aru, et see pole lihtsalt võimalik. Arukas majandamine saab olla vaid ülemaailmset konkurentsivõimet arvestav, aga ka nii, et looduskeskkond oleks hoitud. Uskuge, et kliima ei muutu kuidagi mingite deklaratiivsete seadustega. Härra Keldo, alles mõni kuu tagasi olite te majandusminister ja lubasite kaitsta Eesti ettevõtlust ja eksporti, kuid täna keskkonnaministrina esindate seadust, mida needsamad ettevõtjad peavad oma konkurentsivõimele ohtlikuks. Te olete lubanud hoida tasakaalu keskkonnahoiu ja majanduse elavdamise vahel. Samal ajal on Eesti Tööandjate Keskliit ja teised suuremad ettevõtlusorganisatsioonid asunud teravalt kritiseerima valitsuse koostatud kliimakindla majanduse seadust, nimetades seda liiga üldsõnaliseks ja ebamääraseks raamistikuks. Tööandjad hoiatavad, et seadus jätab täielikult lahtiseks, millised konkreetsed kohustused ja piirangud erasektorile tegelikult kaasnevad, andes vabad käed ministeeriumide ametnikele uute käskude ja keeldude kehtestamiseks ilma Riigikogu ja avaliku aruteluta. Nüüd ka siis küsimus, et kuidas te vastate ettevõtjatele, miks te surute läbi seadust, mis ei loo ettevõtlusele vajalikku investeerimiskindlust, vaid asendab selle juriidilise segaduse ja ametnike bürokraatiaga.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T13:12:42.000+00:00","speaker":"Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo","text":"Jaa, aitäh, hea küsija! Jah, see pigem küsimuses oli hästi palju selliseid nii-öelda toodud seisukohti või üldkirjeldust. Ma alustan siis mitmest asjast proovin järjest vastata. Esiteks, ma ei olnud kuid tagasi majandus- ja tööstusminister, vaid alles veel mõni nädal tagasi. Ja – igaks juhuks – tundus, nagu et see oleks igavik. Aga ma arvan, et inimestele üldiselt – mitte ainult mulle, aga mulle endale tundub, inimestele üldiselt – teeb au, et nende seisukohad ei olene sellest, mis ametit nad üldiselt peavad, vaid ikkagi seisukohad käivad inimesega kaasasas. Nii et jätkuvalt toetan ma täie hingega Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu, meie edulugu. Ja tegelikult ma olen seda ka rõhutanud eelmises ametis, et Eesti edulugu on tulnud alati sellest, et me mõtleme tulevikule. Eesti edulugu saab tulla sellest, et me võtame innovatsiooni enda osaks. Me … Samamoodi ka, kui me räägime keskkonnahoiust ja majanduskasvust – ikkagi, uus kasv saab tulla uutest tehnoloogiatest; sellest, et me panustame sellesse, ettevõtjad panustavad. Ja kui rääkides ettevõtjate muredest või rõõmudest, siis ma olen tõesti väga palju ettevõtlusorganisatsioonidega, ettevõtjatega ise kohtunud ja kohtun ka juba selles ametis. Ja nende esimene soov on alati see, et riik ja valitsus pakuks neile pikaajalist stabiilsust, kindlustunnet; teadmist, mida riik oma otsustega plaanib teha. Ja just seesama kliimaseadus tahabki seda raami pakkuda. Seal on selgelt kirja pandud pikaajalised eesmärgid ja milliseid eesmärke riik soovib saavutada. Ja selle mõte ongi saastada võimalikult vähe keskkonda läbi selle, et meil on energeetikas, tööstuses, transpordis uued tehnoloogiad, mis on vähem saastavamad, mis pakuvad meie inimestele nii-öelda uuemaid töökohti, kõrgemaid palkasi – need ei ole kuidagi omavahel vastuolus. Ma olen alati rõhutanud, et kliimaneutraalsus, keskkonnahoid saab tulla koos tuleviku ja tegelikult ka olemasolevate tehnoloogiate parima kasutamise läbi. Ja et neid kogu aeg vastandada, rääkida, et sul on ainuke võimalus kas saada majanduskasvu või hoida loodust – no mina arvan, et see on natukene pealiskaudne ja liiga pinnaline. Ma usun, et Eesti inimesed – ja ma rõhutasin seda vist oma esimeses intervjuus ka, et me ju teame, et Eesti inimesed armastavad loodust; me kõik armastame käia jalutamas, nautimas meie puhast õhku, värsket vett ja kõike muud. Ei ole vaja vastandada puhast loodust majanduskasvule. Seda kõike on võimalik mõlematpidi teha. Ma jätkan sellega; vajadusel kohtun ka tööandjatega. Ja mis puudutab ka kliimakindla nii-öelda majanduse seadust – väga veider oligi näha, kuidas siin EKREIKE ja sotsid üksteist keskkonnakomisjonis leidsid: selle asemel, et seda seaduseelnõud arutada, vajadusel parandusi teha, midagi veel täpsustada; selle asemel, et seda diskussiooni pidada, mõtlesid, et koos on mõistlik teha samm tagasi. Jah, me võib-olla ei suuda sotsiaaldemokraatidega kõiges kokku leppida, aga tegelikult kindlustunde andmine Eesti ühiskonnale, inimestele, ettevõtjatele, milline on riigi pikaajaline vaade – ma arvan, on väga riigimehelik, et anda see suunis. Ja ma kutsuks pigem ülesse sellise päevapoliitilise kempluse kõrvalejätmisega ja vaadata, millist sammu saab teha, et anda ettevõtjatele …","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:15:53.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Teie aeg!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T13:15:55.000+00:00","speaker":"Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo","text":"… raamistikud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:15:56.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Mart Maastik, teil on täpsustav küsimus. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"29068268-672d-451a-a08a-5727ec4300f4","date":"2026-09-30T13:15:57.000+00:00","speaker":"Mart Maastik","text":"Suur tänu, härra Riigikogu esimees! Austatud minister! Sa siin ütlesid, et meie edulugu. Teatavasti majandus on languses olnud mitu aastat järjest. Meil oli eelmisel nädalal keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni ühisistung, kus ettevõtjate esindajad, ettevõtlusorganisatsioonide esindajad kõik nagu üks mees ütlesid, et selline kliimaseadus halvendab konkurentsivõimet ja võib viia paljud ettevõtted pankrotini. Täna kohtusime ka Isamaa fraktsiooniga Eesti Tööandjate Keskliidu esindajatega. Nad esitasid oma uue manifesti, mille üks peatükk oli ka \"Tulevikukindel majandus\" – mitte kliimakindel, vaid tulevikukindel, mis kõiki aspekte arvestab. Juba peatüki pealkiri viitab just samale sisule, et meie tulevik sõltub eelkõige majanduse heast käekäigust. Ka nende ettepanek praegusest madalseisust väljatulemiseks on eelkõige majanduse elavdamine. Lugupeetud minister! Eesti majandus on olnud pikalt languses ning tööstussektor ägab sisendhindade ebakindluse käes. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on otsesõnu välja öelnud, et praegusel kujul koostatud kliimaseadus ei toeta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, vaid lükkab meie majanduse veelgi kiiremale allakäigule. Ettevõtjad küsivad õigustatult, milline on valitsuse analüüs selle kohta, kui palju see seadus meile reaalselt maksma läheb, ja milliseid toetusmeetmeid riik vastu pakub. Kas te oskate siin saalis Eesti tööstusettevõtetele ja inimestele punkt-punktilt öelda, et kliimaseadus ei too kaasa uusi pankrotte ja töökohtade kadu maapiirkondades? Millised on need konkreetsed majanduslikud arvutused, mis tõestavad seda?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"72e6d7cc-618c-44a7-8747-ffae8d3f76c0","date":"2026-09-30T13:17:49.000+00:00","speaker":"Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo","text":"Aitäh! Siin oli päris mitu fakti. Ma proovisin üles kirjutada, mida esiteks hakata ümber lükkama. Ma usun, et teie Riigikogu liikmena tegelikult olete näinud juba, et meie Statistikaamet tegi järelrevideerimise, mis on tavapärane osa majandustegevusest, et vaadata, kuidas on päriselt Eesti majandusel läinud. Jah, ma olen ka ise kirjeldanud ja ma saan aru, et opositsioonil on millegipärast teatud kirg seda olukorda alati mustemaks rääkida. Aga nüüd tulid ka faktid, et ei ole mingit kümnekvartalist majanduslangust, vaid tõesti, 2023. aastal selge mõjutuse tõttu Ukrainas alanud Vene agressiooniga oli üks aasta majanduslangus. Viimased kaks aastat, jah, esimesel, 2024. aastal majandus natukene kasvas, 2025. aastal natukene kiiremini ja nüüd me näeme juba 2%-list kasvu. Ma ei tea, mille pärast, ma saan aru, et võib-olla tulenevalt positsioonist on soovi, ma ei tea, hirmutada faktidega, ma ei tea, kas valetada või te tõesti ei tea seda fakti. Ma siis nüüd annan teile. Majandus on viimased kaks aastat kasvanud. Igaks juhuks, et jätke meelde: majandus on viimased kaks aastat kasvanud. Kui nüüd vaadata selle aasta majandust, lihtsalt, kuna te sellest väga rääkisite, et miks on sel aastal majandus kiiremini kasvama hakanud, siis needsamad tööstusettevõtted on saanud taas eksportima hakata. See on olnud suhteliselt laiapõhjaline olnud. Eesti Pank on kirjeldanud, et seesama, mida enne ka peaministriga siin küsiti, tegelikult maksuküüru kaotamine, milles ka teie erakonnal oli eestvedamine. Inimeste tarbimiskindlus on suurenenud, nad julgevad rohkem sisetarbimist, tänu millele tegelikult samamoodi majandus kasvab. Ärme palun ise loo nihukesi valenarratiive, palun ärme räägi iseenda inimesi, Eesti ühiskonda väiksemaks. See ei tee mitte kellelegi au! Ma usun, et olenemata sellest, kas me oleme opositsioonis või koalitsioonis, me võiksime tunda au selle üle, kui meie majandus kasvab. Rääkides nüüd konkreetselt, küsisite ka, kas ettevõtjatega on räägitud. Esiteks, näiteks Kaubandus-Tööstuskoda on avaldanud toetust sellelesamale kliimakindla majanduse seadusele, Rohetehnoloogiate Liit. Näiteks Tööandjate Keskliidul on olnud küsimusi. Üldiselt keegi tervikuna ei vaidlusta seda, et riik annab pikaajaliselt ette teada, millised on riigi positsioonid. Te küsisite ka, kuidas riik aitab tulevikukindluse üle. See ongi seesama, mis puudutab heitmete vähendamist. Vaatame me rahvusvaheliseid uuringuid ja võrdlusi. Praegu raputate jälle pead! Vaatame, mis toimub hetkel maailmas. Euroopa, sealhulgas Eesti, me oleme väga sõltuvad väljastpoolt imporditud fossiilsetest kütustest – on see nafta, õli, on see maagaas –, mis teevad meie energia hinnad kõrgeks, autokütuse kõrgeks. Ühesõnaga, iga tervemõistuslik inimene mõtleks, kuidas me saaksime tulevikus oma sõltuvust vähendada mingist ainest või, ütleme, energiast, mida meil endal ei ole, ja luua siia uusi tootmisvõimsusi, on see näiteks tuulepargid, on see maismaapäikesepargid või tuumajaam, mille käivitamise või ettevalmistamisega me oleme alustanud ja liigume edasi. See on see, kuidas majandust tegelikult muuta konkurentsivõimelisemaks ja tuleviku ees ka kindlamaks. Nagu ma rõhutasin, see ongi alati see, mida Eesti on eduloona võtnud, et me julgeme neid uuendusi teha ja tulevikutehnoloogiaid kasutusele võtta, mitte ihaleda minevikus.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:21:10.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab Helle-Moonika Helme. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f4e5d00e-19d1-428a-ba5e-5ce9ae4ef2c2","date":"2026-09-30T13:21:13.000+00:00","speaker":"Helle-Moonika Helme","text":"Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Tegelikult ma oleksin tahtnud seda küsimust küsida Kristen Michalilt, aga kuna Peeter Ernitsal oli kangesti vaja siin esineda, siis ma küsin selle nüüd teilt. Valitsuse esindaja te olete ja te olete juba näidanud, et te olete teel universaalse ministri ameti poole, nii et ma loodan, et teil on vastused olemas. Pealegi, Hanah Lahe ütles, et kliimaseaduse teema on ka julgeolekuteema, nii et ma ikkagi liigun nüüd oma küsimusega sinnapoole. Julgeolekuteemal on Reformierakond siin suure kaitsevaldkonnas võimaliku korruptsiooni osas üritanud seda teemat maandada ja laualt maha saada selle jutuga, et Ukraina abistamisel tuleb võtta riske. Tookord oli kilekottide vedamine Reformierakonna kontoris ka riskantne, see tuli välja. Siiamaani on need plekid teie rinnaesisel, vaatame, kui suured need plekid seekord sinna jäävad. Aga eile lahvatas meedias järjekordne võimalik skandaal. Loodame, et seda ka edasi uuritakse. Nimelt lõpetas prokuratuur ülekäigurajal inimese surnuks sõitnud ja sündmuskohalt lahkunud autojuhi kriminaalasja menetluse, süüdistust esitamata. Isegi kohtusse ei mindud. No surmaga lõppenud liiklusõnnetus on juba a priori kriminaalasi, sündmuskohalt põgenemine on eraldi kriminaalasi ja tavaliselt lõpeb kuni viieaastase vangistusega. Inimese abita jätmine on teatud juhtudel samuti kriminaalasi. Nüüdseks on teada, et see mees, kes inimese surnuks sõitis, on seotud sõjatööstusega, kaitsetööstusega, on töötanud kümme aastat riigikaitses logistika ja varustuse peal ning nüüd on saanud oma firmadele sadade miljonite eest riigihankeid. Ka see kuulus 400-miljoniline hange, millest oli kevadel juttu, on seotud selle riiulifirmaga. Kas meil ongi nüüd riigis nii, et julgeolekukaalutlustele ja Ukraina aitamisele rõhudes jäetakse inimese surnuks sõitnud \"oma inimene\" lihtsalt karistuseta, lihtsalt sellepärast, et ta on julgeolekusüsteemi oluline osa? Mina mõtlen, et kui Eesti riigis sellised asjad juhtuvad, siis me ei saa enam rääkida, et võimalik, vaid Venemaal. Aga mulle tundub, et sellised asjad Reformierakonna valitsetud Eestis hakkavad meil muutuma ka juba täitsa igapäevaseks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:23:22.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Enne kui te vastate, härra minister, ma nüüd jälgisin ka tähelepanelikult seda küsimust, et sellel ei olnud puutumust kliimaseaduse ja majanduse konkurentsivõimega. Nii et see üksik väike seos teie küsimuses ei teinud seda kuidagi küsimuseks kliimaseaduse ja majanduse konkurentsivõime kohta. Aga kuna küsimus oli suunatud minister Keldole, siis, minister Keldo, teil on nüüd võimalik ise öelda, kas teil on midagi selle teema kohta lisada või te pigem jätate vastamata. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"72e6d7cc-618c-44a7-8747-ffae8d3f76c0","date":"2026-09-30T13:24:01.000+00:00","speaker":"Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo","text":"(Saalist: \"On Teil enda kaitseks öelda midagi?\") Aitäh! Ma vastan kahes osas. Ühesõnaga, jah, tõesti, ma arvan, et meil on tervikuna ühiskondliku poliitkultuuri kasvatamiseks tegelikult väga traagiliste sündmuste toomine siia päevapoliitilisse pingpongi, kus tõesti inimeste elud on võetud. Ma arvan, et see ei ole kuidagi kohane, sest see on tõesti traagiline sündmus ja loodame, et selliseid liiklusõnnetusi, eriti inimsurmadega, neid võimalikult vähe on. See ei ole tõesti kuidagi selle valdkonnaga seotud, aga ma pigem kutsun üles, et jah, me, poliitikud, siin igapäevaselt omavahel vahetame võib-olla ka teravusi vahetevahel, aga ma arvan, et selliseid juhtumeid paljud inimesed ju avalikult näevad, mida me siin arutame, et oleks väga mõistlik, kui mitte niimoodi kasutada. Aga ma kasutaks võimalust, kuna kahjuks küll algne küsija Mart Maastik läks ära. Ma ei tea, kas talle vastus ei meeldinud või ta ei tahtnudki seda kuulata. Aga igaksjuhuks, kuna ta rõhutas ka veel eraldi tööandjate keskliidu – kolleeg Helir-Valdor Seeder ütleb, et ta viib edasi selle sõnumi – küsimustele, siis peaminister tuli mulle appi ja võttis ilusti ette selle tööandjate keskliidu manifesti, mis alles hiljuti, 2026. aasta augustis ehk kuu aega tagasi avalikustati. See ütleb selgelt, et tulevikukindla majanduse eelduseks on strateegiliselt oluliste valdkondade valmisolek kliimamuutustega kohaneda. Siin räägib veel meie enda varade väärindamisest, millega ma kõigega saan nõus olla. Meil endal on vaja tootmisvõimsust, meil endal näiteks metsa kui ressurssi on vaja veel rohkem väärindada. Me kõigega sellega oleme nõus. Kolleeg Mart Maastik ei olnud võib-olla seda manifesti lugenud, ta küll viitas sellele, aga manifest ütleb must-valgel, et nii riigi vaates kui ka ettevõtjate vaates on pikaajaliselt vaja vaadata ette, kuidas me tegelikult oma ressursse strateegiliselt võimalikult hästi kasutame ja mõtleme just tuleviku vaates. Me näeme, mis Euroopas toimus suvel, sellised äärmuslikud ilmastikuolud, veeolud ja kõik muud sademed. Ehk tegelikult iga tark ettevõtja ja ka riik vaatavad, kuidas nende tuleviku muutustega kohaneda. Ma arvan, et see on väga kohane. Võib-olla lihtsalt nii palju rõhutan veel tõesti, et riigi mõte, valitsuste mõte ongi pakkuda ettevõtjatele ja inimestele pikaajalist vaadet, et nad oskaksid oma investeerimistsüklit, plaane selle järgi kohandada. Kõige olulisem on, ma arvan, avaliku ja erasektori aus ja viisakas koostöö. Kui teil on ettepanekuid, et neid seadusi paremaks teha, siis ma arvan, et esiteks on see ju esimese lugemise Riigikogus läbinud. Nii-öelda jäme ots ongi Riigikogu käes ja ma loodan, et Riigikogu leiab ühisosa, et pakkuda pikaajalist vaadet Eesti ettevõtjatele ja inimestele.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:26:38.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Lõpetame tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"f0e760cf-039c-4166-be22-2afff00fe634","date":"2026-09-30T13:26:42.000+00:00","title":"Energiakandjate hinnatõus ja riigieelarve","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:26:42.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Liigume edasi. Tänane seitsmes küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Jaak Aab ja teema on energiakandjate hinnatõus ja riigieelarve. Jaak Aab, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"6b45cfb5-8a17-481c-b674-80fc00c6cf5d","date":"2026-09-30T13:26:53.000+00:00","speaker":"Jaak Aab","text":"Tänan, austatud esimees! Kindlasti ma jõuan küsimuseni, aga korraks repliik. Energeetika on ka kliimaga väga palju seotud. Reformierakonna kõneisikud ja täna ka värske minister siin suhteliselt lahmivalt – mida vältima ju tegelikult kutsus just peaminister – pani ühte patta EKRE ja sotsid ja maailmavaated. Meil on väga diametraalselt erinevad maailmavaated, mis puudutab kliimapoliitikat. Küsimus, miks. Siin toodi ka tööandjate keskliitu esile, me kohtusime nendega. Jah, on plaanitud selle kliimakindla majanduse seaduse muudatused, aga ükski ettevõtja ega ettevõtete liit ei ole nende kohta saanud arvamust esitada. See oli see põhjus, miks komisjonis seda arutelu ei toimunud. Tuleb küsida arvamusi ja siis uuesti edasi minna. Meie hinnangul on eesmärke lahjendatud, kui me sisust räägime, ja sektoriaalseid eesmärke tegelikult seaduse tasandil püstitatud ei ole. Meie nõuame rohkem. Aga mis puudutab minu tänast infotunni küsimust, siis Iraani konfliktiga seotud tarnehäired on tõstnud kogu maailmas ja Euroopas energiakandjate hindu. Konkreetselt räägin ma praegu maagaasi hinnast, mis on oluliselt tõusnud, ja veidi lähemas perspektiivis karta on, et see tõstab survet ka elektri hinnale. Septembri keskpaigas oli Euroopa TTF gaasi hind ligikaudu 80 eurot megavatt tund ja võrreldes ligi 30 euroga enne konflikti. Euroopa gaasihoidlad olid täidetud umbes 70% seisuga hiljuti ja sellist madalat taset ei ole mitu aastat enam olnud. Minu küsimus on, et kas valitsus on hinnanud neid riske, mis ootavad ees meie tarbijaid talveperioodil, ja kas on arutatud meetmeid, millega võiks seda riski leevendada ja ennetada?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T13:28:56.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Aitäh, hea küsija! Kõigepealt vastus küsimusele ja siis ma veidi kommenteerin seda kommentaari, kui lubate. Kõigepealt, jah, riik on arutanud olukorda ja homme on meil valitsuskabineti istung, kus meil tulevad varude keskus ja teised osapooled jälle ülevaadet andma just sellest, mis toimub energeetikas gaasi- ja kütuseturgudel. Sest see, mida te kirjeldate pildina, et energeetikamaastikul on palju ebakindlust, on minu arvates korrektne. Energeetikamaastikul on palju ebakindlust ja määramatust just seetõttu, mida meie siin kontrollida ei saa ehk selles, mis toimub Hormuzi väinas ja kuidas seal olukord laheneb: kas see olukord laheneb, millisel viisil ta laheneb, millises tempos ta laheneb ja millised on siirded hinda. Korduvalt on seal olnud lootus, et olukord stabiliseerub, deeskaleerub ja selle tulemusena on tegelikult ka nafta hind alla tulnud. Naftaturg on ühest küljest mõjutatud. Kõigepealt see siire läheb Hiinasse, Aasiasse ja nii edasi, siis tuleb kaudse hinnana Euroopasse. Aga ka gaasitootmised selles regioonis on pihta saanud. Eriti gaasitootmiste puhul on suuremate puhul nii, et kui sa paned selle teatud ajaks seisma, mõneks nädalaks, kuuks, siis selle üleeskaleerimine, käivitamine jälle võtab aega ja nii edasi. See ei ole tegelikult lihtne ja see on mure. Nii et seda kõike hindame. Tänases Äripäevas on ka turuosalised andnud üsna hea ülevaate, kus turuosalised ka ise soovitavad, et näiteks Alexela energiakaubanduse juht härra Nõu ja energiaekspert härra Allikson pigem hoiatavad riikide täiendava sekkumise eest, et see turg peaks olema vaba ennast korraldama. Nii et me seda kõike homme täiendavalt arutame ja kindlasti varude keskus ja riik suhtleb ka eraturuga. Mida me kindlasti jälgime, et oleks varud tagatud, varud on tagatud, ja viisil, et nii palju, kui see meist sõltub ja avalikust sektorist sõltub, et pehmendada võimalikku hinnašokki, mis tuleb väljastpoolt meid. See hinnašokk tuleb. Ajaloos on osutunud see valik, mida Andrus Ansipi valitsuste ajal juba tehti, et Eesti Energia bilansis oleks gaasi võimalikult vähe, gaasi tarbimine oleks siin väiksem, absoluutselt õigeks. See on palju mujal maailmas tegelikult kurja tegemas hinnatõusudega. Eestis on inflatsioon langenud kenasti, sel aastal ta on 3%, sinna kanti. Mäletan, et mõned aastad tagasi oli 9% ja 19%, järgmisel aastal langeb veel alla 3%. Aga palju sõltub väliskeskkonnast. Teine asi, mis puudutab kliimaseadust. Te ütlesite, et teil on erinev kliimapoliitika EKRE-st. Tegudega mõõdetakse seda erinevust. Kliimaseadus jäi seisma. Kolm aastat on arutatud, te ütlete, et tuleks veel arutada. Ma loodan, et te ise ka usute seda juttu. Sektoriaalseid eesmärke ei tee enam Euroopa Liit ka, vaid valivad täpselt sama tee, mille Eesti on valinud. Ma ei usu, et ettevõtjad nõuavad eraldi eesmärke. Aga saate vastata.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:32:05.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Jaak Aab, teil on täpsustav küsimus. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"6b45cfb5-8a17-481c-b674-80fc00c6cf5d","date":"2026-09-30T13:32:07.000+00:00","speaker":"Jaak Aab","text":"Sellele kommentaarile ma pean vastama. Sotsiaaldemokraadid kogu selle menetluse raames, mis on tõesti siin väga palju kestnud ja kus on tulnud erinevaid variante ja nüüd kevadel tuli lahjendatud variant sellest, mis 2024. aastal oli. Nii või teisiti, sellega ma hästi nõus ei ole. Aga kui on plaanis praegu ministeeriumil muudatusi – me teame seda ja osa neist muudatustest on kusjuures ka sotsiaaldemokraatide tehtud –, et see on õiges suunas, siis sektorid soovivad sellele anda tagasisidet. Meil oli ühisistung keskkonnakomisjoniga, kus needsamad ettevõtjad olid kohal ja kuulsid esimest korda, et ministeerium plaanib nüüd eelnõusse muudatusi teha. See on teisele lugemisele minemas, mõistlik on teha kaasamine. Majanduskomisjon alati niimoodi teeb. Me tegime keskkonnakomisjonile ka ettepaneku, et küsige palun muudatuste kohta arvamust. See ei tähenda igavest venitamist. Aga see on täiesti protseduuri küsimus, seda ei tasu segamini ajada sisuga, mis vaadetel Sotsiaaldemokraatlik Erakond on kliimaeesmärkide täitmise kohta. Me nõuaksime tegelikult kiiremat edasiminemist ja see on ka selge sisuliselt. Sellest me ei ole kuidagipidi taganenud, kinnitan siin veel kord. Mis puudutab energia hindu, siis tõesti, ka Riigikogus on tehtud erinevaid ettepanekuid. Ma saan aru, et kõike ja kogu pakki võib-olla ei jaksa teha, aga talvehooajaks valmistuda võiks küll. Mina olen selle ka valitsusliikmena üle elanud, kui 2021–2022 energiakriis puhkes ja kõrged gaasihinnad lõpuks lõid üles päris kõrge elektri hinna, kus tõesti see oli tappev nii tarbijale kui ka ettevõtjale, ja siis me neid meetmeid tegime. Ma tuletan meelde, et Kaja Kallas oli peaminister. Me vaidlesime, aga need meetmed siiski tegime ja see oli leevenduseks nii kodutarbijale kui ka ettevõtjatele. Nii et palun selle üle mõelda!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T13:34:08.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Aitäh, hea küsija! Teie palve ei lange kurtidele kõrvadele. Me mõtleme sellele täiesti tõsiselt. Nagu ma ütlesin, homme me valitsuskabinetis arutame, milline on olukord varudega energiaturgudel. Me oleme seda ka eelarvekõneluste käigus arutanud, et saada aimu, mis suunas liiguvad muuhulgas näiteks ühistranspordi väljakutsed, energeetikaväljakutsed ja palju muud. See on oluline valdkond. Teine pool sellest palvest või sõnumist, et töötada välja või läbi mõelda võimalikud mehhanismid kriisi puhuks – seda me teeme ka. Keskkonna- ja energeetikaminister Erkki Keldo seda veab ja lähikuu jooksul on tekkimas kontseptsioon, kuidas me käitume, kui peaks olema külm talv ja hinnašokid peaks väga suured olema. Seda esiteks. Teiseks, seesama soovitus, mille andis Ülo Kaasik Eesti Pangast Aktuaalses Kaameras ja mida on andnud Erkki Keldo vist peaaegu igal kohtumisel. Mina igal ei ole andnud, aga ma paluksin, et kõik parlamendiliikmed selle edasi annaksid. Kasutan, nagu Lauri Laats ütleb, interneti vahendust – siin inimesed vaatavad –, et palun fikseerige enda arved. Seda tasub öelda, et fikseerige oma lepingud, need, kes pelgavad hinna suuremat kõikumist. See kindlasti aitab ka hinnatundlikkuse vastu. Kolmandaks, mulle väga meeldis teie kinnitus. Üldiselt on teie kinnitused ka tõele vastanud, vähemalt minu kogemuse puhul see sõna on pidanud, nii et meest sõnast. Kui te ütlete, et see ei ole mitte oportunistlik soov kliimaseadus seisma panna, vaid vastupidi, sellega tuleb edasi minna, siis ma mõistan, teie soov on ambitsioonikam, aga ma arvan, et parem on see kliimaseadus kui üldse mitte kliimaseadust. Nii et ma loodan, et teile toetudes saab see ka tehtud. Vastasel korral, tegudes ei ole väga vahet, kas see jutt on ambitsioonist või ambitsiooni puudumisest, see jääb tegemata. Nii et ma arvan, et selle aasta lõpuks, järgmise aasta alguseks saame me teada praktikas, kas sotsiaaldemokraatide ja EKRE kliimapoliitikal on vahet või ei ole. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:36:23.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Lisaküsimuse esitab Anti Allas. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f6353ede-a0a5-4918-ab8b-790a1957c5cd","date":"2026-09-30T13:36:25.000+00:00","speaker":"Anti Allas","text":"Aitäh, hea esimees! Austatud peaminister! Ülikõrged kütusehinnad tanklates on täna reaalsus ja kütuseaktsiisi võimalik langetamine annaks leevendust Eesti inimestele ja ettevõtetele. See vähendaks ka ohtu, et kütuseost ei liiguks piiri taha ja koos sellega riigile laekuv tulu ei väheneks. Nagu me teame, Läti on otsustanud diistlikkütuse aktsiisi Euroopa Liidu miinimumtasemele langetada. Samuti on Saksamaa otsuse teinud. Eesti transpordi-, logistika- ja kütusesektor on pöördunud valitsuse poole sama ettepanekuga. Riigikogus on mitu fraktsiooni, sealhulgas sotsiaaldemokraadid, vastavasisulise eelnõu sisse andnud. Teie kõrval istuv rahandusminister on öelnud, et aktsiisi langetamiseks võimalust ei näe, samal ajal kui te ise olete öelnud, et valitsus jälgib naaberriikide tegevust. Ja siit ongi minu konkreetne küsimus. Valitsus jälgib naaberriikide tegevust. Ja siit ongi minu konkreetne küsimus. Eesti inimesed ootavad etteaimatavust ja soovivad teada, millises ulatuses kütuse müüki peab kolima piiri taha, et sellega seoses riigi tulud võivad väheneda, et valitsus oleks valmis diislikütuse aktsiisi Euroopa Liidu miinimumtasemele langetama. Ma ütlen veel kord üle, et palun kirjeldage neid kriteeriume, mis peab siis juhtuma ja millised kriteeriumid peavad täituma, et valitsus selle otsuse teeks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T13:38:02.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Aitäh, hea küsija! Jah, Läti tegi nüüd valimiste eel otsuse kütuse hinnaaktsiisi langetamiseks 8 senti. Ja minu teada on nende aktsiisimäär juba enne homme vist jõustuvat aktsiisialandust Eesti omast madalam ja hind ometi kõrgem. Kui sellest 8 sendist umbes pool võiks kanduda kütuse hinda, nagu eksperdid on ise oletanud, siis tõenäoliselt meie kütuse hinnad parimal juhul ühtlustuvad, sest praeguseks hetkeks on nad Eesti kasuks. Aga sellest hoolimata me loomulikult jälgime, mis toimub naaberturgudel, millised on hinnad ja milliseid samme on vaja astuda. Ma meenutan, et valitsus on üsna kiire reageerimisega otsustanud ka näiteks aktsiisitõusu ära jätta, kui selle järele on vajadus, ja me näeme, et see võib hakata mõjutama kütuseturge. Nii et me kindlasti jälgime. Jälgimise kriteeriumid on kindlasti tervemõistuslik käitumine ja arusaamine sellest, mis kütuseturul toimub. See valimiseelne otsus, vaatame, mida see hindadega tegelikult Lätis teeb. Ja noh, ütleme nii, et teine pool minu vastusest teile on see, et ma ei tea, kui pikalt ma peaksin teile vastama, sest ma olen nüüd kaks korda vaadanud videoid, kus te minult küsite, ja te panete ainult enda küsimusi üles. Pange teinekord minu vastus ka, siis ma vastan pikemalt.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:39:30.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Ja sellega lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"8ce74480-9530-47c5-8323-0301c2788d9e","date":"2026-09-30T13:39:33.000+00:00","title":"Peaministri vastutus","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:39:34.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Liigume edasi. Tänane kaheksas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teemaks on peaministri vastutus. Aleksandr Tšaplõgin, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"fe6fcd51-6911-4dc6-9232-ddeac5ec1155","date":"2026-09-30T13:39:46.000+00:00","speaker":"Aleksandr Tšaplõgin","text":"Aitäh! Lugupeetud peaminister! Lugesin teie vastuse opositsiooni kirjale seoses skandaaliga Kaitseministeeriumis. Pilt on kurb: peaminister, kes ei tea midagi ega ei vastuta millegi eest. Kuid ma arvan, et te teesklete – tegelikult ignoreerisite teadlikult eelmise aasta riigikontrolli aruannet. Ja te ei oleks märganud ka praegust aruannet, kuid ma kirjutasin avalduse Riigiprokuratuuri. Ja see on esimene küsimus: miks kirjutas avalduse Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin, mitte peaminister Kristen Michal? Miks te ise seda ei teinud? Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T13:40:35.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Aitäh! Riigiprokuratuur iga kord, kui ta saab kellegilt kuriteoteate, vaatab selle läbi. Riigiprokuratuur vaatab ka läbi kõik faktid, mis on avalikult avaldatud ja ajakirjanduses samamoodi, mis puudutab Riigikontrolli raportit, mis on kõigile avalikult kättesaadavad, ja teeb otsuse selle alusel. Riigiprokuratuur kontrollib kahtlusi. Iga kahtluse esinemisel kontrollitakse kahtlust ja seejärel Riigiprokuratuur – mis on sõltumatu asutus –, otsustab, kas ja kuidas on seda vaja edasi menetleda, kas see asi lõpetatakse, minnakse kohtusse. Seda, miks teie tundsite, et te peate kirjutama Eesti kaitse teemadel Riigiprokuratuuri kaebuse, saate ju teie kommenteerida, mitte mina. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:41:24.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, teil on täpsustav küsimus. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"fe6fcd51-6911-4dc6-9232-ddeac5ec1155","date":"2026-09-30T13:41:26.000+00:00","speaker":"Aleksandr Tšaplõgin","text":"Aitäh! Lugupeetud peaminister! Räägitakse, et te saatsite hea meelega Hanno Pevkuri tagasi astuma. Esiteks seetõttu, et ta on teile otsene poliitiline konkurent. Ja teiseks võimaldas see teil rahustada avalikkust ja ise tagasiastumist vältida. Sellest on ka minu teine küsimus. Kas te tõesti arvate, et te ei kanna vastutust olukorra eest seoses militaarhangete ja sõjaväevaradega?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T13:42:00.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Aitäh, hea küsija! Ma tean, et võib-olla küsimusega küsimusele on nüüd keeruline vastata, sest teil ei ole rohkem küsimusi. Aga ma siiski küsiks: kus räägitakse? Kus te käite, kus sellist juttu räägitakse? Kui seda räägitakse kuskil Keskerakonna kontoris, siis ärge uskuge!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:42:21.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6","date":"2026-09-30T13:42:24.000+00:00","speaker":"Anastassia Kovalenko-Kõlvart","text":"Aitäh! Lugupeetud peaminister! Me oleme siin juba mitu nädalat seda mürsuhangete küsimust arutanud ja eelmisel nädalal te ka tunnistasite, et teie hinnangul see oli ikkagi vale, et Riigikogu riskidest ei teavitatud. Nüüd olen ma vahepeal püüdnud selgeks teha, et üks asi on see, et ei teavitatud Riigikogu. Aga kas vähemalt teavitati Rahandusministeeriumi ja siis vastavalt ka rahandusministrit? Rahandusministeerium vastutab riigieelarve õigsuse eest, kaasa arvatud kõigi nende muudatusettepanekute eest, mis sinna lähevad. Ja Rahandusministeerium kooskõlastas selle muudatusettepaneku, mis puudutas neidsamu vahenduslepinguid ja mille kohta tuli ka riigieelarvesse sõnastus, et ühtegi riski nendega eelarvele ei kaasne. Ma olen täna püüdnud küsida rahandusministri käest, et millal ja kas teda teavitati. Ma ütlen ausalt, et sellist konkreetset vastust ma ei saanud ja ma isegi ei tea, mis on tõsisem mure täna – see, et võib-olla rahandusminister ei soovi sellele küsimusele vastata, või see, et tegelikult võiski olla olukord, kus Kaitseministeerium ei teavitanud riskidest ei Rahandusministeeriumi ega rahandusministrit, ja seda lausa kolm aastat järjest. Jäi mulje, et rahandusminister ei saa siiamaani aru, millised on need potentsiaalsed riskid, kui kohtus ei peaks kõik niivõrd hästi minema. Kes siis ikkagi vastutab? Kahjuks vastutab Eesti maksumaksja. Ja kuna ma tean, et te olete selle küsimusega ka väga tõsiselt tegelenud, võib-olla ma saan teie käest küsida, kas teie olete teadlik, kas te teate, kas rahandusminister või Rahandusministeerium oli teavitatud Kaitseministeeriumi poolt eelarveriskidest? Millal seda tehti? Kas teie hinnangul on see probleem, kui nendest riskidest Rahandusministeeriumi ja rahandusministrit kordagi ei teavitatud?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T13:44:34.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et Madis Hindre lood – ja tunnustus vabale ajakirjandusele, Madis Hindrele Eesti Ekspressist, nagu ta ennast alati pressikonverentsil tutvustab –, nendes lugudes on ka kenasti kirjeldatud, ja ma ei suuda täpset kuupäeva, te kindlasti olete need kõik samamoodi läbi lugenud. Seal on kirjeldatud, miks ametnikud hindasid ja kuidas nad põhjendasid, et nad arvavad, et need riskid ei realiseeru, ja miks eelarve juurde pandi sisse mandaat, et sellisel viisil välisvahenditest on võimalik neid tehinguid teha. Jah, mina olen isiklikult arvamusel – ja ma olen seda öelnud erinevates foorumites ja formaadis ka siin –, et mina isiklikult seda, et valitsust ja Riigikogu riskidest ei teavitatud, pean valeks. Oleks pidanud teavitama. Öeldes seda, olen ma ka sinna juurde alati öelnud ja ütlen ka edaspidi, et riske Ukraina aitamiseks tuleks igal juhul võtta. Me peame olema teadlikud nendest riskidest, aga riske tuleb igal juhul võtta, sest tuleb aidata neid, kes on hädas, võitlevad meie eest, valavad verd. Kui sa soojas toas ei võta oma liitlaste jaoks riske, siis ilmselt ajaloo ees su väärtus tegelikult on olematu. Millal täpselt Rahandusministeerium teada sai, ei tea, aga valitsust ja Riigikogu ei teavitatud ja seda ma pean igal juhul veaks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:45:56.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Sellega lõpetame tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"4d1308b6-5ade-4537-b83f-7d3330667ddf","date":"2026-09-30T13:46:00.000+00:00","title":"Poliitiline kultuur. Otsuste läbipaistvus.","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:46:00.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Liigume edasi. Tänane üheksas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Rain Epler ja teema on poliitiline kultuur, otsuste läbipaistvus. Rain Epler, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341","date":"2026-09-30T13:46:10.000+00:00","speaker":"Rain Epler","text":"Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Kõigepealt alustan tunnustusega. Saite aru Anastassia küsimusest erinevalt Jürgen Ligist, kellele seda küsimust kaks korda esitati. Aga mina mõnes mõttes puutuva teemaga. Me oleme vist selles osas ühel nõul, et Kuusk ei olnud suurem asi kantsler. Hea, et ta enam ei ole kantsler, aga kui me nüüd läheme selle persooniküsimusest veidi laiemaks, siis ma loen teile ette mõtlemapaneva kirja teie, nüüd vist saab öelda endiselt, kolleegilt Meelis Kiililt, mille ta saatis Riigikogu liikmetele – \"Tasub vaadata Kaitseministeeriumi kantsleri vahetamise protsessi mitte ainult ühe inimese ametist vabastamisena, vaid riigi juhtimise küsimusena. Eelmine kaitseminister tegi ettepaneku kantsler vabastada põhjendusega, et nende koostöö ei laabu. Samal ajal oli minister ise teatanud tagasiastumisest. Tekib lihtne küsimus. Kui koostööprobleemi üks osapool lahkub, siis kuidas saab nendevaheline koostööprobleem olla põhjuseks teise osapoole vabastamiseks? Seejärel kuulsime Riigikogu kõnetoolist juba teistsugust põhjendust. Kantsler tuleb vabastada, sest uus kaitseminister ja senine kantsler ei suudaks järgmised kuus kuud koostööd teha. Tekib järgmine küsimus. Kuidas seda ette on võimalik teada, kui need inimesed varem koos pole töötanud. Seejärel lisandus kolmas ja põhimõtteliselt uus asjaolu. Uus kaitseminister ütles avalikult, et kantsleri vahetamist nõudis tegelikult peaminister.\" Ja ma küsin siis, kas nõudsite või saab Meelis Kiili asjast täiesti valesti aru või on Meelis Kiili Riigikogu liikmetele sellist kirja saates valetanud?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T13:47:51.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Aitäh! Minule Meelis Kiili seda kirja pole saatnud. Õnnitleme teda muidugi uue kodu leidmise puhul. Ma kindlasti hoian talle pöialt, sest ta täna juba esimese avaldusena lubas asuda uueks kaitseministriks. Jah, müts maha, enesekindlus poliitikas ainult kaunistab. Teiseks olen korduvalt kirjeldanud ja ma saan aru, et te sisuliselt tegelikult vist ei võitle selle eest, et kantsler oleks pidanud jätkama. Te üritate arutada vormilise külje üle. Seda, milline on juhtide vastutus, sõnastas valitsuskabinet juba valitsuskabineti ühe punktina. Pärast seda, kui Riigikontrolli raport tuli, palusin ma Kaitseväe juhataja, kaitseministri, Kaitseministeeriumi kantsleri ja RKIK-i juhi – ma loodan, et ma kedagi ära ei unusta – kabinetti ülevaadet andma. Siis me panime kohe pärast seda – see oli valitsuskabineti kui terviku soov – kirja punkti, et juhtide vastutus tuleb välja selgitada. Peab olema selge vastutus. Administratiivse tegevuse eest vastutab kantsler, poliitilise vastutuse võitis minister. Ma arvan, et see on ka igati õige, et see vastutus võeti. Sellepärast, et asjad läksid küll paremaks, aga korda nad ei saanud. Nii et minu hinnangul, jah, kui ma võrdlen seda kõikide muude vabastamistega, siis see alus on tegelikult täpselt sama, mis on olnud teiste kantslerite puhul. See on avalikus teenistuses ka kirjas, see on see paragrahv, mille alusel vabastatakse. Aga jah, seda, kuidas vabastati Illar Lemetti või kantsler Priske, me võime siin avaliku teenistuse tuleviku seaduste arutelul kindlasti pidada.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:49:32.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Rain Epler, teil on täpsustav küsimus. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341","date":"2026-09-30T13:49:35.000+00:00","speaker":"Rain Epler","text":"Jaa, aitäh! No seda paragrahvi me kõik teame ja seda kuue kuu nõuet. Ja eks sellepärast tuligi Pevkuril see otsus ära teha, et siis oli justkui formaalselt kõik nõuded täidetud. Aga vaataks koos tulevikku, härra peaminister. Kas ma saan õigesti aru, et põhimõtteliselt Reformierakond toetab seda vaadet, kus poliitilise võimu esindaja ehk siis ministri vahetumisel tehakse vajadusel kohe muudatused ka, kaadrimuudatused siis ka ministri juhtkonnas, mis puudutab siis seda ametnikest koosnevat juhtkonda – olgu need kantslerid, asekantslerid ja minupärast kuni osakonnajuhtideni välja? Mina iseenesest selles lähenemises suurt probleemi ei näekski, aga prooviks siin kaardistada seda Eesti välja nagu selles osas, et kas Reformierakond toetab liikumist sinna suunas, et kui valimiste järel näiteks võim vahetub, siis uuel ametisseastuval koalitsioonil on kohe mõistlik ja ka lubatud teha muudatused ka ministeeriumi juhtkonnas ametnike tasandil? Ja kui te seda toetate, siis võib-olla siin – kuna täna on ju ka eelarve puhul juttu, et vähemusvalitsus peab otsima koostöökohti opositsiooniga –, võib-olla me saame siis ka üheskoos selle seadusemuudatuse tehtud, et selliseid poliitilist juhtimist piiravaid tegureid seadustes ei oleks. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T13:51:05.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Aitäh! See on veidi nagu kontseptuaalsem küsimus. Esimene pool sellest vastusest – te olete korra minister olnud, mäletan korrektselt, eks? Kontseptuaalsem pool sellest vastusest on see, et meil on reeglid, mis on kirja pandud avaliku teenistuse seaduses. Kui te tahate seda debatti pidada, kuidas neid järgida, tuleb avaliku teenistuse seadust muuta. Mina olin justiitsminister – üks mu paljudest rollidest – ja ma tegin ära avaliku teenistuse reformi. Kui ma õigesti mäletan, tollal me lühendasime küll seda koos töötamise aega – see oli vist varem oli 12 kuud, nüüd on kuus kuud näiteks kantsleri puhul. Koostöö peab olema; pärast seda saab selle otsuse teha. Kas see tulevikus peaks nii olema? Seda debatti võib ju pidada. See pigem on, jah, selline avaliku teenistuse reformi küsimus. Ma mäletan, ka nüüd debattides ka Postimees näiteks kirjutas oma juhtkirja, kus ta soovitas seda muuta. Aga seda võikski pidada siis nii-öelda avaliku teenistuse poole pealt arutelu, et kas avalik teenistus käib ajaga kaasas, kuidas. Ja praktilise poole pealt vastan: erinevates ministeeriumites töötades mina küll ütlen nii, et inimeste koostöö on ikkagi palju edukam Eesti riigi huvides, kui nähakse seda koostöökohta ja seda otsitakse. Selleks need reeglid on ka paigas. Ministrid, kantslerid töötavad koos. Ja praegunegi valitsus on ju tegelikult samal alusel vabastanud Justiitsministeeriumi kantsleri, Maaeluministeeriumi kantsleri. Nii et eks see koostöö peab ikkagi laabuma, ega muud ei ole. Kui peaks uuenenud valitsus meie osalusel või järgmine valitsus – ma ei tea – teie osalusel seesama EKREIKE teie lootusena tagasi tuleb –, siis neid reegleid tuleb endiselt järgida või tuleb muuta seadust. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:52:49.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Jõuame võtta veel lisaküsimuse. Martin Helme, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"98008392-64a2-4429-8a41-fb051823e402","date":"2026-09-30T13:52:51.000+00:00","speaker":"Martin Helme","text":"Aitäh! No hiljuti tehti küsitlus, mis ütles, et see, mida teie nimetate EKREIKE-ks – Eesti ajaloo kõige parem valitsus, Jüri Ratase teine valitsus –, on Eesti inimeste hulgas kõige populaarsem koalitsioonivariant. Nii et kiidame kõik koos EKREIKE tulekut ja ootame seda iga päev, et varem kätte jõuaks. Aga ma tahtsin selle kantsleri teema juurde tagasi. Ma arvan ka, et kantsleri mittejätkamine ametis oli ainuõige. Lõppkokkuvõttes on ta küünarnukkideni sees sellessamas Kaitseväe valdkonna korruptsioonis ja korralageduses, toodud sinna Pevkuri poolt ja vastutab samamoodi nagu Pevkur. Ei olekski tohtinud edasi olla ametis. Selles võtmes on minu meelest avalikkuse suhtes karjuv ebaõiglus, et ta lahkus selle skandaali järel ametist 54 000-eurose kuldse käepigistusega Eesti maksumaksjalt ehk tema ametist vabastamisele käis kaasa tema kuue kuu palk. Tõepoolest, kui seda teha selle paragrahvi alusel, millest siin just juttu oli, siis nii on, aga kantslereid saab ka vabastada ametist näiteks distsiplinaarsüü tõttu või selle tõttu, et ta oma tööga hakkama ei saanud. Ja sellisel juhul talle mingisugust hüvitist maksma ei oleks pidanud, Eesti maksumaksjal ei oleks tulnud seda kulu kanda ja see oleks olnud ilmselgelt sobilikum, arvestades seda katastrofaalset korruptsiooniskandaali, mis keerleb riigikaitserahade ümber ja mille juures ta on olnud ise juba pikalt. Nii et minu küsimus on, miks valitsus andis kantsler Kuusele 54 000 eurot selle asemel, et vabastada ta ametist distsiplinaarparagrahviga, olgu see § 92 või 94 avaliku teenistuse seaduses.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"374bd0f6-7e0b-404d-a486-0f35787c862a","date":"2026-09-30T13:54:42.000+00:00","speaker":"Peaminister Kristen Michal","text":"Aitäh! Ma nüüd võtaks veidi kaitsta Kaimo Kuuske. Eelnevast Riigikontrolli raportist uue Riigikontrolli raportini läksid ju asjad paremaks. Seda on ka riigikontrolör Janar Holm öelnud. Ta ütles ka Vabariigi Valitsuses seda ja on ka avalikes esinemistes öelnud, et suur hulk märkustest, mida Riigikontroll eelmine kord tegi, oli Kaitseministeerium paremaks teinud. Asjad liikusid paremuse suunas, lihtsalt kõike ja kõikjal ei olnud korda tehtud, suur haldusala, pingeline valdkond, palju juurde tulnud. Nii et nüüd ma tunnen, et te veidi ebaõiglaselt heidate varju. Aga sellega ma olen nõus, et asjad lõpuni korda ei saanud. Sellises olukorras, ma arvan, ongi mõistlik juhtidel vastutus võtta. Kui minister teeb ettepaneku, Hanno Pevkur selle ettepaneku tegi, valitsus otsustab, ja valitsus nii otsustas, siis see paragrahv oli ka see alus, kuidas vabastada. Seda, mida teie kolleeg või rallipaarimees Rain Epler küsis, võib ju arutada avaliku teenistuse reformimise käigus. Mina olen seda teinud, kui keegi teine võtab seda teha valdkonnas, vaadata üle, mismoodi toimivad avaliku teenistuse reformid või normatiivid, mille alusel kedagi kuskil vabastatakse, millisel juhul see toimub ilma hüvitiseta jne. See peaks olema seadusandja debatt ja seda debatti tegelikult parlament peakski omavahel pidama.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:56:12.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Siinkohal paneme tänasele Riigikogu infotunnile punkti. Ma tänan kõiki Vabariigi Valitsuse liikmeid ja tänan Riigikogu liikmeid aktiivse osaluse eest. Hästi lühidalt saan võtta, Rain Epler, aga ainult paarkümmend sekundit teie protseduurilise küsimuse. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341","date":"2026-09-30T13:56:30.000+00:00","speaker":"Rain Epler","text":"Ma lihtsalt tahtsin korraks täpsustada, et me Martiniga kumbki rallit ei sõida. Võib-olla te saate peaministriga rääkida koalitsiooninõukogus või kus te trehvate, et mis see ralli paarimehe vihje tal oli siin küsimuses. Teine küsimus on muidugi istungi juhatajale see, et kas seda tüüpi vihjed, olgu nad siis lõbusad, kurjad või kuidas iganes mõeldud, on kohased selle infotunni formaadile või mitte. Andke sellele ka hinnang.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T13:56:55.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh, hea kolleeg! Eks siin see infotund kannatab väga laia sõnakasutust, nagu ma olen ka tähele pannud. Aga ma juhin tähelepanu ka sellele, et see peab olema vastastikku lugupidav. Eesti rahvas on ralliasjades ikkagi väga-väga suured asjatundjad. Nii et seda teemat ma teile siinkohal avama ei hakka. Aitäh! Infotund on lõppenud. Me jätkame täpselt kell 14 algava Riigikogu täiskogu istungiga.","link":null},{"type":"SESSION_END","uuid":null,"date":"2026-09-30T13:57:28.000+00:00","speaker":null,"text":"13:57","link":null}]}],"edited":false},{"membership":15,"plenarySession":8,"link":"https://stenogrammid.riigikogu.ee/202609301400","date":"2026-09-30T11:00:00.000+00:00","title":"XV Riigikogu, VIII istungjärk, täiskogu istung","agendaItems":[{"agendaItemUuid":"Istungi rakendamine","date":"2026-09-30T13:58:05.000+00:00","title":"Istungi rakendamine","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:00:16.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Auväärt minister! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!","link":null},{"type":"PRESENCE_CHECK","uuid":null,"date":"2026-09-30T14:00:23.000+00:00","speaker":null,"text":null,"link":"http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/9486c6fc-76e2-43c9-8ad4-dcc9c53292e0/"},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:00:29.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Kohalolijaks jõudis registreeruda 76 Riigikogu liiget, puudub 25. Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Martin Helme, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"98008392-64a2-4429-8a41-fb051823e402","date":"2026-09-30T14:01:18.000+00:00","speaker":"Martin Helme","text":"Aitäh! No nagu head kolleegid kõik teavad, Eesti on enneolematus iibekriisis ja meie sündimus on teinud kolmandat aastat järjest negatiivseid rekordeid. Tänane valitsus koos sotsiaaldemokraatidega võttis ära ka suurperede toetused. Ja kui me midagi kohe ette ei võta, siis me oleme 50 aasta pärast mitte ainult vähemuses, rahvana vähemuses oma kodumaal, aga me ei ole võimelised oma ühiskonda tänasel moel üleval pidama. Ja selles olukorras on muidugi vaja kompleksseid meetmeid, kõike on vaja teha, aga elevanti süüakse väikeste tükkide kaupa, nagu öeldakse. Ja me anname üle eelnõu perehüvitise seaduse muutmiseks, mille kohaselt tõstetakse lapsetoetuse suurust iga lapse kohta 300 euroni kuus.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:02:11.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Lauri Laats, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1839253a-aec0-4019-995a-1c031db8fd10","date":"2026-09-30T14:02:27.000+00:00","speaker":"Lauri Laats","text":"Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna sooviks Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel üle anda arupärimise taristusminister Kuldar Leisile. Nimelt, teema on korterelamute renoveerimise toetuse vähendamine ja Eesti kliimaeesmärkide täitmine. Nii nagu Andres Sutt lahkus ministrikohalt, siis asjad hakkasid kohe muutuma ja koheselt eelarvest vähendati korterelamute renoveerimise toetust. Ma ei kujuta ette, kuidas Andres Sutt saaks sellise eelarve poolt hääletada. No ei ole võimalik, sellepärast et kliimaeesmärgid on ju seatud. 2050. aastaks peaksid olema 14 000 korterelamut ära renoveeritud. Ühe käega me siis sulgeme põlevkivisektorit, turbasektorit, korraldame ümber energeetika, lisame siia tuulikuid ...","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:03:28.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Hea kolleeg, ma juhin tähelepanu, et mikrofonid on sisse lülitatud. Te ei pea nii valjusti rääkima.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1839253a-aec0-4019-995a-1c031db8fd10","date":"2026-09-30T14:03:33.000+00:00","speaker":"Lauri Laats","text":"Ei no ma vaatasin, et Andres Sutt lahkus selle peale, ma hüüdsin talle järele. Ma saan aru, et tal on häbi, ja ma saan aru, et ta ei taha seda eelarvet toetada, aga ometigi on eelarvesse sisse kirjutatud just nimelt korterelamute renoveerimise vähendamise meetmed. Selle kohta me tahamegi küsida, et kuidas nii. Kuidas on võimalik eesmärke täita, kui raha ei anta? Teine arupärimine puudutab Rail Baltic Estonia tulemustasude ja juhtide vastutuse kohta. Arupärimine on taristuminister Kuldar Leisile. No mis me saime teada vahepeal? Rail Baltic Estonia ehitab raudteed, mis ei ole veel kuhugi viinud. Ega see ju veel ei takista nende juhtidele ja töötajatele välja kirjutamast tulemustasusid. No mille eest me neid tulemustasusid välja kirjutame? Suurusjärk on ühe aasta kohta 300 000. Ja nüüd siis veel selgus, et nendest toetustest, mida Rail Balticu ehitamiseks on Euroopa Liit meile eraldanud, ei oleks tohtinud tulemustasudeks raha kulutada. Ja nüüd Euroopa Komisjon küsib seda raha tagasi. No loomulikult tekib õigustatud küsimus, aga mille eest makstakse nendele inimestele, kaasa arvatud Rail Balticu Estonia juhtidele, tulemustasusid? No tulemust ei ole ju! Ja veel pealekauba me oleme rikkunud reegleid ja on alustatud menetlust. Loomulikult me tahame saada teada, mis toimub.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:05:18.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Helle-Moonika Helme, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f4e5d00e-19d1-428a-ba5e-5ce9ae4ef2c2","date":"2026-09-30T14:05:25.000+00:00","speaker":"Helle-Moonika Helme","text":"Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid vaatavad läbi ekraanide! Ma annan kuue EKRE fraktsiooni kuuluva Riigikogu saadiku nimel üle arupärimise seoses kaitsevaldkonnas tegutsevate isikute usaldusväärsuse ja võimaliku mõjutatavusega ning see arupärimine läheb kaitseminister Martin Heremile. Selle sisu on järgmine. 23. oktoobril 2025 toimus Rakvere–Sõmeru teel Näpi valgustatud ülekäigurajal liiklusõnnetus, mille sõiduauto sõitis otsa jalakäijale. Kannatanu suri järgmisel päeval saadud vigastustesse ning autojuht lahkus sündmuskohalt. Vaatamata inimese surmale ja juhi sündmuskohalt lahkumisele lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse süüdistust esitamata. Prokuratuur ei ole juhi nime avalikustanud, aga avalikkusele on teada, et tegu on endise riigiasutuse ametnikuga, kellel on praegugi oluline positsioon ja kes nõustab paljusid suuri riigihankeid kaitsevaldkonnas. Kriminaalkorras karistamine tähendaks sellele inimesele ka otsest äritegevusest ilmajäämist. Meil on kaitseministrile sellega seoses mitu küsimust. Üks puudutab Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevaid julgeolekuriske, mis on seotud selle juhtumiga, kontrolli kaitsevaldkonna suurte lepingupartnerite, ettevõtete juhtide ja võtmeisikute usaldusväärsuse osas. Kuidas võimalik kriminaalkaristus mõjutaks kaitsevaldkonnas tegutseva inimese võimalusi osaleda relvastuse, laskemoona ja strateegiliste kaupadega seotud riigihangetes? Siis on veel paar küsimust. Me ootame kaitseministrit sellele küsimusele vastama, seda enam, et ma täna selle teema juba infotunnis ka tõstatasin ja Eesti avalikkuses on see saanud praegu väga palju tähelepanu. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:07:24.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Arvo Aller, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T14:07:39.000+00:00","speaker":"Arvo Aller","text":"Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tulenevalt eelmisest arupärimisest on mul analoogne arupärimine justiits- ja digiministrile meie õigusriigi võimekuse kohta ja ka inimeste õiglustunde taastamise kohta. Eile tuli välja, see, kes põhjustas surmaga lõppenud liiklusõnnetuse, jäeti süüdi mõistmata ja isegi ei tehtudki mingit otsust. Eesti inimesed on väga mures, kas see ongi kujunemas normiks. Ja kui oli teada, kes põhjustas liiklusõnnetuse, ta ise tunnistas seda ja käis ka ülekuulamistel, kuid lõpptulemus oli see, et menetlus lõpetati ilma süüdistust esitamata. Nii et selle kohta on meil justiits- ja digiministrile esitatud viis küsimust justiits- ja digiministri pädevuses oleva asutuse kohta ehk ka prokuratuurile, kuidas tema näeb Eesti kui õigusriigi taolist käitumist Eesti inimeste osas. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:08:59.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Tanel Kiik, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689","date":"2026-09-30T14:09:13.000+00:00","speaker":"Tanel Kiik","text":"Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Paljud meist on jõudnud ilmselt viimastel nädalatel ja kuudel lugeda neid uudiseid, kuidas on kasvanud ebaseaduslik sisseränne Eestisse ja mis on toonud kaasa märkimisväärse lisakoormuse Rae vallale, eelkõige valla lastekaitsetöötajatele. Täpsemalt on seal kinnipidamiskeskuses kümneid isikuid, kes on nimetanud ennast alaealiseks ja kelle puhul tuleb kuni vanuse kindlakstegemiseni neid sellisena käsitleda. Tegelikkuses me teame, et nendest viimase seisuga enam kui 70 inimesest, kes teatavad, et on alaealised, on osutunud alaealiseks hinnanguliselt kaks, aga samal ajal Rae valla lastekaitsetöötajad peavad nende juhtumitega tegelema ning see moodustab üha suurema osa nende lastekaitsetöötajate töökoormusest. Sellest tulenevalt anname üle arupärimise sotsiaalministrile. Soovime teada eeskätt seda, kuidas on Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala koostöös Siseministeeriumiga vajalikku tuge Rae vallale pakkunud nende juhtumite lahendamisel, mis on sotsiaalministri hinnangul adekvaatne tööjaotus, kas ei peaks tegelikult sellistel juhtudel võtma suuremat vastutust riik ise selle kriisi haldamisel, mitte jätma seda ühe omavalitsuse mureks, milliseid rahalisi vahendeid ja abitööjõudu on Rae vallale rändesurvest tingitud lisakoormuse katmiseks eraldatud või kavatsetakse teha. Ja samal ajal, kuidas tagada seda, et oleks üheaegselt kaetud ja kaitstud nii nende võimalike alaealiste õigused, kes üldjuhul küll seda ei ole, nagu selgus, aga et ei kannataks Rae valla enda laste ja perede õigus saada õigeaegset ja vajalikku lastekaitsealast abi? Samuti tahame teada, kas sotsiaalminister on istunud maha siseministriga, Sotsiaalkindlustusameti ja PPA juhtidega, et rändesurvest tekkinud olukord ning asutustevaheline töökorraldus ühiselt läbi arutada. Ning millised lahendused on siis kokku lepitud ja välja pakutud? Sest me teame Läti näitel, et see rändesurve või antud juhul isegi ränderünnak ju ainult kogub hoogu. Ja kui sellist kohtumist ei ole toimunud, siis miks seda ei ole toimunud? Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:11:20.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Evelin Poolamets, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"afc264da-dc7d-4885-a971-0e645995e6de","date":"2026-09-30T14:11:29.000+00:00","speaker":"Evelin Poolamets","text":"Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitlen arupärimise justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale. Arupärimine puudutab halduskohtute ülekoormuse ja suurenenud rändesurve mõju Eesti kohtusüsteemile. ERR-i 29. septembril avaldatud andmetel on Eestis järsult kasvanud ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalastega seotud kohtumenetluste arv. Selle tagajärjel on Tallinna Halduskohtu võime lahendada tavapäraseid kohtuasju oluliselt vähenenud. Ka halduskohtu pressiesindaja sõnul on kohtu võime tegeleda tavapäraste kohtuasjadega viimastel kuudel hüppeliselt langenud, mistõttu peavad inimesed oma kohtuasja algust ja lahendamist järjest kauem ootama. Kui 2025. aastal esitas Politsei- ja Piirivalveamet Tallinna Halduskohtule ligikaudu 130 taotlust viibimisaluseta välismaalaste kinnipidamiseks, siis 2026. aasta esimese üheksa kuuga oli selliseid taotlusi juba 401. Sellest tulenevalt on meil küsimused justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale, kuidas ta hindab tekkinud olukorda ja kuidas plaanib minister tekkinud olukorda lahendada ning milliseid vahetuid ja pikemaajalisi samme kavatseb justiitsministeerium astuda, et taastada Tallinna Halduskohtu võimekus lahendada tavapäraseid kohtuasju mõistliku aja jooksul. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:13:33.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Head kolleegid, olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja kuus arupärimist. Riigikogu juhatus või arupärimiste puhul Riigikogu esimees otsustab nende edasise menetlemise korra. Üks väikeettekandja täpsustus. Nimelt, tänase 12. päevakorrapunkti juures, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse \"Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele finantsombudsmani institutsiooni loomiseks\" eelnõu 912 esimene lugemine, teeb esitajapoolse ettekande Riigikogu liige Riina Sikkut. Ja nüüd, head kolleegid, jätkame selle koha pealt, kus me eile pooleli jäime. Esimene päevakorrapunkt peaks olema Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Meile on laekunud kiri siseminister Igor Tarolt, kes palub välja arvata Siseministeeriumi esitatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 989 kolmapäeval, 30. septembril 2026 toimuva Riigikogu täiskogu istungi päevakorrast lähetuse tõttu Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungile. Sellisel juhul, head kolleegid, on tegemist arutelu võimatusega ja ma esimest päevakorrapunkti ei ava. (Saalist küsitakse, kas Jürgen ei saaks asendada). Jürgen kindlasti saab asendada, aga lihtsalt tal on ka muid asju, millega tegeleda. Ta kohe hakkab oma päevakorrapunktist edenema. Ma arvan, et ei ole valdkonda, kus Jürgen ei oleks valmis asendama.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"5faf1831-aa0b-40c4-a9b9-77362633bc59","date":"2026-09-30T14:15:00.000+00:00","title":"<p>Riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu (1019 SE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:15:00.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aga nüüd oleme jõudnud teise päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu 1019 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4769f191-bb86-427b-b423-6d6c4df56304","date":"2026-09-30T14:15:24.000+00:00","speaker":"Rahandusminister Jürgen Ligi","text":"Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tutvustan teile 2026. aasta teist lisaeelarvet. Selle keskne teema on vanglarendilepingu jõustumine ning sellest tulenev vajadus kajastada riigieelarves sellega seotud tulud ja kulud. Me planeerime lisaeelarves 2026. aastaks vanglarendist 14,1 miljonit eurot tulu. Rootsiga sõlmitud leping näeb ette ettemaksu ning selle aasta tulu on juba laekunud. Seetõttu ei räägi me siin ebakindlast prognoosist, vaid reaalselt olemasolevast tulust, mis tuleb eelarves korrektselt kajastada. Vanglarendiga seotud kulud ulatuvad tänavu ligikaudu 14 miljoni euroni. Sellest kaetakse vangide vastuvõtmise ettevalmistamine, kinnipidamisega seotud tegevused ja vajalikud investeeringud. Kõik vanglarendiga seotud kulud ja investeeringud eristatakse eelarves selgelt eraldi objektikoodiga, et nende kasutamine oleks läbipaistev ja jälgitav. Nagu te juba numbrite võrdlusest nägite, maksumaksja jaoks ei ole see kuluprojekt, ka mitte esimesel aastal, edasi on see tuluprojekt, kui ainult rahas kõike mõõta. Tulud ületavad otseseid kulusid ning lisaks laekub seotud tegevustest ligikaudu 2,8 miljonit eurot maksutulu. See parandab valitsussektori eelarvepositsiooni ja vähendab võlakoormust. Eelarve puudujääk väheneb vanglarendi mõju tõttu 0,03% SKP-st. Lisaeelarve sisaldab ka tehnilisemaid muudatusi, mis on tavapärane eelarve muutmise protseduurika. Korrigeeritakse kulude ja investeeringute jaotust ajas ja osa tegevusi viiakse seejuures järgmisse aastasse ning osa kulusid tuuakse järgmise aasta eelarvest käesolevasse. Samuti sisaldab lisaeelarve valitsemisalade vahelisi ümbertõsteid ning valitsuse reservist tehtavaid eraldisi, muu hulgas rahvusvaheliste liikmemaksude kallinemise katmiseks ja Ukraina ülesehitamise konverentsi ettevalmistusteks. Kokku võttes: 2026. aasta teine lisaeelarve on vajalik vanglarendi tulude-kulude eelarvesse toomiseks ja kulude-tulude ajastuse täpsustamiseks. Lisakulusid see lisaeelarve ei tee, ei sellesse ega järgmisse aastasse kokku võttes.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:18:25.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aitäh teile! Teile on paar küsimust. Alustab Anastassia Kovalenko-Kõlvart.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6","date":"2026-09-30T14:18:29.000+00:00","speaker":"Anastassia Kovalenko-Kõlvart","text":"Aitäh! Mul on ees see eelarve ja ka seletuskiri. Mis puudutab Kliimaministeeriumi valitsemisala, siis siin on üks huvitav rida. Nimelt, Rail Balticu osa kuludest viiakse siiasamasse lisaeelarvesse, täpsemalt 28 miljoni eest ostetakse Rail Balticu rööpaid. Ma sooviksingi küsida, kas see muudatus tuli enne seda, kui valitsus tegi otsuse, et Rail Balticu valmimine, sealhulgas Eesti Pärnu-lõik, lükkub edasi. Mis põhjusel neid rööpaid ostetakse? Mis see idee on? Kas nad siis hakkavad roostetama kuskil laos?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4769f191-bb86-427b-b423-6d6c4df56304","date":"2026-09-30T14:19:17.000+00:00","speaker":"Rahandusminister Jürgen Ligi","text":"Aitäh! Üldiselt on rööpad tehtud välitingimustes, seal nad ei roosteta nii lihtsalt, aga küllap neid hoitakse ka korralikult. Tõenäoliselt, kui ma hakkan meenutama, siis see rööbaste ost otsustati natukene varem kui Rail Balticu ehitamise graafik ülejäänud aastatel, aga eesmärk oli jah sellist ülekuumenemist ennetada. Prognoosid ütlevad, et hinnad pigem kasvavad rööbastel. Eelarve planeerimise seisukohalt tundub igati mõistlik nad valmis osta, kui see ka eelarve tasakaalu ümberpaigutusi toetab. Aga ei, nad ei ole väga roosteohtlik kaup.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:20:12.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Helle-Moonika Helme, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f4e5d00e-19d1-428a-ba5e-5ce9ae4ef2c2","date":"2026-09-30T14:20:14.000+00:00","speaker":"Helle-Moonika Helme","text":"Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Siin on tõesti jah kirjas, et 14,1 miljonit suurenevad tulud, riigieelarve tulud, seoses vanglarendimaksetega meie eelarvesse. See kindlasti läheb tulupoolele. Aga nüüd me oleme kuulnud, et need Rootsi vangid ja nende sugulased ka Rootsis on juba jõudnud kaevelda elu- ja toidutingimuste üle Tartu vanglas. Siin on kurdetud, et kallid külalised peavad nii-öelda koerakaussidest sööma ja see ei sobi neile mitte. Kas nende kaebusi siis edaspidi võetakse arvesse? Kas metallist kausid asendatakse siis nüüd viisaka portselaniga ja kas ja kuidas see kajastub detailsemalt näiteks pärast riigieelarves kulupoole peal?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4769f191-bb86-427b-b423-6d6c4df56304","date":"2026-09-30T14:21:06.000+00:00","speaker":"Rahandusminister Jürgen Ligi","text":"Aitäh! Rahandusministeerium ega valitsus vangide kaebusi ei menetle, sõltumata sellest, kas need on Rootsi või Eesti omad. Ma võin kinnitada, et Eesti omad oskavad väga hästi kaevelda ka.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:21:18.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Rain Epler, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341","date":"2026-09-30T14:21:20.000+00:00","speaker":"Rain Epler","text":"Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Sa oled mõnikord ka intervjuudes ja siin saalis väljendanud ühe ja teise otsuse üle tegelikult kas just nördimust, aga oled öelnud, et sina tegelikult ei poolda, aga kuna on koalitsioon, siis sa ikkagi ei ole päris vastu ka sõdinud. Ma nüüd küsin selle rööbaste paralleeli kohta. Minu arust on see mõnevõrra jabur, kui me võtame laenu, meie laenukoormus kasvab, eelarve on defitsiidis, aga et siis me selle raha eest ostame, ma ei oskagi öelda, spekulatiivselt asju ette, et võib-olla nad lähevad kunagi kallimaks. Kaks küsimust. Kas sa isiklikult toetad sellist tegevust? Ja teine küsimus. Kas on veel ministreid, kes on tulnud ideedega, et ostaks veel mingisuguseid tarbeid ette, mis tulevikus kallimaks võivad minna?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4769f191-bb86-427b-b423-6d6c4df56304","date":"2026-09-30T14:22:08.000+00:00","speaker":"Rahandusminister Jürgen Ligi","text":"Aitäh! Jah, ma toetan seda. Ma ütlesin, et see on parem ka eelarve planeerimise seisukohalt, aga ka hinnaprognoose tuleb arvestada. Kui eelarves on, ühe aasta eelarves on ruumi, mis võimaldab järgmisse aastasse minna lahedama kulunimekirjaga, siis tasub seda teha. Ja seda on kõik valitsused teinud, ka teie oma kindlasti detsembrisse midagi nihutas, kui leidis, et jaanuaris on seda pingelisem teha või siis muutub hind.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:22:41.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aivar Kokk, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"2dcb35ed-acbc-4bcf-9e9d-9da681842d6d","date":"2026-09-30T14:22:43.000+00:00","speaker":"Aivar Kokk","text":"Hea juhataja! Hea minister! Me rahanduskomisjonis natuke rääkisime, aga ma saan aru, et tol hetkel Rahandusministeerium jäi natukene jänni, sest ta ei peagi võib-olla kõike teadma. Aga mis ikkagi nüüd selle eelarve puhul see ligi 40 miljonit on? Ühelt poolt 27 pluss miljonit on rööpaid, mida kuhugi ei ole panna ehk kuhugi nurka roostetama, ja teine on teederaha, kus tolmuvaba teid hakatakse novembris-detsembris tegema 11 miljoni eest. Me teame, et seadus ei luba seda teha. Ma saan aru, et ühelt poolt võiks julgelt öelda, et rahade ja investeeringute toomine sellesse aastasse on lihtsalt järgmise aasta eelarve seisu parandamine, aga teiselt poolt neid rööpaid ei panda ju 2027 ka maha ja parimal juhul hakatakse esimesi panema 2028. Kas see ikka päris mõistlik otsus on?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4769f191-bb86-427b-b423-6d6c4df56304","date":"2026-09-30T14:23:43.000+00:00","speaker":"Rahandusminister Jürgen Ligi","text":"Aitäh! Teil on kombeks tulla rahanduskomisjoni järel siia saali väitma, et jälle vastajad jänni jäid. Pigem on need juhtumid näidanud, et küsija on jännis ja päris täpselt ei tea, millest on jutt või mida küsida, et igaks juhuks. Aga mina usun Rail Balticu juhte, kes ütlesid, et nii on kasulikum. Ma küsisin seda korduvalt üle, mitte korduvalt üle, ma küsisin üle nendelt ja küsisin ka oma ametnikult või, ütleme, riigiametnikelt. Nad kinnitasid, et nii on mõistlik ja kui see eelarve kokkupanekut lihtsustab, siis see on väga hea. Millal rööpad maha pannakse? Ausalt, ma ei julge öelda, mina ei tea seda nii täpselt. Aga rumalaid otsuseid, ma ei usu, et nii targad juhid teevad, nagu Rail Balticu juures on. Kohtuge nendega ja te veendute, et targad ja sümpaatsed inimesed.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:24:42.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aivar Kokk, teine küsimus, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"2dcb35ed-acbc-4bcf-9e9d-9da681842d6d","date":"2026-09-30T14:24:44.000+00:00","speaker":"Aivar Kokk","text":"Aitäh! Vaat seda vastust ma ootasingi. Kõik on rumalad õnneks peale rahandusministri. Aga nüüd ma küsin teie käest. Ma küsisin siin hiljuti taristuministrilt täpselt sama küsimuse. Teate, mida taristuminister vastas selle 27 miljoni kohta rööbaste peale? Ta ütles, et need ei ole üldse rööpad, see on kõik muu. Eelarvesse on täiesti valesti kirjutatud, natukene on võib-olla mõne miljoni eest rööpad, kõik muu on. Teie nüüd ütlete, et te olete Rail Balticu juhtkonnaga rääkinud, et need on kõik rööpad. Kumb nüüd on õige ja kumb on vale? Mis see seis siis tegelikult eelarves … Kui ma eelarvest loen, siis seletuskirjas on selgelt kirjutatud, et need on rööpad. Keegi ei tea, kui palju neid rööpaid on, ei tea ta kogust ega midagi. Taristuminister ütleb, et võib-olla on natuke rööpad, aga kõik muu on seal, mitte rööpad suures osas.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4769f191-bb86-427b-b423-6d6c4df56304","date":"2026-09-30T14:25:45.000+00:00","speaker":"Rahandusminister Jürgen Ligi","text":"Ma ka ootasin sellist küsimust, mis pöörab minu vastused täpselt vastupidi ja siis heidab varju öeldule. Ei, ma just ütlesin, et targad ja sümpaatsed inimesed. Te pöörate selle, nagu ma oleksin öelnud, et rumalad inimesed. Ma ütlesin, et targad ja sümpaatsed. Samuti, ärge tsiteerige siin kolmandaid inimesi. Võib-olla ta on midagi öelnud, millest ma aru ei saa, mille tausta teab tema, aga antud juhul ei ole ju jutt kõigest. Jutt on kümnekonnast miljonist. Ma nüüd täpset numbrit ei hakka teile … Aga kõik rööbaste asemel on 2,8 miljonit rööbasteks. See on eelarves kirjas. Ärge tehke teisi rumalaks ega väitke minu sõnade kohta midagi, mida seal ei olnud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:26:43.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teine küsimus, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6","date":"2026-09-30T14:26:45.000+00:00","speaker":"Anastassia Kovalenko-Kõlvart","text":"Aitäh! No tõesti võimalik, et kui see lisaeelarve oli koostamisel, tegemist on mahuka dokumendiga, et see oli tehtud enne seda, kui oli siis selline poliitiline otsus Rail Balticu tähtaja edasilükkamise kohta. Kas te saaksite öelda, millal üldse teid teavitati ja kelle kaudu ja kuidas sündis see otsus Rail Balticu tähtaja edasilükkamise osas? Kas te olite ka pidevalt nende arutelude juures või te saite ka niimoodi tagantjärele teada?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4769f191-bb86-427b-b423-6d6c4df56304","date":"2026-09-30T14:27:18.000+00:00","speaker":"Rahandusminister Jürgen Ligi","text":"Aitäh! Kogu aeg on see küsimus, et millal te saite teada. Siin kaks tundi püüdsite seda küsida vahelduva eduga. Sain õigel ajal teada, osalesin selles otsuses, kiitsin heaks. Ma ei tea, ma ei pea päevikut selle kohta, millal ma sain teada. See on lisaeelarve. Lisaeelarve puhul on olnud kogu aeg see jutt, et katsume tulevasi kulusid mahutada ära lisaeelarvesse tänavu, kuna meil on olemas lisatulu ja see eelarve seisukohalt on hea. Ja see, mida ma rääkisin rööbaste kohta, seda ma juba rääkisin.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:27:57.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Kalle Grünthal, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T14:27:59.000+00:00","speaker":"Kalle Grünthal","text":"Aitäh! 20. aprillil käesoleval aastal langetas Riigikohus otsuse erihoolekannet vajava isiku kohta, kes oli pidanud väga pikka aega ootama järjekorras, et selline ootamine on põhiseadusvastane. Asjaolu, millele viitas ministeerium, et eelarvelisi rahalisi vahendeid ei ole, jäeti tähelepanuta. Minu küsimus on see, kas nüüd sellesse lisaeelarvesse on planeeritud erihoolekande jaoks lisaraha. Ja teine küsimus samas kontekstis: mispärast valitsus ei täida jõustunud Riigikohtu otsust?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4769f191-bb86-427b-b423-6d6c4df56304","date":"2026-09-30T14:28:40.000+00:00","speaker":"Rahandusminister Jürgen Ligi","text":"Aitäh! Valitsus täidab Riigikohtu otsust, valitsus ka selle lisaeelarvega kulusid ei suurenda, mingeid uusi kulusid siia ei kirjuta. Aga tuleva aasta eelarvega tegeleme edasi ja erihoolekanne on ka minu üks ettepanek, selle rahastuse suurendamine. Aga mitte mingid lennukad numbrid, vaid ikkagi need, mis ära mahuvad ilma eelarvet lõhki ajamata. See on niivõrd sügav struktuurne probleem, kui rahvastik vananeb. Üks on hoolekanne, üks on lihtsalt pensionisäästude taastamine. Ja selles mõttes rahvastiku vananemisel on täiesti teised surved kui noorel rahval. Sealhulgas erihoolekandega me ilmselt ei saa kunagi rahul olla, välja arvatud need, kellel endal on väga palju raha, sest patsientide arv kasvab ja teenusepakkujate arv samamoodi ei kasva ja rahakott ka ei kasva. Aga me pingutame juba järgmise aasta eelarves, et see paremaks läheks. Oleme ka opositsiooniga sellel teemal rääkinud, mitme erakonna kiri vist on kirjutatud, kus ka meie erakonna nimed on all, ja ma mõistan selliseid struktuurseid probleeme väga hästi.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:30:01.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Kalle Grünthal, palun, teine küsimus!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"db532de2-5abd-4b6d-a82c-2d9a75fd9d18","date":"2026-09-30T14:30:02.000+00:00","speaker":"Kalle Grünthal","text":"Aitäh! Ma sain teie vastusest selliselt aru, et te planeerite sinna eelarvesse erihoolekandeteenuse osas täiendavaid summasid, aga mitte ka täies mahus. Vähemalt nii oli teie sõnastusest arusaadav. Minu meelest kurioosum on see, et te ütlesite, et valitsus täidab Riigikohtu otsust. Küsimus on aga selles, et teie nii-öelda egiid ehk siis kaitse selles osas, et eelarves ei ole raha, jäeti Riigikohtu otsusega tähelepanuta, kuna inimeste põhivajadused põhiseaduse järgi – ma tsiteerin kohtuotsust praegu – on tähtsamad kui teie eelarvelised vahendid. Kuidas te nüüd kommenteerite seda, et te Riigikohtu otsust olete täitnud?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4769f191-bb86-427b-b423-6d6c4df56304","date":"2026-09-30T14:30:48.000+00:00","speaker":"Rahandusminister Jürgen Ligi","text":"Aitäh! Ma ei jaksa kõiki ebatäpsusi teie tsiteeringutes ümber lükata, aga katsuge ka teie oma küsimuses vältida selliseid tsiteeringuid. Kui te tahate küsida midagi, siis küsite. Ärge omistage mulle asju, mida ma pole öelnud. Ma ütlen, et me täidame, eesti keeles tähendab see viidet ka järgmise aasta eelarvele, ja tähendab ka, kohtuotsusi täidame, see tähendab ka teiste kohtuotsuste kohta sedasama, et me täidame neid, aga alati jääme võimaluste piiresse. \"Täies ulatuses\" on üsna sisutu määratlus, sest sellist asja ei ole keegi ju defineerinud, mis see täis ulatus on. See on ikka ressurssidest ja üldisest heaolust sõltuv teenusetase, mida ühiskond jaksab osutada. Aga me oleme selle probleemi ammu teadvustanud ja tegeleme sellega, nagu ma juba ütlesin.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:31:57.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja nüüd palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"7655e8d3-b658-49f0-8e09-f6cbc4a2c714","date":"2026-09-30T14:32:15.000+00:00","speaker":"Annely Akkermann","text":"Austatud juhataja! Head kolleegid! Tere päevast! Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist 22. septembril. Rahandusminister Jürgen Ligi käis komisjonis eelnõu tutvustamas. Ta tutvustas seda hetk tagasi ka teile, seetõttu ma kordama ei hakka. Aivar Kokk ka tõi oma küsimused esile, need ei vaja uuesti ülekordamist. Mis jäi välja toomata, on see, et Kaitseministeeriumile planeeritakse järgmiseks aastaks Pärnu lasketiiru ehituseks raha. Need vahendid on praegu Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis, kuid vastavalt eelarve baasseadusele valitsuse reservi jääke üle kanda ei saa. Seetõttu on võimalik need sealt välja arvata ja Kaitseministeerium saab seda raha kasutada oma eelarves. Muud ei olegi lisada, kui et komisjon langetas konsensuslikult järgmised otsused: määrata komisjoni ettekandjaks siinkõneleja, võtta eelnõu täiskogu päevakorda teisipäeval, 29. septembril – sealt see liikus tänasesse päeva – ja esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. See on minu poolt kõik.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:34:27.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Tänan teid täpse ja tõhusa ettekande eest! Aga teile on üks küsimus. Rain Epler, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341","date":"2026-09-30T14:34:30.000+00:00","speaker":"Rain Epler","text":"Jaa, aitäh! Annely, küsimus tegelikult tõstatus rahandusministri vastustest siin. Ta andis sellise käsitluse, et me täidame küll kohtuotsust, aga me jälgime ka võimalusi. Ma sain sellest aru, et tema käsitlus on selline, et kui kohtuotsus on, siis seda täidetakse vastavalt sellele, kas võimalusi on või ei ole. Ma ise leiaks, et võib-olla kui kohus on midagi otsustanud, siis seda otsust tuleks ikkagi täita ja sellisel juhul võib-olla kuskilt mujalt näiteks kokku hoida, kui küsimus on näiteks mingis rahakulutuses. Kas selline käsitlus on ka Rahandusministeeriumis arutlusel olnud, et kohtuotsuseid peaks täitma vastavalt võimalustele, või see oli ministri soolo?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"7655e8d3-b658-49f0-8e09-f6cbc4a2c714","date":"2026-09-30T14:35:16.000+00:00","speaker":"Annely Akkermann","text":"Kohtuotsused on kahtlemata täitmiseks. Ma tean, et Rahandus- ja Sotsiaalministeeriumis tegeletakse kohtuotsuse täitmiseks rahalise katte leidmisega. See koosneb ju kahest osast, et missugune on standard erihoolekandeteenusena. Ma kuulsin küll, mida minister teile vastas. Ta ütles, et see standard võib olla taevani, sest me võime lõputult häid tingimusi ju erihoolekandes luua, aga me peame kehtestama, missugused meie kultuuri kontekstis on piisavalt head teenused standardiga, ja vastavalt selle standardi täitmiseks raha leidma, aga on teada, et erihoolekandes on raha vähem, kui on kaasaegne standard nende teenuste pakkumiseks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:36:19.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Helle-Moonika Helme, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f4e5d00e-19d1-428a-ba5e-5ce9ae4ef2c2","date":"2026-09-30T14:36:21.000+00:00","speaker":"Helle-Moonika Helme","text":"Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kas ma sain õigesti aru, et vastavalt võimalustele paneme kokku nii-öelda kohalikud standardid, et me ei saa lubada endale, ütleme, seda tipustandardites ette, aga Eesti inimesed ju teavad, nad tunnevad oma lähedaste ja iseenda peal neid standardeid igapäevaselt. Kas see vägistamine ja näljutamine Eesti hooldekodudes ongi nüüd see standard, mida Eesti riik saab endale lubada?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"7655e8d3-b658-49f0-8e09-f6cbc4a2c714","date":"2026-09-30T14:36:54.000+00:00","speaker":"Annely Akkermann","text":"Seda ütlesite teie.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:36:57.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"2dcb35ed-acbc-4bcf-9e9d-9da681842d6d","date":"2026-09-30T14:37:14.000+00:00","speaker":"Aivar Kokk","text":"Hea juhataja! Head kolleegid! Kui selle eelnõu keegi viitsiks lahti võtta ja seletuskirja läbi lugeda, siis saab aru, et see on täielik jama. Ja see on ausalt öeldes täiesti piinlik, kui me räägime kas või sellestsamast 39 miljonist. Ma rahanduskomisjonis küsisin ja peale minu mõni kolleeg veel sellesama rööbaste kohta või teedeehituse kohta. Ma küsisin täpselt sama asja taristuministri Leisi käest. Ja siis kui rahandusminister ütleb siin ja raiub, et 27 miljonit rööpaid on väga oluline, ta on rääkinud Rail Baltica juhtidega, et need tuleb ära osta, et äkki see aasta on odavam kui järgmine aasta, siis taristuminister ütleb selle peale, et oi-oi-oi-ei, rööpaid on seal natukene, kõik muu on seal. Me võtame täna otsust vastu, jagame ära 39 miljonit. Kui taristuminister ütles, et need tööd tehakse see aasta ära, nii et november-detsember ei ole mitte mingit probleemi tolmuvabu teid teha ja pinnata, siis oh ime, kui täna uudistest kuuled, siis kui tuli küsimus, et järgmine aasta eelarves on planeeritud teederaha vähem kui see aasta, siis ta ütleb, et ei-ei, me panime osa raha selle aasta teise lisaeelarvesse. Kui tulla siia, siis tulebki ausalt öelda, et me kogu aeg püüame näidata eelarvet ilusalt sellena, et mingeid töid tõstame järgmisest aastast siia, aga kanname raha nagunii järgmisse aastasse üle, sest järgmine aasta ei ole ju tähtis. Märtsis on valimised ja küll uus valitsus lahendab neid muresid. Teine pool on see, kas te mäletate, siin terve kevade räägiti Rail Baltica teemadel. Kui minagi siin kõnet pidasin, ütlesin, et mõistlik on äkki teha Tallinna ja Pärnu vahe valmis ja siis hiljem vaadata edasi, siis räägiti, et mingi 700 miljonit on veel puudu, et Pärnusse ära ehitada. Täna selgub, et järgmise aasta eelarvesse on pandud pool miljardit ja oleks pidanud veel panema 2 miljardit enne 2030. aastat, et valmis teha. 2017 siin ratifitseeritud Rail Baltica trassi kahe rööpapaariga maksumus oli 700 miljonit, plussiga natukene. Täna on see number ju 5, 6 või 7 miljardit juba, sest me ju ei tea, kui palju see tegelikult maksma läheb. Ja lõpuks, kui Häädemeestes rong peatub, siis sinna saab seenelisi viia, sest sealt rong edasi suure tõenäosusega ei lähe. Kui ta läheks, siis läheks ta Riia lennujaama, mis tähendab seda, et Tallinna lennujaamal ei ole enam sel juhul ju mõtet, sest me läheme kõik otselennu peale Riiga rongiga, mis me siin vahepeal siis lendama hakkame. Kui siin vaadata, et väga uhke üritus, mis pidi järgmise aasta suvel olema, on Ukraina ülesehituse konverentsi korraldamine. Nüüd tuuakse ta järgmise aasta algusesse, sest noh, mis küsimus ikka, kui sa saad pea 20 miljonit investeerida valimiskampaaniasse riigi raha. Sellesse aastasse, siin loed kokku, on suurusjärgus 6 miljonit. Mis asja seal tehakse? Ruumid renditakse, turvateenus, heliteenus. Mis asja on võimalik ette osta konverentsi korraldamisel? Mehed ja naised, kes siin saalis on konverentsi korraldanud, teavad, mis kulud saavad seal olla. Mis kulud need ette makstakse? Teenuste eest makstakse võib-olla jaanuarikuus ette, aga mitte nüüd. Aga tuuakse järgmisest aastast siia, et jumala pärast järgmise aasta eelarves ei saaks näidata, et see number on nii suur. Tegelikud kulud tekivad ju järgmine aasta. Ja siis vaatavad, kuidas palgafonde tõstetakse ühest kohast teise ja järjekordselt saab tõdeda, et eelarve on üks püsikulude eelarve. Me küll leidsime mõnes ministeeriumis, et võib-olla on see peaaegu null- null, ühest kohast teise tõstmine, aga tegelikkuses püütakse näidata, et me parandame eelarve seisu ja siis me teeme mingisuguseid investeeringuid ja rahade jaotust sadades miljonites, mida ettevõtjad ütlevad, et neid ei ole vaja. Milleks või kellele? Või me ostame 40 bussi 17 miljoni eest ja ükski vedaja ei ole seda soovinud. Selle asemel võiks CO2-kvoodi raha kasutada kortermajade või eramajade renoveerimiseks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:42:28.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Kas te vajate lisaaega?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"2dcb35ed-acbc-4bcf-9e9d-9da681842d6d","date":"2026-09-30T14:42:30.000+00:00","speaker":"Aivar Kokk","text":"Jaa, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:42:32.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Kolm minutit lisaks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"2dcb35ed-acbc-4bcf-9e9d-9da681842d6d","date":"2026-09-30T14:42:34.000+00:00","speaker":"Aivar Kokk","text":"Olukord on muutunud ikka katastroofiliselt. Kui me kevadel arutasime siin selle aasta riigieelarve esimest lugemist, siis me nägime, et enamus sellest oli püsikulude suurendamine. Nüüd me näeme järjekordselt seda, et investeeringute siia- või sinnapoole lükkamine, püütakse sellega rääkida, et meil on eelarve paremasse seisu viidud. Ühe investeeringu edasilükkamine ei ole kulu ärakadumine, see on lihtsalt ta ajatamine. Aga kõrvale tekitatakse palga- ehk püsikulude ja majanduskulude rida, mis järgmine aasta kasvab veel. Me räägime siin, et 3% on järgmine aasta õpetajate, päästjate, politsei palgafondi kasv. Ja siis ma vaatan ridasid ja tundub, et ministeeriumide keskmine on 7–10%. Kuhu kohta, kuhu kohta me ühel hetkel jõuame? Meil on olukord muutunud nii, et eile saad uudise, et järjekordselt Elering tõstab oma makse siiapoolt sinnapoole. Ma ootasin teises lisaeelarves väga selget sõnumit: viime diisliaktsiisi Euroopa lubatud miinimumtasemele. See oleks esimene otsus. Gaasi hinda, käibemaksu langetame 24%-lt 13%-le. Riigieelarvele ei oleks mitte mingisugust mõju olnud, sest gaasi hinda 2026. aastaks arvutamisel oli 30–35 eurot megavatt-tund, täna on see 75–80. Me läheme talvele vastu, 100 000 inimest on gaasiküttel. Toiduainetööstus on gaasitarbimisel. Diisli hind mõjutab mitte see, et postis on üle 2 euro liitrihind, vaid see jõuab tööstusesse, majandusse ja lõpuks toiduainetesse, mida inimesed poest ostavad. Meil oleks aeg õppida sellest, mida me tegime 2020. aasta kevadel, aprillis esimese lisaeelarve lugemisel. Vähendasime aktsiise, tegime ettevõtetele palgatoetust ja tänu sellele majandus kasvas järgmised kaks aastat. Täna tekitame olukorra, kus veelgi hullemaks läheb. See talv tuleb väga raske. Päris nii ei tohiks olla siin saalis 101-l Riigikogu liikmel, et peale meid tulgu või veeuputus. Meie ülesanne on ikka oma Eestimaa inimeste heaks seista. Aitäh! Me teeme Isamaa fraktsiooni nimel ettepaneku tagasi lükata esimesel lugemisel. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:45:30.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aitäh! Annely Akkermann Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel. Sõnavõtt kohapealt, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"7655e8d3-b658-49f0-8e09-f6cbc4a2c714","date":"2026-09-30T14:45:34.000+00:00","speaker":"Annely Akkermann","text":"Ma tahtsin paari ebatäpsust klaarida. Elering ei tõsta makse, kohe mitte kindlasti ei tõsta. Elering kohe kindlasti seda teha ei saagi. Eelnõu ei mõjuta maksukoormust, olgu see üle öeldud. Lisaks seletuskirjas, mida Aivar Kokk loodetavasti luges, on kirjas, et kulud vähenevad 6 miljonit eurot ja investeeringud suurenevad 5,8 miljonit eurot. Kui need read kokku liita, siis peaksid püsikulud tegelikult vähenema, mitte suurenema. Ja püsikulude sees on palgakulud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:46:24.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 1019 esimene lugemine lõpetada. Nagu te kõik, head kolleegid, kuulsite, on Isamaa fraktsioon teinud ettepaneku eelnõu 1019 esimesel lugemisel tagasi lükata ja me peame seda ettepanekut hääletama. Saalikutsung selleks. Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu 1019 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!","link":null},{"type":"VOTING_EVENT","uuid":null,"date":"2026-09-30T14:49:05.000+00:00","speaker":null,"text":null,"link":"http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/ed444a77-5b27-483e-b31b-7920987ec0e4/"},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:49:26.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Selle poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega, head kolleegid, on eelnõu 1019 esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. oktoober kell 17.15.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"8d17f7a3-a657-4943-b1e9-ff50dd93167c","date":"2026-09-30T14:49:56.000+00:00","title":"<p>Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (917 SE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:49:56.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Andre Hanimäe, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 917 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Helmen Küti.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T14:50:19.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased ja head inimesed, kes te istungit telesilla vahendusel jälgite! Teie ees on seaduseelnõu 917 ehk ravimiseaduse muutmise seadus. Selle eelnõuga soovivad algatajad lahendada pikka aega lahenduseta olnud probleemi, mis puudutab annetuste eest ostetud harvikhaiguste, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga võrdse summa hüvitamist. Ravimiseadusesse planeeritava muudatusega sätestatakse uus toetuse liik, mis võimaldab Tervisekassal toetada eraõiguslikke juriidilisi isikuid vastavate ravimite soetamisel annetuste eest käibemaksu ulatuses. Kaks väga olulist mõtet, mille kordaksin üle: just annetuste eest ostetud ravimid ja tasutud käibemaksu ulatuses. Eelnõu kohaselt saaks valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega toetuse taotlemise ja maksmise täpsemad tingimused ning korra. Eelnõu algatajad kaalusid ka võimalust vabastada annetuste toel soetatud ravimid käibemaksust või rakendada nendele ravimitele käibemaksuerandit, aga kuna kehtiv õigus ei võimalda kehtestada käibemaksuerandit, mis sõltuks ravimi soetajast või rahastamisallikast, siis otsustasid eelnõu algatajad kompensatsioonimehhanismi ehk väljaspool maksusüsteemi loodava toetuse kasuks. 2024. aastal maksis eraalgatuslik Hille Tänavsuu nimeline Vähiravifond Kingitud Elu annetuste eest muretsetud ravimitelt riigile käibemaksu enam kui 400 000 eurot ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond maksis riigieelarvesse ravimite eest käibemaksu enam kui 300 000 eurot. Mida see eelnõu seaduseks saades muudaks? Esiteks, käesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused on sihtrühmale positiivse mõjuga, kuna makstava toetusega on võimalik toetada senisest rohkemate inimeste ravi, anda neile võimalus saada terveks või juurde aega, et oma lähedastega olla. Teiseks on see sõnum kodanikuühiskonnale, kes on võtnud oma missiooniks koguda annetusi hädavajalike ravimite ostmiseks. See annab selge signaali, et nende panust märgatakse ja antakse võimalusel inimesi veelgi enam toetada. Kolmandaks on see oluline sõnum ka annetajatele, sest iga annetuseks antud euro jõuab abivajajani. Praegu läheb igast elupäästva või elu hoidva ravimi jaoks annetatud kümnest eurost ligi üks euro käibemaksuna riigile. Heategevus ei tohiks olla maksutulu allikas. Neljandaks annab see valdkonnaministrile võimaluse kehtestada määrusega toetuse taotlemise ja maksmise täpsemad tingimused ning korra. Väga oluline on veel kord rõhutada, et jutt käib vaid arstide soovitatud ja väljakirjutatud ravimitest. Just nii, nagu seletuskirjas välja toodud tekstis on selgitatud, et Eestis müüa ja kasutada lubatud ravimite ostmisel tasutud käibemaksuga võrdse summa hüvitamine. Meil on Eestis solidaarne tervishoiusüsteem, kuid kahjuks on inimesi, kes ei mahu oma haigustega Tervisekassa poolt toetatavate hulka. Nende seas on inimesi, kelle jaoks on arstide soovitatud ravim väga kallis ja inimesed ise ei jaksa seda kinni maksta. Siin juhtubki see, et tervishoiusüsteem loobub teda aitamast. Õnneks on seni läbi erialgatuslike fondide kogutud annetuste toel olnud võimalik inimesi aidata. Jutt on tuhandetest inimestest, kes on läbi pikkade aastate saanud abi ja lootust, peredest ja lastest, kellele on annetajad ulatanud abikäe tänu sellele, et on neid, kes annetusi koguvad ja arstide soovituste kohaselt abivajavate inimesteni jagavad. Need fondid täidavad tegelikult selle funktsiooni, millega riik pole saanud hakkama läbi Tervisekassa. Suur tänu neile fondidele ja inimestele! Algatajate esitatud seaduseelnõu on väga lihtne. Selle aasta kevadel ...","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T14:54:44.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Hetkel vabandan! Head kolleegid, palun natukene rohkem vaikust saalis!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T14:54:49.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Aitäh! Selle aasta kevadel anti ka Riigikogule üle rahvaalgatuse vormis pöördumine, mis sama mure esile tõi. See rahvaalgatus oli kogunud lühikese aja jooksul 2818 allkirja. Nii rahanduskomisjon kui ka sotsiaalkomisjon arutasid pöördumist, aga konkreetseid samme sellele ei järgnenud. Rääkisin erakonnakaaslastega, kes mõtet lahendades ja pikki aastaid jutuks olnud muret toetasid. Sellepärast algatasimegi selle seaduseelnõu. Teie ees laudadel olev seaduseelnõu on selge, luuakse juurde üks toetuse liik, minister saab määrata selleks korra, kuidas seda jagatakse. Käibemaksu suurune summa tagastatakse järgmisel aastal selle riigile tasunud sihtasutusele, et ta saaks aidata ja toetada rohkem abivajajaid. Selle probleemi lahendamist on varemgi Riigikogus proovitud leida. Nimelt, eelmise koosseisu lõpus, täpsemalt 7. detsembril 2022 algatas Viktoria Ladõnskaja-Kubits koos 26 ametikaaslasega, kellest üks olin ka mina, käibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 757. Tänases Riigikogu koosseisus on 17 inimest, kes olid ka tollase eelnõu algatajate hulgas, ja ma väga loodan, et nad on täna valmis seda eelnõu toetama. Tollal algatatud eelnõul läks veidi paremini, ilmselt selle tõttu, et algataja oli koalitsioonipoliitik. Miks ma ütlen, et paremini? Esimene lugemine vähemalt lõpetati. Tollal ei andnud valitsus oma arvamust eelnõu kohta. Vastuvõtmiseni see seaduseelnõu aga siiski ei jõudnud ja langes välja koosseisu lõpetamisega. Täna teie ees oleva eelnõu kohta on valitsus andnud oma seisukoha, kahjuks mittetoetava ja seda kindlasti tutvustab minu hea ametikaaslane sotsiaalkomisjonist Irja Lutsar kui komisjoni ettekandja, mis põhjusel seda ei toetatud. Kahjuks soovitab sotsiaalkomisjonis läbi viidud hääletus selle eelnõu tagasi lükata. Täna ongi see hetk teie käes, head ametikaaslased, sest teie saate hääletada nii, et eelnõu läbiks täna esimese lugemise. Ja uskuge, algatajad on valmis muudatusettepanekute korral neid arvestama. Kuna eelnõu kohaselt jõustuks seadus 1. jaanuaril 2027, siis reaalselt on aega aasta, et 2027. aastal kogutud annetustelt tagasimakse 2028. aastaks hästi ette valmistada ja riigieelarvesse laekuva käibemaksusumma suuruse võrra Tervisekassa eelarvet rahaliselt täiendada täpselt nii, nagu tehakse seda ka riigieelarvest, makstakse mittetöötavate pensionäride eest Tervisekassale vajalik summa. Algatajad paluvad täna üht: et eelnõu lihtsalt siin saalis maha ei hääletata. See koosseis võiks midagi üksmeeles ja heas koostöös viimastel kuudel tegelikult ka abivajavate inimeste jaoks ära teha. Uskuge, Riigikogu maine ja inimeste usk Riigikogusse – see eelnõu kindlasti suurendaks seda, kui me suudaksime selle siin koos ära menetleda. Oleks väga tore, kui siin saalis oleks rohkem koostegemist ja vähem ärategemist. Ja lõpetuseks. Lubage ma tsiteerin professor Hele Everausi, kes eelmises koosseisus oli ka 7. detsembril 2022. aastal üks tollase seaduseelnõu, mis küll seaduseks ei saanud, algataja. Ja nüüd on tsitaadi algus. \"See eelnõu, mis meil siin ees on, on pisim osa, jäämäe tipp, mida me üldse võiksime praegu teha. Seda oleks olnud vaja palju varem. Sisu on ju selles, et oma vähki suremuselt oleme ühed esimesed Euroopa Liidu maadest, vähi elulemuselt viimased. Uutest vähiravimitest on kasutada Saksamaal 98%, aga meil alla 40%. Meil jõuab rahastamiseni võib-olla mõni uus vähiravim rohkem kui kolme aastaga, samas Soomes poole aastaga. Nii et see on meie kohustus meie inimeste ees. Ja et inimestel oleks selge: need, kes jäävad välja, on tegelikult inimesed, kes on maksumaksjad, kes on kindlustatud, aga need ravimid ei ole haigekassa nimekirjas, neid ei maksta kinni. See frustreerib ka meditsiinitöötajate, arstide tööd, sest me teame, mis oleks efektiivsem, mis aitaks, aga me ei saa aidata.\" Täna teie laudadel olev eelnõu räägib ja laiendab tegelikult rohkem kui vähktõvi. Me räägime siin ka muudest pahaloomulistest kasvajatest ja harvikhaigustest. Tuleb kindlasti öelda, et riik on varem siiski harvikhaigustega tegelenud, andes sinna täiendavaid vahendeid, aga need ei ole piisavad. Ma väga palun teil võimaluse korral see eelnõu muudatusettepanekute toel paremaks saaduna seadusena vastu võtta. Selleks palun teil hääletada sotsiaalkomisjoni ettepaneku vastu või jätta üldse hääletamata, aga mitte seda tagasi lükata. Käitume oma südametunnistuse järgi ja teeme midagi reaalset vajalikku! Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:00:17.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aitäh teile! Irja Lutsar, küsimus, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T15:00:19.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Hea juhataja! Aitäh, Helmen, väga põhjaliku ettekande eest! Kui mina õigesti aru saan, siis sellega antakse või toetatakse käibemaksu suuruselt ravimeid, mis juba on Eesti turul. Üsna reaalne võib olla ka olukord, et inimesed on kogunud raha ja panevad selle oma raha. Mina olen osalenud niisuguses aktsioonis, et sõbrad panid raha kokku ja selle ravimi apteegist ostsid. Kas see seadus laieneb ka sellele, kas need inimesed saavad ka tagasi või see inimene, kes apteegist ostab selle ravimi, saab selle käibemaksu võrra toetust tagasi? Või on harvikhaigustega … Kindlasti on meil olnud mitu väga kallist ravimit rahastatud, mis ei ole Euroopa Liidus registreeritud, aga on maailmas kuskil kindlasti turul. Kuidas need kas onkoloogilised või harvikhaigustega peaksid tundma selles situatsioonis?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T15:01:23.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur tänu, hea ametikaaslane Riigikogust kui sotsiaalkomisjonist! Uskuge mind, väga paljud inimesed ei pöördu üldse fondide poole, kellel endal on see võimalus, kellel on kas rahalised võimalused, sugulased või toetused. See eelnõu puudutab konkreetselt annetuste toel ostetud ravimeid, mis on läinud läbi ametlikult selleks registreeritud ja üleskutsutud MTÜ-de, sihtasutuste ja fondide poolt. See puudutab neid. Nemad saavad taotleda selle summa osas, mis nad on riigile maksnud, käibemaksu selle summa tagasi. Ma toon lihtsa näite. Meditsiiniseadmed. Kui mittetulundusühing ostab – näiteks konkreetselt väga suurt ja suurepärast tööd teinud Eesti Vähiliit – kompuutertomograafid, uuringud, bussid, mis on ostetud, siis nende korral saadakse käibemaks tagasi. Seesama Eesti Vähiliit saab oma tööd veel rohkem ja paremini teha ja on jätkusuutlik. Ravimite korral seda süsteemi ei ole. Need fondid, mis praegu tegutsevad – nendest on väga pikalt kaks fondi, millest on ka rohkem juttu olnud, on Ille Tänavsuu nimeline fond Kingitud Elu ja teine on Tartu Ülikooli lastefond – nad on tegutsenud pikka aega, nad on teinud seda tööd ja aidanud tuhandeid inimesi. See puudutab ikkagi ministri korraldust ja määrust, kuidas ja kellele see õigus laieneb, aga need on kindlasti need, kes on oma tööd teinud suurepäraselt, aidanud neid, keda Haigekassa, nüüd Tervisekassa, aidata ei saa.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:02:58.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Diana Ingerainen, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"8946b072-80c5-436e-95b2-41f928a7c636","date":"2026-09-30T15:02:59.000+00:00","speaker":"Diana Ingerainen","text":"Aitäh! Hea Helmen! Mul on selline küsimus, et siiani, nagu mina olen aru saanud, ma väga toetan, et tekivad algatused, rahvaalgatused, kes hakkavad nii-öelda riiki ja kohalikku omavalitsust toetama omapoolselt teatud innovatiivsete meetodite otsimisega. Kuidas sa näed, kes hakkab seda sorteerima, et kui neid algatusi veel tekib, siis kellele laieneb see käibemaksusoodustus ja kellele mitte? Me ühelt poolt äkki piirame seda uute algatuste teket, kui me ütleme nimeliselt, kellele see soodustus kohandub ja kellele mitte. Kuidas sa seda näed?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T15:03:47.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur aitäh! Ma kohe ütlen ära, et ma ei pretendeeri sellele, et ma oleksin valdkonnaekspert tervishoius. Selleks on olemas meil sotsiaalminister, meil on olemas terve aparaat ja meil on ju tegelikult praktika. Ega Kingitud Elu fond ei kogu millekski muuks kui ravimiteks, mida on inimestel, keda haigekassa või Tervisekassa abistada ei saa. Teine on see – eks komisjonipoolne ettekanne saab sellest rääkida –, et kuidagi öeldakse, et see on kuidagi kellegi arvel midagi võtmine. Teate, kui need fondid täna lõpetaksid oma töö – ma väga loodan, et nad seda ei tee. Needsamad inimesed, kes tänaval on, on väga paljud, kes on tervenenud sellest raskest haigusest. Nad on saanud abi selleltsamalt fondilt ja täna on nad kogujad. Need on need inimesed. Kui need fondid lõpetaksid täna selle töö, siis riigile ei laekuks sentigi käibemaksu. Riik ei saa ette planeerida, et nii palju laekub käibemaksu. Need fondid teevad ja koguvad, nii nagu ma ka siin ettekandes ütlesin, et täna kümme eurot annetust. Ma arvan, et siin saalis on väga palju inimesi, kellel on kas otsekorraldus või on teinud annetusi või on nendel üritustel, kus on väljas annetuskastidega inimesed. Kümnest eurost inimesed annetavad oma palgalt, oma sissetulekult juba maksud maha võetud raha, annetavad fondide toetuseks ja sealt üheksa eurot läheb vaid tegelikult ravimite jaoks, üks euro läheb riigile maksudeks, mis on juba korra nagu maksustatud. See oleks õiglane, aus ja annaks võimaluse inimestel saada seda vajalikku ravi.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:05:23.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Kalle Grünthal, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"db532de2-5abd-4b6d-a82c-2d9a75fd9d18","date":"2026-09-30T15:05:27.000+00:00","speaker":"Kalle Grünthal","text":"Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma pean kiitma teid selle eelnõu esitluse eest. See oli mitte ainult, ütleme, selline juriidiline kuiv tekst, vaid ka äärmiselt inimlik. Ma täiesti mõistan seda. Ma ei tea, kas Riigikogus kõik mõistavad, aga need inimesed, kes on selle probleemi ees, mida see seadusemuudatus lahendab, kindlasti oleksid selle eest äärmiselt tänulikud. Minu meelest on olukord praegu selline. Kõik erakonnad kiidavad ennast üles, et me hoolime sinust ja aitame sinust. Minu meelest on see tänane eelnõu, aidata hädasolijaid, nagu lakmuspaber, kes tegelikult hoolib meie inimestest, Eesti inimestest ja kelle jaoks on see ainult lihtsalt odav, populistlik suupruukimine. Kas ma olen asjast õigesti aru saanud?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T15:06:28.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur aitäh! Jah, ma tõepoolest rõhutaksin üle selle, et minu meelest see eelnõu, mida esitasid ka 2022. aastal siis detsembris need Riigikogu liikmed, kes tollal seaduse algatasid, see on nagu erakondadeülene, lihtsalt selle läbi, et see ei ole poliitiline, see on sotsiaal- või tervishoiupoliitiline. Me keegi ei tea, millal võib olla meie lähedasel või kellelgi vaja sellist abi, mida tõepoolest haigekassa ei kompenseeri. Ma loeks teile lihtsalt ette ühe lõigu tollest rahvaalgatusest, mis siis lühikese ajaga ja mida tõesti rahanduskomisjon ja ka sotsiaalkomisjon arutasid. 2818 allkirja saanud. Selles rahvaalgatuses oli kirjas järgmine lõik: \"Äsja ühekuuseks saanud üliharuldase geenihaigusega Emma elus hoidev ravim maksab iga kuu 53 816 eurot, aastas enam kui 645 000 eurot. Tervisekassa lapse ravi ei rahasta ning tema võimalus ravi saada põhineb täielikult annetajate vabatahtlikul panusel. On kujuteldamatult ebaõiglane, et lapse õigus elule sõltub tema vanemate rahakoti paksusest. Sama ebaõiglane on, et annetajate eurohaaval kogutud ravirahast suunatakse osa riigieelarvesse ravimite käibemaksuna. Emma näitel tähendab see, et iga aasta kogume enam kui ühe kuu raviraha, ligi 57 000 eurot hoopis riigile.\" Tsitaadi lõpp või selle lõigu lõpp. Veel kord: kui on võimalik ja soovi, teeme eelnõu peale esimest lugemist, võtame kokku kas või töörühma, igast erakonnast inimesed, ja teeme ta paremaks, selliseks, mis sobib. Me ei läinud käibemaksuseadusele, sest ma tean, et käibemaksuerandid, meie rahandusministrile need ei sobi kuidagi kohe, kuigi neid erandeid me oleme ju teinud. Teeme ta paremaks, ärme lükkame teda lihtsalt kergelt kõrvale ja ütleme, et küll järgmised teevad, järgmine valitsus tuleb ja teeb. No õnneks selle eelnõu korral ei ole kunagi valitsus öelnud, et meil on kohe tulemas eelnõu. Ma ütlen \"õnneks\" lihtsalt selleks, et enamus häid ettepanekuid ja eelnõusid, mida opositsioonierakonnad esitavad, lükatakse laualt maha sellega, et kohe on tulemas. No seda eelnõu ei ole tulnud aastaid ja ma kardan, et kui see sel korral ka maha hääletatakse, siis ei tule seda ka nüüd. Aga ma võin kinnitada, et sotsiaaldemokraadid Riigikogus olles, ka järgmises koosseisus loodetavasti, selle teemaga uuesti lauale tulevad, kui täna peaks juhtuma, aga ma olen optimist, ma loodan, et inimesed kas toetavad või jätavad hääletamata vastu.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:09:16.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Helle-Moonika Helme, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f4e5d00e-19d1-428a-ba5e-5ce9ae4ef2c2","date":"2026-09-30T15:09:17.000+00:00","speaker":"Helle-Moonika Helme","text":"Hea eesistuja! Hea Helmen! Tõesti, mina olin ise ka sellele eelnõule allakirjutaja, mis 2022. aastal Riigikogu menetlusse anti. No sa täna rääkisid siin natuke numbritest ka, et 400 000 eurot vähiravifond ja 300 000 eurot Tartu Ülikooli lastefond – need on rahad, mis kokku kogutakse ja välja jagatakse. Tegelikult käibemaks selle sees on siis, ma siin arvutasin, 168 000. Tegelikult see ei ole ju mingisugune suur raha. Riigile oleks see kulu 168 000. Arvestades, kuidas sajad miljonid kaitsevaldkonnas valitsus kuskile riskifondi lükati ja seal raha ei loeta ja riigieelarve on 20 miljardit, see tegelikult ei ole ju üldse suur raha. Aga olete te välja arvutanud ka – see on võib-olla sihuke matemaatika, kui siin kohapeal sa ei oska öelda –, kui suur see keskmine summa ravile oleks ja kui palju inimesi on jäänud hädas aitamata või, ütleme, positiivselt, kui palju inimesi oleksid saanud selle raha eest abi? Ehk et kui suur see, nagu Ligi ütleb, riigirüüstajate …","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:10:23.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f4e5d00e-19d1-428a-ba5e-5ce9ae4ef2c2","date":"2026-09-30T15:10:24.000+00:00","speaker":"Helle-Moonika Helme","text":"… inimeste arv siis oleks, kes saaksid riigilt selle 168 000 euro eest seda väga vajalikku terviseabi kätte?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T15:10:33.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur aitäh! Ma pean ühe asja ära parandama selles osas, et need 2004. aastal maksis eraalgatuslik Hille Tänavsuu nimeline vähiravifond Kingitud Elu annetuste eest muretsetud ravimitelt riigile käibemaksu ehk see 400 000 eurot oli see summa, mille ta maksis käibemaksuks – mitte annetusi ei olnud 400 000, annetusi on tal miljoneid ja ta maksis 400 000 käibemaksu. Ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond maksis riigieelarvesse läbi ravimite käibemaksu enam kui 300 000. Veel kord, tõepoolest, väga keeruline on arvutada seda. Kindlasti need fondid teavad täpselt, kui palju on nende poole pöördujaid ja abi saajaid. Me ei tea kunagi ja ei saagi ilmselt kunagi teada, kui paljud inimesed kas ei ole pöördunud, ei tea, et saab pöörduda, või on lootnud, nii nagu ma ka Hele Everausi tsitaati ma lugesin, ravimite peale, mis ei ole nii efektiivsed ja mida võib-olla Tervisekassa kompenseerib ja mille kaudu saab, aga efektiivsem ravim, mis on kallim ja mis ei ole selles nimekirjas, ei ole võimalik tal muretseda. Ma ei oska seda numbrit öelda, aga ma tean seda, et need summad, mis on käibemaksuna läinud, on nii suured, et nende kaudu võiks jälle abistada väga-väga paljusid inimesi.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:11:58.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Varro Vooglaid, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b5e0d7fe-b784-4057-bf7e-cc3f1873887d","date":"2026-09-30T15:12:00.000+00:00","speaker":"Varro Vooglaid","text":"Aitäh! Algatuseks olgu öeldud, et see eesmärk, millest eelnõu lähtub, on kahtlemata toetusväärne ja eelnõu ise on ka toetusväärne. Ma väga siiralt loodan, et ta pälvib täna sedavõrd palju toetust, et teda kohe esimesel lugemisel prügikasti ei visata, ilma et saaks üldse hakata arutama, milliseid parendusi sinna saaks teha. Aga üks parendus, mida võiks võib-olla kaaluda, seisneb ka selles, et minu meelest on küsimus printsipiaalselt veel tunduvalt laiem kui see, mille te olete esile toonud. Üks olukord on ju see, et haigekassa ei suuda tagada inimestele elupäästvate ravimite kättesaadavust. Hea küll, ei suuda tagada! Aga nüüd hoopis teine olukord on see, et riik mitte üksnes ei suuda tagada ravimite kättesaadavust, vaid ütleb veel lisaks, et kui te tahate ise neid osta, siis me nõuame neilt selle eest veel maksu. Mulle tundub, et siin on printsipiaalsel tasandil veel palju suurem probleem. Vabastus ei peaks piirduma ainult nende fondidega, vaid kõikide inimestega, kes näiteks oma maja maha müüvad, selleks et ravimeid osta, et nad ei peaks maksma osa sellest rahast riigile ära. Mis te arvate sellest?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T15:13:04.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur aitäh teile selle küsimuse ja mõttearenduse eest! Ma olen täpselt sama meelt. See on palju laiem küsimus kui ainult tänane siin paberil esitatu, aga minu meelest on see üks võimalus ja üks samm teha midagigi, sest vaadates Tervisekassa rahalist seisu ja kõike eesootavat ei ole ma väga kindel, et me kunagi jõuame lähiajal sellisesse mitte ideaalmaailma, vaid normaalsesse maailma, kus see nii võiks olla, et need ajad, millal need ravimid tuleksid ja läheksid hüvitamise alla, oleksid lühemad. Nii nagu ka professor Everaus ütles, et kui teistes riikides on see võib-olla pool aastat, siis meil on see kolm aastat ja seal on jälle seesama rahaküsimus. Nii et ma olen teiega väga meelt, et see on laiem probleem, aga see tänane eelnõu üritab neid inimesi ja neid sihtasutusi ja fonde toetada, kes on võtnud ja teinud, nii nagu ka Tänavsuu fond on teinud seda ju ikkagi juba enam kui kümme aastat, ma arvan, umbes 13–14 aastat. See on väga-väga pikk aeg ja väga suur hulk inimesi, kes on läbi selle saanud abi. Me oleks võinud varemgi sellega tegeleda, aga hetkel, kui eelmine koosseis eelnõu lükati, esimese lugemise järel langes ta koosseisu lõpus välja. Praegu on see võimalus, praegu meil on veel reaalselt aega. Praegu see ei puuduta järgmise aasta eelarvet, see puudutab aasta 2028 eelarvet, kus see toetus tagasi kantakse. Aga sõnum oleks nendele fondidele ja annetajatele: kui te annetate, siis iga euro läheb inimeste raviks ja abivajajate toetuseks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:14:43.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Tanel Kiik, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689","date":"2026-09-30T15:14:45.000+00:00","speaker":"Tanel Kiik","text":"Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Te seletasite kenasti ära selle, et meie eesmärk pole kindlasti Tervisekassa vahendite vähendamine, vaid pigem on Tervisekassa vahendaja rollis. Ta maksab neile mittetulundusühingutele tagasi selle käibemaksuks läinud raha. Ja omakorda peaks see käibemaksu hüvitamine toimuma ikkagi riigieelarvest, kuhu see käibemaks teatavasti laekub. Tervisekassa jaoks on saldo nullis, mingit halvenemist siin ei ole. Nii et see on väga hea, et see selgeks sai. Aga mu küsimus on teile natuke laiem. Ilmselt te olete tähele pannud, et kogu selle koosseisu, kolm ja pool aastat, sealhulgas just meie valdkonnas, teiega, sotsiaalvaldkonnas, perepoliitikas, on pidevalt räägitud, et kohe-kohe tuleb valitsus mingi eelnõuga. Me ei saanud toetada mitte ühtegi perehüvitiste ega lastetoetuste tõstmise eelnõu, sest kohe-kohe tuleb valitsus suure tööplaaniga, analüüs ja ettepanekud, muud. Nüüd, analüüsid ja asjad on ammu olemas, aga mida ei ole, on otsused, mida ei ole, on eelnõud. Ja selle valdkonnaga, küsimus on natuke sama asi. Sellele probleemile tähelepanu juhtisid mitmed ministrid, sealhulgas arstid, doktor Eero Merilindki nende seas, Riigikogu koosseis on lõppemas, aga tegelikult valitsuse ettepanekuid ei ole siiani tulnud. Kas te olete minuga sama meelt, et meil on väga palju köetud ootusi üles, aga millegipärast pole neid suudetud täita?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T15:15:53.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur aitäh küsimuse eest! Ma oleksin väga rõõmus, kui selle eelnõu menetlemisel sotsiaalkomisjonis oleks öeldud, et järgmine nädal tuleb valitsus. No ma oleksin veel rõõmsam olnud, kui oleks öeldud kohe selle koosseisu alguses, et valitsus tuleb sellise eelnõuga, mis kannab tagasi annetuste toel ostetud ravimite käibemaksu. Aga seda ei öeldud, vaid lihtsalt, vastupidi, see hääletati maha ja valitsuse poolt toodi mitmeid-mitmeid põhjuseid. Seda kindlasti komisjoni ettekandja räägib. Valitsuse seisukoht oli sellele mittetoetav. Need küsimused saavad siis seal vastuse. Ma oleksin väga rõõmus olnud, kui sel korral oleks öeldud, nii nagu paljude teiste eelnõude korral, heade eelnõude korral, mida me oleme algatanud, et kohe on tulemas eelnõu, mis on tervik, mis lahendab kogu süsteemse olukorra, aga selle korral seda ei öeldud ja ma kardan, et seda ei ole tulemas.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:16:48.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Helle-Moonika Helme, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f4e5d00e-19d1-428a-ba5e-5ce9ae4ef2c2","date":"2026-09-30T15:16:48.000+00:00","speaker":"Helle-Moonika Helme","text":"Aitäh veel kord sõna andmast! Hea Helmen, aitäh sulle selle, ütleme, numbrilise, aga ka sisulise paranduse eest, mis sa tegid! Ma ei taha tegelikult hakata siin üldse pisaraid kiskuma, aga 700 000 eurot käibemaksu kahe suurema fondi peale, kas sina nagu näeksid, mille arvelt siis riigieelarvesse selle paranduse võiks teha? Me teame, et neid raiskamise kohti on ju tegelikult väga palju. Loomulikult valitsus hakkab siin demagoogitsema teemal ja hakkab seda tekki nagu ära kiskuma jälle päästjate, õpetajate ja meditsiiniõdede pealt. Kas teie fraktsioonis on siis juba need nii-öelda kokkuhoiukohad, kust siis see raha võtta, eks ole, sest see 700 000 tõsta riigieelarvest, et siis see käibemaks saaks hüvitatud?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T15:17:25.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur aitäh! Nii nagu ma ka seda eelnõu tutvustades ütlesin, on kaks hästi olulist põhimõtet selle korral. Esiteks on see, et need ravimid on ostetud annetuste eest, ja teine on see, et käibemaksu ulatuses, mida need fondid maksavad riigile, see kompenseeritakse. See tähendab seda, et riik ei saa arvestada, kui neid fonde ei oleks, et selline raha laekub. Kui need fondid olemas on, siis tegelikult saaksid nad tagasi selle raha, et aidata uuesti inimesi. Ja tegelikult Tervisekassa on ise ka öelnud, et neile on väga suureks abiks olnud need fondid. Nad on suunanud inimesi sinna, kui nad ise seda toetada ei saa või veel ei ole see ravim jõudnud sinna nimekirja, mis saab soodustuse. Nii et tegelikult töötavad need fondid, need heategevusorganisatsioonid ja Tervisekassa ühtse eesnärgi nimel, aga rahalisi vahendeid läbi annetuste kogudes on nagu teinekord võimalik aidata inimesi rohkem ja efektiivsemate ravimitega. Aga ma just ütlengi, et seesama summa, mida maksavad fondid, seesama summa neile tagasi, et nad saaksid toetada.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:18:50.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Anti Allas, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f6353ede-a0a5-4918-ab8b-790a1957c5cd","date":"2026-09-30T15:18:52.000+00:00","speaker":"Anti Allas","text":"Aitäh, hea eesistuja! Väga austatud ettekandja! Tõesti väga lugupidamist väärt eelnõu. Aitäh, et te olete seda eest vedanud! Minule on selle eelnõu puhul mitmed inimesed helistanud, ka need, kes aktiivselt sellega tegelevad, ja on palunud, et see ikkagi täna edasi liiguks, ja palunud seda toetust. Aga minu küsimus on sulle see, et kuidas sa arvad, kuidas see mõjub annetustele. Minu tutvusringkonnas öeldakse, et siis annetuste hulk kasvaks. Ja ma olen kuulnud ka seda, et praegu kahjuks nende taotluste hulk on kasvanud, viimane taotluste ring oli vist lausa 35 abivajajat järjekordselt. Milline see mõju võiks olla annetustele?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T15:19:36.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur-suur aitäh! Tegelikult me oleme annetuste korral saanud väga tugevaid tagasilööke, kus neid on kuritarvitatud ja kus on rikutud inimeste usaldust. Kui see seaduseelnõu saab heakskiidu, siis mina usun, et need inimesed, kes annetavad just nimelt selliste harvikhaiguste, vähktõve ja muude raskete kasvajate korral inimestele, kes selle fondi kaudu saavad, pigem annavad sõnumi, et iga minu annetatud euro läheb sellele inimesele. Ma olen selle euro pealt või selle kümne euro pealt maksud maksnud riigile. See on raha, mille ma annetangi teiste toetuseks. Need, kellel on võimalus, iga väike annetuski aitab kedagi, kui neid niimoodi koguda ja neid tuleks rohkem. Täpselt sama oli ka rahvaalgatuse korral, kui ettekandjad olid, täpselt seda rääkisid, et annetajaid on selle kaudu vähem, sest osa küsib, aga miks ma annan kümme eurot, kui üks läheb riigile, aga riik ei suuda seda ravimit tagada. Ja lõpetuseks, kui te lubate, sinu küsimuse valguses, kuna ma ütlesin, et eelneval korral oli siiski algatajaid ka, kes täna on, et eelmise eelnõu algatajad on Priit Sibul, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Helle-Moonika Helme, Peeter Ernits, Jaak Valge, Kalle Grünthal, Leo Kunnas, Kersti Sarapuu, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Jaanus Karilaid, Maria Jufereva-Skuratovski, Alar Laneman, Jaak Aab, Aivar Kokk, Hele Everaus, keda praegu küll Riigikogu koosseisus ei ole, ja teie ees kõneleja. Ma loodan, et need inimesed ei ole oma arvamust muutnud. Võib-olla mõnel on muutnud erakondlik kuuluvus, aga kui nad toetasid tol korral eelnõu, mis puudutas ka ainult vähiravi, siis ma loodan, et nad toetavad seda. Ja ette, mitte heideti, aga öeldi, et võiks olla laiem, näiteks harvikhaigused, et siis ma loodan, et nad ka seda toetavad. Aga aitäh! Mina usun, et see parandab annetusi just nimelt sellistele fondidele.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:21:31.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Madis Kallas, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"c7f4f213-58a3-4b6f-a236-153644653d17","date":"2026-09-30T15:21:33.000+00:00","speaker":"Madis Kallas","text":"Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg Helmen! Ma olen ka kuulnud väga paljudest kohtadest, et tegelikult väga oodatakse, et selline eelnõu edasi liiguks. Ja mul on hea meel, tegelikult vist kõigist fraktsioonidest, ka siin Riigikogus ma olen sama asja kuulnud, et on oluline, et rahulikult ja tasakaalukalt see teema edasi läheks, et seda kuidagi ei seotaks mis iganes poliitiliste asjadega. See on selleülene, nagu sa väga hästi ütlesid. Aga mul on küsimus, kas see arutelu võiks aidata kaasa ka sellele, et need näited, mis sa enne tõid seoses, kui palju Eestis on neid ravimeid turule lastud ja kui palju see protsent on Saksamaal, kas ka selles osas võiks olla mingisuguseid arenguid oodata, kuna see arutelu siin suures saalis ikkagi toimub?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T15:22:20.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur aitäh! Ma ütlen täpsustuseks, et loetelu inimestest, keda ma nimetasin, olid need inimesed, kes algatasid eelnõu 7. detsembril 2022, aga nemad on täna siin Riigikogus saalis. Neid algatajaid oli tollal tegelikult palju rohkem, neid oli 31, kui ma ei eksi. See eelnõu on algatatud sotsiaaldemokraatide poolt. Aga see on põhjus, miks ma tegin kolleegidele ettepaneku, oma erakonnakaaslastele algatada ja ma väga loodan, et inimesed siin saalis ei pea seda mingiks erakonnapoliitiliseks, sest teema on olnud õhus ja nii täpselt, nagu te ka tõite, eelmisel korral oli see erakondadeülene. See eelnõu algatus põhines sellel, et nii sotsiaalkomisjon kui ka rahanduskomisjon arutasid seda rahvaalgatust ja pöördumist. Sellele ei järgnenud samme ja ei tulnud seda sõnumit, nagu küsis minu käest ka Tanel Kiik. Muidu öeldakse, et kohe-kohe-kohe valitsus tuleb või ministeerium tuleb tervikteksti, tervikeelnõuga, mis lahendab kõik probleemid, ärme võtame ühte killukest välja. Kahjuks seda ei öeldud ja ei ole öeldud juba pea nelja aasta vältel. See probleem on kaua õhus olnud. Eks see, mis puudutab Saksamaad või Soometki, me peamegi ilmselt elama oma rahakoti võimaluste järgi ja Tervisekassa kindlasti teeb head tööd, üritades leida uusi ravimeid juurde. Ma olen vestelnud ka endise Tervisekassa juhiga, kes tegi väga tihedat koostööd nendesamade fondide esindajatega. Ja see on mingil määral võimalus praktikas juba proovitud ja häid tulemusi antud ravimeid ka nimekirja saada. Nii et mina loodan väga seda, et uskuge, inimesed, kes seda ka jälgivad ja vaatavad, nad küll tahaksid seda, et see eelnõu saaks seaduseks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:24:11.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Lauri Läänemets, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d557812c-971d-415b-827d-aa6a382ec6ef","date":"2026-09-30T15:24:13.000+00:00","speaker":"Lauri Läänemets","text":"Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kõigepealt, Helmen, ma tahan sulle aitäh öelda, sest sa selliseid teemasid oled siin, võikski öelda, erakondadeüleselt vedanud ja väga sisuliselt. Ja me oleme väga sisulise teema arutelu juures praegu ka. Küsimus ei käi ju selle üle, et me ütleks, et riik peaks kuidagi inimesi aitama. See palve on palju väiksem: et laseme inimestel teisi inimesi aidata, et ärme takista Eesti inimestel oma lähedasi aidata, et ärme maksusta seda, kui keegi tahab tõesti kedagi aidata, kes on hädas oma haigusega. Seetõttu ma palun veel kord seda selgitust, kindlasti ma küsin komisjonipoolselt ettekandjalt seda ka, aga palun selgitust, mis argumentidega Reformierakonna ja Eesti 200 saadikud sotsiaalkomisjonis lükkasid selle tagasi ehk ütlesid, et eelnõu tuleks katkestada, et sellist asja parlament ei peaks arutama. Mis on need argumendid? Ma siiamaani ei mõista, miks takistatakse ja soovitakse takistada inimestel inimeste aitamist.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T15:25:18.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur aitäh! Mul muidugi kaasas ei ole seda protokolli, aga ma tean, et Irja Lutsaril on see protokoll kaasas. Ma pean ütlema ka seda, et sotsiaalkomisjonis toimunud arutelu oli, kuidas siis öelda, konstruktiivne. Inimesed avaldasid oma arvamust. Näiteks jättis Eero Merilind selle eelnõu tagasilükkamise vastu hääletamata. Ta arvas, et see on mõistlik asi, ja ma mäletan, et Eero Merilind on isegi kirjutanud Meditsiiniuudistes, et ta võtab selle nagu oma südameasjaks, et see asi korda teha. Aga ma tõepoolest ei mäleta kõiki neid argumente. Aga seal toodi välja – aga jaa, minu hea kolleeg, kes kohe pulti tuleb, seda kindlasti teab täpselt, sest tal on ka protokoll ees –, aga seal toodi välja seda, et kas see ei tekita ebavõrdsust, ja seda, et riigieelarve on raskes seisus. Aga noh, seal komisjonis täpselt samuti ma ütlesin, et kui ühel hetkel enam ei jõua need annetuste kogujad ja fondid töötada või teha või nad näevad, et nagu kuidagi ei tulda ka vastu riigi poolt, et nende tööd kergendada ja rohkem inimesi aidata, siis ei laeku ka käibemaksu, vähemalt mitte nende fondide poolt.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:26:26.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Andre Hanimägi, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"80f542c1-393a-46e2-9fca-99948e59850d","date":"2026-09-30T15:26:27.000+00:00","speaker":"Andre Hanimägi","text":"Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Ma arvan, et see on väga vajalik eelnõu ja ammu vajalik eelnõu, inimesed väga ootavad seda. Selle eelnõu sarnane mõte on ju olnud ka varem siin saalis, väga palju ka avalikkuses, ja alati leitakse mingi tehnokraatlik vabandus, miks seda kindlasti mitte teha ei saa. Ma lugesin seda protokolli, mis teil komisjonis oli, see oli võib-olla konstruktiivne, aga suhteliselt lühike, ausalt öeldes. Ainuke, mida ma suutsin sealt välja lugeda, oli umbes see, et kui me käibemaksu tagasi anname, siis käibemaks on ju ka riigieelarves ja läheb Tervisekassasse ja selle eest me saame inimesi ravida. Kuigi, ma ei tea, minu arust on siiamaani alati räägitud, et ühelgi rahal lipikut juures ei ole, mis riigieelarvesse läheb. Nii et ma ei ole küll üldse kindel selles selgituses, et see käibemaksuraha läheb just Tervisekassasse. Nii et kas teie saite ka sellest niimoodi aru, et tegelikult justkui nagu mingit loogikat sellele, et see käibemaksuraha nüüd kindlasti Tervisekassast tuleb, ju tegelikult ei ole?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T15:27:34.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur aitäh teile selle küsimuse eest! Täpselt nii, nagu ma ütlesin, riigieelarvest ju makstakse ka mittetöötavate pensionäride eest Tervisekassale maksu. Täpselt samuti võib sellesama käibemaksu, mis on kogutud riigieelarvesse, tagasi saata Tervisekassasse ilma tekitamata Tervisekassale, kellel on raske rahaline seis, lisakoormust. Nii et vastus on jah, seda lipikut kindlasti küljes ei ole.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:28:00.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja nüüd palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt sotsiaalkomisjoni liikme Irja Lutsari, kes tutvustab juhtivkomisjonis toimunud arutelul rõhuasetusi. Aga enne seda – Irja, ole hea, palun tule! – Varro Vooglaiul on üks küsimus istungi juhatajale. Palun! Jaa, sa võid tulla, Irja.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b5e0d7fe-b784-4057-bf7e-cc3f1873887d","date":"2026-09-30T15:28:15.000+00:00","speaker":"Varro Vooglaid","text":"Ma tahtsin lihtsalt tähelepanu juhtida võib-olla stenogrammi parandamise huvides: kolleeg Kütt ütles, et kolleeg Merilind jättis hääletamata eelnõu tagasilükkamise ettepaneku vastu, aga tegelikult ta mõtles vist poolt. Võib-olla stenogrammis võiks selle koha üle vaadata, muidu jääb ajalooliselt nagu vale osutus selle kohta. Lihtsalt igaks juhuks juhin tähelepanu.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:28:40.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aitäh teile! Aga Irja Lutsar, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T15:28:42.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Hea juhataja! Lugupeetud kuulajad! Mina kannan teile ette arutelu, mis toimus sotsiaalkomisjonis 22. septembril käesoleval aastal. Ja selle eelnõu arutelul osalesid sotsiaalkomisjoni liikmed Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo ja Kristiina Aavik oli Vabariigi Valitsusest. Kõigepealt alustas Kristiina Aavik, kes tutvustas valitsuse seisukohta ja nentis, et valitsus toetab algatuse eesmärki parandada raske haigusega patsientide ravivõimalusi, ning lisas, et heategevusorganisatsioonide ja annetajate panus on väga tänuväärne. Siia juurde ma lisan, et samal arvamusel olid ilmselt ka kõik sotsiaalkomisjoni liikmed, keegi eriarvamust ei avaldanud. Aga Kristiina Aavik jätkas ja ütles, et samas on tegemist riigieelarve tuluga ja muudatus tooks sisuliselt kaasa täiendava rahalise kohustuse. See tähendab, et vahendid tuleks kas teiste ravimite või raviteenuste arvel. Kavandatava lahenduse kohaselt saaksid täiendavat avalikku rahastust annetuse toel soetatud ravimid, kuid toetus ei laineks patsientidele, kes ostavad ravimeid omal kulu. Lisaks on Rahandusministeerium juhtinud tähelepanu sellele, et võrreldavas olukorras olevaid patsiente tuleb kohelda ühetaoliselt. Seetõttu on Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Vabariigi Valitsus seisukohal, et eelnõu esitatud kujul toetada ei saa. Kristiina Aavik lisas veel, et riik on harvik- ja ultraharvikhaigustega ravimite kättesaadavuse parandamiseks juba rakendanud meetmeid ja loonud erikorra Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, kust siis ka harvikhaiguste ravi saavad need fondid taotleda. Minu parima teadmise juures antakse sinna neljaks aastaks, seda ütles Kristiina Aavik, et neljaks aastaks on ette nähtud ligi 4 miljonit aastas. Tekib küsimus, kas annetuste eest soetatud ravimite käibemaksukulu hüvitamiseks on vaja täiendavat paralleelset lahendust. Mina, Irja Lutsar, märkisin, et lisaks ravimitele vajavad need haiged, eriti harvikhaigustega inimesed, ka muid raviteenuseid. Kui ravimite rahastamise tõttu vähenevad näiteks füsioteraapia või teiste teenuste vahendid, võib see halvendada üldist ravi kättesaadavust. Lisaks rahastavad seaduses nimetatud organisatsioonid ka Eestis registreerimata ravimeid, mille käibemaksu nimetatud seadus ei kompenseeri. Eero Merilind märkis, et ta toetab kõnealuseid ettepanekuid ja ka ise on varasemalt püüdnud algatada vastavat seaduseelnõu. Selle koostamisel sai takistuseks Euroopa Liidu direktiiv, mis ei võimalda ravimeid käibemaksuvabalt müüa. Tanel Kiik tõstatas patsientide ebavõrdse kohtlemise argumendiga seoses küsimuse. Ta nentis, et kõnealusel juhul on aga tegemist annetusega, millelt annetajad on juba tasunud tulu- ja sotsiaalmaksu. Seega on riik maksutulu juba saanud ning ravimite soetamisel lisandub sellele käibemaksutulu. Käibemaksust vabastamise või selle tagastamise korral saaks fond vastavaid vahendeid kasutada suuremas ulatuses inimeste tervise toetamiseks. Tanel Kiigele vastas Kristiina Aavik, et sarnase sisuga kollektiivse pöördumise arutamisel jäi välja toomata asjaolu, et annetustelt käibemaksuna tasutav raha ei lähe tervishoiusüsteemi jaoks kaduma, vaid jõuab kaudselt tagasi tervishoiusüsteemi. Edasi argumenteeris Tanel Kiik, et tema hinnangul on ebaõiglane, et annetatud vahenditelt võtab riik täiendavalt käibemaksu. Ta lisas, et ühiskonna enamus toetab sellist seisukohta, seda näitavad ka esitatud pöördumised ja algatused. Kristiina Aavik vastas sellele ja kordas veel kord, et kui eelnõu võetakse vastu praegusel kujul, hüvitatakse saamata jääv käibemaks ravikindlustuse eelarvest, mistõttu väheneks teistele kindlustatud isikutele osutatavate teenuste maht. Sellele vastas Tanel Kiik, et hüvitamiseks ei pea tingimata kasutama ravikindlustuse vahendeid. Järgnevalt sai sõna Helmel Kütt, kes juhtis tähelepanu, et mittetulundusühingute puudumise korral ei tehtaks vastavaid annetusi, ja leidis, et riik saaks laekunud käibemaksu samas ulatuses Tervisekassale suunata. Ta lisas, et annetuste toel tegutsevate fondide kaudu on täiendatud riiklikke ravivõimalusi. Lisaks mainis ta, et kui annetusi vahendavad organisatsioonid tegevuse lõpetaksid, jääks riigil saamata ka vastav käibemaksutulu. Edasi pani Signe Riisalo hääletusele menetluslikud otsused. Konsensuslikult otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ... Täna on 30., jah, siin on kirjas 29. Vabandust! Õige, see pandi päevakorda eilseks, aga lükkus tänaseks. Vabandust segaduse pärast! Tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata, selle poolt oli 4, vastu 3, 1 liige jäi erapooletuks. Konsensuslikult määrati juhtivkomisjoni esindajaks teie ees esineja Irja Lutsar. Mina tänan teid tähelepanu eest!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:34:52.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aitäh! Aga teile on hulk küsimusi. Alustab Heljo Pikhof. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b5922bb2-56bb-4de6-a7e1-754553191c27","date":"2026-09-30T15:34:54.000+00:00","speaker":"Heljo Pikhof","text":"Suur tänu! Austatud ettekandja! Lastefond ja Kingitud Elu on rõhutanud, et ravimite käibemaks vähendab ravi rahastamiseks kasutada olevat raha ning riivab annetajate ootust, et nende panus jõuaks abivajajani täies ulatuses. Me kõik teame, et heategevusfondid koguvad annetusi selleks, et inimesi aidata, kellele vajalikku ravi riik ei rahasta. Kuid ometigi need, kes on helded annetajad, hoopiski suures ulatuses, ütleme, neljandiku ulatuses toetavad riigieelarvet. Kui nüüd komisjon soovitab eelnõu tagasi lükata, siis minu küsimus on: millise konkreetse lahenduse ta pakub asemele, et suurem osa annetatud rahast jõuaks ravini? Millal võiks see lahendus jõustuda? Te olete ise arst. Kuidas te selles olukorras käituksite?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T15:35:59.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Aitäh! See on kindlasti väga hea küsimus. Ma pean küll ütlema, et komisjonis keegi sellist küsimust ei esitanud ja selle tõttu ka komisjon ei saanud seda arutada. Ma võin siin pakkuda oma arvamuse, et see, et see raha ei jõua haigete inimesteni, ei ole ka sajaprotsendiliselt õige. Sest, ütleme, see ravim ja ka käibemaks, jah, ta otseselt on täitsa õige, nagu see eelmine diskussioon oli, et ka sellel käibemaksul ei ole silti küljes, ei ole tingimata, et see läheb nagu tervise rahastamiseks, aga see käibemaks ikka lõpuks jõuab riigi vahenditesse. Ja riik ka, nii nagu ma juba ütlesin, harvikhaiguste korral 4 miljoniga igal aastal praegu toetab siis Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu ja lastefondid saavad sealt taotleda raha. Nii et kaudselt see raha jõuab haigete inimesteni, võib-olla mitte konkreetselt selle ravimini, aga teiste meditsiiniteenustega. Aga see on minu isiklik arvamus, sest seda teemat komisjonis tõesti ei arutatud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:37:09.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Madis Kallas, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"c7f4f213-58a3-4b6f-a236-153644653d17","date":"2026-09-30T15:37:10.000+00:00","speaker":"Madis Kallas","text":"Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma arvan ka, et inimlikult on väga keeruline sellele vastu olla. Te väga hästi selgitasite ka, et ega komisjonis ju ka keegi sisu kohta vastu ei olnud, pigem siis detailides, kus see saatan sageli peitub. Aga see ei tee olematuks seda, et mul on küsimus natuke teises võtmes. Kas komisjonis oli arutelul ka see, et selline muudatus seaduses võiks kuidagi motiveerida ka täiendavalt inimesi annetama, täiendavalt üldse seda kultuuri Eestis arendama, kui nähakse, et kui mina panen euro, siis riik ei võta sealt midagi ära, või vastupidi, võib-olla paneb isegi midagi juurde, kui sina oma isiklikest vahenditest või ettevõtte vahenditest sinna paned? Kas ta oli kuidagi arutelul, käis see kuidagi läbi?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T15:38:01.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Aitäh! Jah, jälle väga hea küsimus, mida ka seekord komisjonis ei arutatud. Kuigi see teema ei ole komisjonis esimest korda, varasemalt on komisjonis arutatud seda annetustega kogutud või ravimite rahastamist. Tookord, ma mäletan, oli nagu arutusel ka see, et oleks ju väga tore, vähemalt arstina tunnen, oleks väga tore, kui Tervisekassa suudaks võimalikult palju neid ravimeid rahastada ise, et me ei peakski, kui tuleb niisugune haige, ei peakski hakkama annetustega seda ravimiraha koguma, vaid arst võiks kohe selle ravimi välja kirjutada, teades, et see ravim on ka vajalikult rahastatud. Me ei peaks üldse nagu perekonnaga – ma olen lastearst, selle tõttu ma räägin, et perekonnaga –, üldse haigega võtma, minema diskussiooni, et jah, meil on ravi olemas, aga vaat me ei tea, kust raha saab. Ma arvan, et see on väga valus diskussioon, ükski arst ei taha sellises diskussioonis olla.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:39:06.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Priit Sibul, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"8940964b-6bfd-482d-a4f5-53f2cccb149d","date":"2026-09-30T15:39:07.000+00:00","speaker":"Priit Sibul","text":"Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mina olin eelmise eelnõu algataja, nagu eelmine ettekandja Helmen Kütt ette luges, ja toetan ka seda eelnõu. Aga mul tekkis küsimus, kui ma kuulasin seda arutelu, debatti ja seda teie esimest küsimust Helmen Kütile, millal te seda eelnõu esimest korda sisuliselt lugesite ja aru saite, mida selle eelnõuga teha tahetakse. Teie küsimus oli, kui ma õigesti mäletan, seotud sõpruskonna raha kogumisega. Aga siin eelnõus on väga selgelt piiritletud, nimetatud kolme sorti organisatsioone, tulumaksuseadust, kuhu see peab olema kantud, ja põhjuseid, kuna neid tagasi kantakse. Kas te enne siia saali tulekut nägite seda eelnõu ja sisuliselt sellesse süvenesite?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T15:39:56.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Aitäh! See ei ole hea küsimus. Ma võin teile kinnitada, et ma olen seda eelnõu läbi lugenud mitte üks, kaks ega kolm korda, vaid rohkem. Minu küsimus oligi suunatud sellele, et mitte kõik need haiged, kes vajavad seda ravi, ei saa annetuste kaudu. Nad on võib-olla ise selle korraldanud, võib-olla panevad oma säästud mängu. Kas nendel oleks õigustatud ootus käibemaksu võrra, sest nemad on täpselt samad maksud maksnud, et seda riigi toetust saada? Niisugune oli minu küsimus. Aga seda ma võin teile küll kinnitada, et ma loen kõik eelnõud mitu korda läbi.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:40:34.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Reili Rand, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"988995d4-3cbe-4ea7-acdd-6222d0b658b1","date":"2026-09-30T15:40:35.000+00:00","speaker":"Reili Rand","text":"Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minule jäi pigem valitsuse seisukohti kuulates mulje, et oma seisukohta kujundades ei oldud eelnõuga põhjalikult tutvutud, sest rääkida Tervisekassa vähestest vahenditest, see on teada mure meile kõigile. Kahjuks tänane valitsus ka Tervisekassa puudujääki ja rahastust kuidagi ei lahenda, vaid lükkab selle mure tulevikku. Olgu siis siin veel kord meelde tuletatud, et tegelikult antud eelnõu ei näe ette katteallikat olemasolevast Tervisekassa vahenditest, me näeme ikkagi täiendavat riigieelarvelist eraldist sellele. Aga seda enam ma tahaksin ikkagi tulla tagasi selle juurde, et kas oli arutelu või oskate te veel avada seda poolt, et kui sotsiaalkomisjoni ettepanek on see eelnõu täna tagasi lükata, kas siis vähemalt nähti seal mingeid alternatiivseid samme. Või mis see argumentatsioon seal taga ikkagi on, miks täna osa kolleege ei pea vajalikuks sellise erandi tegemist?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T15:41:44.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Jah, no nii nagu ilmselt te ise ka väga hästi teate, siis kui tehakse otsus ära, siis sellele enam ei järgne komisjonis diskussiooni või vähemalt sotsiaalkomisjonis diskussiooni sellel teemal ei järgnenud. Erinevatel liikmetel, kes tagasi lükkasid, olid erinevad argumendid. Mina arvan, et ma olen oma argumente siin piisavalt esitanud. Ma esiteks väga tahaks, et võimalikult palju suudaks riik Tervisekassast rahastada neid ravimeid, nii nagu ma ütlesin Madis Kallasele. Ja minu mure on tõesti, et kui see raha tuleb nüüd muude teenuste arvelt – komisjonis tõesti ütles valitsuse esindaja, et need on Tervisekassa rahad, selle diskussiooni ma tõin ka teile siia ette –, aga kui see tuleb muude tervisevahendite arvelt, siis minu mure on see, et need haiged ei jääks muudest teenustest, mis ka on väga olulised, ilma, et see ei tuleks. Ja samuti on ülitähtsad kõik teised haiged. Ei saa öelda, et ühed haiged on tähtsamad kui teised. Ka teised haiged vajavad teistsuguseid ravimeid, teistsuguseid teenuseid. Nii et selles mõttes, et tervisele niigi vähe olevat raha veel vähemaks ei jääks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:43:05.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Züleyxa Izmailova, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"658c9d00-82c9-4161-8314-48ff1d67e3b7","date":"2026-09-30T15:43:07.000+00:00","speaker":"Züleyxa Izmailova","text":"Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma tegelikult nii lootsin, et te tulete täna siia ja ütlete, nagu siin on valitsusliikmete poolt viimastel päevadel öeldud, et me murrame lahtisest uksest sisse, et juba on eelnõu kuskil küpsemas, aga kahjuks te ei tulnud täna siia sellise sõnumiga. Tõepoolest, komisjoni ettepanek on see eelnõu tagasi lükata. Ma kuulan seda arutelu siin ja ma kuulan hästi palju põhjusi, miks ei saa, erinevaid põhjendusi, miks ei saa seda eelnõu toetada. Aga kuidas siis saab? Teie kui valitsuserakonna liige nii olulise komisjoni esindajana siin täna, kas te saaksite meile palun anda oma lahenduse, kuidas saab seda muret, mis meil praegu on, ühiskonnas lahendada?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T15:44:02.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Aitäh küsimuse eest! Ma siis räägin kolmandat korda seda, mis ma olen rääkinud, et me peaks panema kõik jõud sellele, et Tervisekassa võimalikult rohkem uusi – need on reeglina uued ja innovatiivsed ravimid –, et Tervisekassa järjest rohkem neid rahastada suudaks. Eks see muidugi sõltub ka meie riigi rahalisest olukorrast, sellest saame me kõik väga hästi aru. Ja teine asi, mida ma tegelikult väga-väga tahaks, vähiravifond Kingitud Elu on aidanud kokku umbes 3800 haiget selle kõigi oma eksisteerimise jooksul ja aidanud ravimeid koguda nendele haigetele. Ma väga-väga tahaks, et me teeks ühe kokkuvõtte ja vaataks, kes on abi saanud, kellel on paremaks läinud, kes ei ole abi saanud ja missugused on need diagnoosid või need ravimid – ravimite ja diagnooside kombinatsioon on ilmselt õige –, kust kõige rohkem abi saaks, et Tervisekassa saaks otsustada, et need on need, kus me kõige esimesena võiksime uued ravimid kasutusele võtta, sest sellest saab kõige rohkem inimesi abi. Nii et need oleksid minu väljapakutud lahendused ja ma väga ootan niisugust analüüsi.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:45:24.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Tanel Kiik, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689","date":"2026-09-30T15:45:27.000+00:00","speaker":"Tanel Kiik","text":"Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! No me saame loodetavasti selle eelnõu menetlemisega ikkagi edasi liikuda, mis annab võimaluse seda teemat loodetavasti selles koosseisus ka päriselt ära lahendada. Mina olen olnud ka kunagi terviseminister, mul on kahju, et see konkreetne eelnõu sellisel kujul jäi toona tegemata. Eks toona olid mitmed kriisid, nagu võib-olla hästi mäletad. Aga ma tean seda, et Tervisekassa ise on ka väga selgelt olnud seda meelt, et nendest erinevatest fondidest on väga palju tuge just nimelt ka neile, ehk erinevate ravimite, ütleme siis, ma ei taha öelda katsetamisele, aga kasutamisele ja nende toime paremal selgitamisel just nimelt ka kohapeal. Tihtipeale need on uued, tihtipeale need on ametliku müügiloata, võivad olla ka väga kallid, aga see annab ka Tervisekassale tegelikult vajalikku infot ja võimalust justkui põhjendada nende omakorda hinnakirja lihtsustatult öeldes ülevõtmist. Ehk kas selles valguses poleks ikkagi riigi huvi just nimelt võimestada neid erinevaid vabatahtlikke fonde, laiendada nende võimalust patsiente aidata, et tegelikult seeläbi saaks ka Tervisekassa ja riik paremini selgeks, milliseid ravimeid täiendavalt hinnakirja üle võtta?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T15:46:32.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Aitäh! Nii nagu ma eelnevale küsijale juba vastasin, mina ka väga ootaks sellist analüüsi. Ma eile õhtul veel vaatasin, ma ei leia, et niisugust analüüsi oleks tehtud, et mis sellest 3800 haigest on saanud. Ma arvan, et see oleks hädavajalik. See oleks ilmselt ka, kui nüüd Tervisekassa või on see riigieelarve, otsustab, et me anname raha selleks, et need välja selgitada, siis seda ma küll väga-väga toetan, et me saaksime mõtestatult – see on ilmselt see õige sõna – minna edasi ja rahastada neid ravimeid, mis hästi töötavad, ja seal, kus on probleemid, minna nendega edasi ja teha neid ravimeid paremaks või vaadata, mis me saame seal teha. See on kindlasti hea kommentaar.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:47:25.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Andre Hanimägi, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"80f542c1-393a-46e2-9fca-99948e59850d","date":"2026-09-30T15:47:26.000+00:00","speaker":"Andre Hanimägi","text":"Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Tõepoolest, ma arvan, et üks koht, kus Eesti inimese süda avaneb, on erinevad annetustalgud, erinevad harvikhaiguste juhtumid, jõulutunnelid. Eesti inimene tegelikult hoolib väga teisest inimest, ta alati ei näita seda välja, aga ta kindlasti hoolib. Ja ma arvan ka, et tegelikult selle eelnõu suur pluss oleks see, et inimestele anda selline hea märguanne, et riik mõistab seda probleemi ja riik tegelikult tunnustab neid inimesi, kes annetavad. Ma olin väga üllatunud, et valitsuse seisukoht piirnes selle käibemaksurahaga ja selle eelarvevabandusega. Tavaliselt on tõesti nii, et kas on mingi juriidiline probleem või takistus või on mingisugune eelnõu juba töös. Aga kui see tõepoolest on ainult see küsimus, mis minu arust ei ole üldse murekoht, siis kas teile ei tundu, et seda eelnõu esimese ja teise lugemise ajal võib parandada ja rahastamisallika kohta veel täpsemalt kirjutada, et üleüldse kellelgi ei saa tekkida küsimust, et see rahastus tuleks teiste terviseteenuste või ravimite arvelt?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T15:48:35.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Aitäh! See on kindlasti üks võimalus. Ma kindlasti valitsuse esindajat … See oli see, mille ta meile ette kandis, ja ma väga aktsepteerin ja kõik hindan selle inimese tööd.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:48:51.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Lauri Läänemets, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d557812c-971d-415b-827d-aa6a382ec6ef","date":"2026-09-30T15:48:53.000+00:00","speaker":"Lauri Läänemets","text":"Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma arvan, et tervishoiuteemadel te olete üks praeguse koalitsiooni mõjuvõimsamaid inimesi. Üks väheseid, kes on selles koalitsioonis selline spetsialist selles küsimuses. Ehk siis teie sõna loeb. Ma küsin teie käest siis hoopis teistsuguse küsimuse, kuna te mu eelmisele küsimusele juba vastuseid andsite. Tegelikult on oluline, et see eelnõu läheks nüüd teisele, kolmandale lugemisele. Te ütlesite, et seal oleks vaja midagi analüüsida, võib-olla on vaja midagi muuta ja parandada. See kõik on lihtsasti tehtav ja koalitsioonil on oluliselt suuremad võimalused neid analüüse teha ja tegelikult ka väga kiiresti, sest see ei ole väga keeruline teema. See informatsioon on ju olemas, seda on pikka aega arutatud. Ehk siis mu küsimus teile on selline. Kas koalitsioon, Reformierakond ja Eesti 200, lasevad selle eelnõu teisele lugemisele, kas see komisjonist liigub ja kas teie ise toetate selle teisele lugemisele saatmist?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T15:49:50.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Mina saan vastata ainult iseenda eest, ma ei ole selgeltnägija. Seda, mida teised hääletavad ja kuidas hääletavad, ma tõesti ei taha prognoosida. Ma võin nii palju kommenteerida, et see analüüs, millest mina rääkisin, ei ole ühe-kahe nädala analüüs. See on põhjalik, 3800 haige analüüs, mis ei ole väga kergesti tehtav, tähendab, ta on tehtav, aga mitte lühikese ajaga. Nii et seda, jah, tõesti komisjonis praegu ei arutatud. Oma argumendid olen ma täna juba kolm korda välja toonud, miks mina selle eelnõu praegu sellises seisus edasiminekut ei toeta. Ma väga toetan, et võimalikult rohkem uusi, innovatiivseid ravimeid võetaks Tervisekassa rahastusse, ilma et heategevusorganisatsioonid peaksid sinna panustama. Heategevusorganisatsioonidel on muud ka kindlasti teha.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:50:51.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Varro Vooglaid, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b5e0d7fe-b784-4057-bf7e-cc3f1873887d","date":"2026-09-30T15:50:52.000+00:00","speaker":"Varro Vooglaid","text":"Aitäh! Mina pean ütlema, et teie selgitused ei kõla siiralt, täitsa tõsiselt. Te ühelt poolt ütlete, et eesmärk, millest eelnõu lähtub, on arusaadav ja toetusväärne ja teiegi toetate seda. Teiselt poolt ometi toetate seda, et eelnõu kohe esimesel lugemisel tagasi lükata. Kui on mingisugused tehnilised aspektid, detailid, mis tuleb eelnõu juures läbi vaadata, põhjalikumalt läbi analüüsida, natukene ümber teha, siis seda kõike saab ju teha pärast esimest lugemist. Nii et kui te põhimõtteliselt peate eelnõu toetusväärseks, siis te ei tohiks toetada selle kohe täna prügikasti viskamist. Saate te siis palun meile selgitada, kuidas seda vastuolu mõista? Sellepärast, et selge on ju see, et meil on tegemist reaalse probleemiga, mis vajab lahendust. Ja see, kui nüüd visatakse kohe see prügikasti, jätab kogu sellest asjast väga halva mulje – jätab teist halva mulje, jätab teie erakonnast halva mulje, jätab valitsuskoalitsioonist väga halva mulje, ja täiesti põhjendatult.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T15:51:54.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Aitäh! Minule küsimus oli see, et te mind siiraks ei pea. Ma ei saa seda kommenteerida üsna selgelt. Mina arvan, et ma siiralt räägin, aga see, kui see välja ei paista, ma ei oska sinna mitte midagi vastata teile. Ma rohkem küsimusi teie selles sõnavõtus ei pannud tähele.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:52:12.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Helmen Kütt, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T15:52:13.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslane, hea sotsiaalkomisjoni liige! Olgu siis veel kord öeldud eelnõu algatajate poolt selgelt, et see ei võta mitte midagi Tervisekassalt ära. Me ei ole esitanud eelnõu, mis muudaks käibemaksuseadust, me oleme esitanud ravimiseadusesse uue toetuse liigi. Need inimesed, kes annetavad nendesse fondidesse, teavad väga täpselt, mille jaoks nad raha annetavad. Nad teavad väga täpselt, et Tervisekassal ei ole võimekust seda ravi toetada piisaval määral. Tõesti, nii nagu ka mina oma ettekandes ütlesin, harvikhaiguste korral on väike edasiminek. Aga minu küsimus on selles, et komisjonis see ei tulnud kuidagi välja ja ei tulnud ka tegelikult valitsusepoolsest seisukohast. Kas siis, nagu te ütlete, et oleks hea, kui saaks kõik läbi Tervisekassa, kas te olete siis plaaninud koalitsioonis olles, valitsuses olles, Tervisekassa rahalisi vahendeid suurendada? Mina olen aru saanud, et toimub ümberkorraldamine.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T15:53:20.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Aitäh! Seda komisjonis üldsegi ei arutatud, nii nagu te ise ka mäletate seda. Ja ma ei oska seda kommenteerida. Eks riigieelarve eile anti üle, ma tõesti eile õhtul seda ei lugenud veel. Eks selle diskussiooniga me läheme edasi. Ma arvan, et riigieelarve arutelud on meil veel ees, mitte läbi.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:53:44.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Züleyxa Izmailova, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T15:53:44.000+00:00","speaker":"Züleyxa Izmailova","text":"Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Oma eelmises vastuses te ütlesite mulle, et te näete lahendusena seda, kui neid rohkem ravimeid lisatakse hüvitatavate ravimite nimekirja, ja soovite teha ka analüüsi. Aga ma ütlen, et inimestel, kes vajavad seda abi, neil ei ole seda aega ja tegelikult nad vajavad seda abi kohe. Riik on selles mõttes väga aeglane. Me ei jõua kunagi ideaalsesse olukorda, et kõik need uued ravimid oleksid selles hüvitatavate ravimite nimekirjas. Pealegi, sellega võib tegeleda, aga see ei välista, et me võiksime selle eelnõu vastu võtta, minna sellega töösse ja samal ajal tegeleda nende asjadega, mida teie peate õigeks, ja algatadagi neid algatusi ka siinsamas Riigikogus. Need ei ole kuidagi üksteist välistavad. Või kuidas te leiate?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T15:54:48.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Ja küsimus oli? Kuidas te leiate, mida ma leian? (Hüüded saalist.) Mida ma leian?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:55:04.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Läheme edasi. Kalle Grünthal, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"db532de2-5abd-4b6d-a82c-2d9a75fd9d18","date":"2026-09-30T15:55:06.000+00:00","speaker":"Kalle Grünthal","text":"Aitäh! Lugupeetud Irja Lutsar, te jätsite eelnevalt Varro Vooglaiu küsimusele vastamata. Ma küsin siis teises kontekstis selle küsimuse. Te olete arst ja andnud arstivande, mis kõlab järgmiselt: tõotan oma au ja südametunnistuse nimel ja pühendan arstitöös inimese abistamisele ja humaansuse põhimõtete teenimisele, minu tegevuse sihiks olgu rahvatervise säilitamine ja edendamine, haiguste ennetamine, haigete ravimine ning nende kannatuste leevendamine. Teile kehtib ka Eesti arstieetika koodeks, millel üks põhimõte on kohustus aidata. Arst peab osutama abi igas olukorras oma pädevuse piirides. Te olete arst, te olete Riigikogu liige, teil on põhimõtteliselt võimalik tulenevalt arstivandest ja koodeksist aidata neid inimesi, keda see eelnõu puudutab. Kas te põhimõtteliselt olete valmis seda pädevust kasutama, et osutada nendele inimestele abi?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T15:56:07.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Jah, vastus on jah. Ma arstivandest olen terve oma elu kinni pidanud, nii et pean edaspidi ka.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:56:16.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Kuna minu juhatusaeg õige pea saab ümber, siis ma võtan selle protseduurilise küsimuse. Varro Vooglaid, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b5e0d7fe-b784-4057-bf7e-cc3f1873887d","date":"2026-09-30T15:56:21.000+00:00","speaker":"Varro Vooglaid","text":"Ma tahtsin küsida selle kohta, et tegelikult meil on üsna vähe neid küsimusi võimalik esitada. Kui ettekandja mitmendat puhku teeb juba niimoodi, et jätab lihtsalt küsimusele vastamata, kuna tema ei saanud küsimusest aru, olgugi et mulle tundub, et kõik teised inimesed siin saalis said küsimusest aru, siis kas see on korrektne? Võib-olla oleks sellisel puhul parem, kui pakutakse võimalust küsimust täpsustada, mitte nii, et jäetakse lihtsalt vastamata?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:56:43.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aitäh, hea kolleeg! Ma arvan, et ruumi küsimiseks on ikkagi piisavalt: kaks küsimust antud juhul on igal Riigikogu liikmel võimalus küsida ja kui on teine lugemine, siis on võimalus ka läbi rääkida. Ma siiski ei pea õigeks … Ma möönan, et on olukordi, kus küsija ei pruugi saada aru küsimusest, aga võib-olla on küsimus ka küsijas endas. Selles võtmes ma ei saa öelda, kuspool see süü parasjagu on. Ma olen seda meelt, et me ei hakka neid nagu parandama. Ma olen ühte-kahte repliiki lubanud, selles mõttes, et kui kohapealt oleks mingi nüanss, lühirepliike ma luban, aga uusi parandusi teha, seda ma ei pea kohaseks. Kalle Grünthal, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"db532de2-5abd-4b6d-a82c-2d9a75fd9d18","date":"2026-09-30T15:57:19.000+00:00","speaker":"Kalle Grünthal","text":"Aitäh! Tegelikult ma saan teie põhimõttest aru, mida te räägite, aga kui, ütleme, võib tekkida olukord, kus ettekandja lihtsalt hakkab kuritarvitama ja ei soovi vastata ja ütleb, et ma ei saanud teie küsimusest aru, siis peaks ja võiks ikkagi teie, ütleme, sekkuda ja öelda, et palun korrake oma küsimust. Mis te arvate sellest?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:57:36.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Jään ikkagi oma endise seisukoha juurde ja ma ei öelnud seda enne, aga natukene teie küsimuses oli natukene ka isiklikuks minemist nii-öelda Irja Lutsari aadressil, mida ma tegelikult ei pea väga kohaseks. Antud juhul ta on siin ikkagi poliitikuna. Nii et selles võtmes nagu nüüd viidata arstivandele ja sundida, kohustada kuidagi sellest tulenevalt Irja Lutsaril käituma – ma ei pea seda nagu kohaseks. Läheme küsimustega edasi. Rain Epler, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341","date":"2026-09-30T15:58:04.000+00:00","speaker":"Rain Epler","text":"Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Päris kummaline tegelikult on kuulata seda arutelu. Ja seetõttu ma küsin, et võta lühidalt kokku, mis see põhiline põhjus on, et koalitsioon tahab selle tagasi lükata. Kas see on selline sajad tuhanded, võib-olla miljon, võib-olla natuke peale eurode lisakulu? Kas siin on nüüd leitud see koht, kus hakata riigi rahandust korda tegema? Tuletame meelde, et kolleeg Tanel lasi sõrmenipsuga mitu miljonit hasartmänguraha tuulde. Nüüd, kaitsehanked. Sa oled ise minuga koos käinud vaatamas, kuidas seal raha liikus. Kas see raha on see põhiline küsimus või on mingi muu põhjus?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T15:58:46.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Aitäh selle küsimuse eest, Rain! Ma korra tuletan meelde, et ma esindan siin sotsiaalkomisjoni ja kannan ette seda, mida sotsiaalkomisjonis arutati. (Saalist räägitakse.) See, mis minu eelmine elu oli, las see jääb eelmiseks eluks. Ma praegu seda ütlesin. Ja ma vastan nüüd sinu küsimusele, et tõesti, ma kandsin kolm korda ette, mis olid need argumendid. Üks oli tõesti see argument, et kui see käibemaksu summas raha makstakse tagasi, siis seda on praeguste arvestuste kohaselt umbes 700 000, nii nagu Moonika Helme väga korrektselt ütles. See oli põhiline argument tõesti. See oli üks argument, et võimalik, et tuleb teiste tervishoiuteenuste arvel. Teine argument oligi see õiglus, mis Vabariigi Valitsus välja tõi, seesama õiglus, et kui ravim ostetakse annetusorganisatsiooni kaudu, siis tuleb see käibemaks tagasi, aga kui inimene ostab ise apteegist sellesama ravimi, siis ta on ju täpselt samad maksud maksnud, siis seda käibemaksu tagasi ei saa. Need olid kaks argumenti, mis valitsus välja tõi.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T15:59:59.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Heljo Pikhof, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b5922bb2-56bb-4de6-a7e1-754553191c27","date":"2026-09-30T16:00:00.000+00:00","speaker":"Heljo Pikhof","text":"Suur tänu! Austatud ettekandja! Nagu ma varasemalt juba rääkisin, käibemaks läheb ikkagi riigieelarvesse. Nüüd küsin üle. Kui inimesed koguvad annetustega raha raskelt haige inimese ravimiks, läheb osa sellest rahast käibemaksuna riigile. Ja komisjoni ettepanek on eelnõu tagasi lükata. Miks peab komisjon õigeks, et riik saab sellest annetusest oma osa, kuid jätab patsiendi ravi endiselt annetajate kanda? Midagi nagu ei muutu. Aga teine küsimus on siia juurde. Kuidas toimus hääletamine siis komisjonis? Kas mõni komisjoni liige puudus ja kes kuidas nimeliselt hääletas? Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T16:00:45.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Sellele teisele küsimusele on väga kerge vastata, aga siis peab natukene ootama. See teine küsimus on väga adekvaatne küsimus, sest see tõesti reflekteerib seda, mis komisjonis toimus. Komisjonis hääletati nii: eelnõu tagasilükkamise poolt oli 4 ja need olid Mihkel Lees, Irja Lutsar, Õnne Pillak ja Signe Riisalo, vastu oli 3 ja need olid Jaanus Karilaid, Tanel Kiik ja Helmen Kütt, erapooletuid oli 1 ja see oli Eero Merilind. Puudus … Ma lugesin ka alguses ette ka kõik, kes kohal olid. Siit nimekirjast, kes teab, kes sotsiaalkomisjonis on, ei olnud Tšaplõgin, ma ei saa ütelda ta eesnime, ei olnud tema nime, ta oli alguses küll kohal, aga see oli kõige viimane hääletus, nii et teda ei olnud kohal.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:01:47.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Anti Allas, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f6353ede-a0a5-4918-ab8b-790a1957c5cd","date":"2026-09-30T16:01:48.000+00:00","speaker":"Anti Allas","text":"Aitäh, hea eesistuja! Väga hea kolleeg! Ma küsin, kas komisjonis seda ei arutatud – ja mis on teie enda isiklik arvamus ka –, et kui näiteks selle käibemaksu probleemi saaks ära lahendatud, siis laekuks rohkem raha ja rohkem inimesi saaksid abi ja lõpuks ka läbi maksude, läbi nende inimeste tuleks see raha ju tagasi. Kas te seda ei arutanud? Tegelikult on see ju kasulik projekt kõigile. Miks siis mitte ikkagi toetada seda?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T16:02:19.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Aitäh küsimuse eest! See nüüd otseselt arutelul ei olnud, aga Helmen Kütt, nii nagu ta täna siin mainis, tõi selle ka komisjonis esile, aga seal seda arutelu kui niisugust sellel teemal ei olnud. Kui ma õigesti mäletan, siis see niimoodi jah oli.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:02:41.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aivar Kokk, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T16:02:42.000+00:00","speaker":"Aivar Kokk","text":"Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli ka arutelu sellest, et Tervisekassa selle aasta eelarve kulude pool on 2,6 miljardit. Ja nüüd me räägime 700 000-st. Ega ma väga hästi ei ole aru saanud, kuidas see arvutus alati tehakse, sest ravimid on ise 9%-ga ja mingid ravimid on tegelikult jälle 24%-ga, et kus see piir on. Need on erinevate poolte peal. Tegelikult 0,027% Tervisekassa eelarvest me räägime praegu vähihaigete toetamisest. Ma rõhutan selle asja juures seda, et tegelikult see töö on vabatahtlik. Me, kes me annetame, ja need, kes neid annetusi korjavad, teevad seda tööd oma vabast ajast, oma südametunnistusega. Kui ma saaks aru, kus see oleks protsentidega, aga 0,027%. Nii et midagi teha ei ole. Ma saan aru, et teie olete selgelt komisjoni ettekandja ja seda saaks küsida kellegi teise käest.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:03:52.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Teie aeg!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T16:03:53.000+00:00","speaker":"Aivar Kokk","text":"Aga kuidas see tunne teil endal on? Kas see protsent on ikkagi niivõrd väike, et see võiks olla täiesti Tervisekassa rea peal lahendatav?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T16:04:02.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Seda tõesti ei arutatud ja komisjonis ka Tervisekassa esindajat ei olnud ja oli ainult Vabariigi Valitsuse esindaja. Nii et jah, ja neid protsente keegi niimoodi seal komisjonis ei võtnud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:04:18.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Helir-Valdor Seeder, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"23161df7-bc1b-442e-b4cd-2d1f37627658","date":"2026-09-30T16:04:20.000+00:00","speaker":"Helir-Valdor Seeder","text":"Aitäh! No komisjoni otsus on kollektiivne otsus, ma saan sellest aru, ja inimesed hääletavad erinevalt. Te olete öelnud, et te oma isiklikku arvamust siin ei avalda. Ja siin lausa juhataja kutsus esile, et eraldada siin nüüd poliitiku ja isiku institutsioonid. Ma mõneti saan sellest aru, aga siis ma küsin niimoodi, et olla korrektne ja et te saaksite vastata. Kas komisjonis Eesti 200 esindaja väljendas ka oma seisukohta, miks ta selle eelnõu vastu hääletab?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T16:04:50.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Aitäh selle küsimuse eest! See ei ole päris õige, et ma oma arvamust ei avalda. Ma lugesin ette kõik nimed, kes poolt hääletas, kes vastu hääletas, kes jäi erapooletuks. Jaa, meil sotsiaalkomisjonis ei ole sellist tava olnud, aga võib-olla võiks olla – see ei ole halb mõte –, et me küsiksime inimeste käest, miks sa poolt hääletad ja miks sa erapooletu oled ja miks sa vastu hääletad. Seda tava ei ole meie komisjonis, aga ma ei ole ühtegi teise komisjoni kuulunud ja Riigikogus ka varem olnud ei ole. Võib-olla teistes komisjonides tõesti see tava on.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:05:25.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Ester Karuse, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d5c54f88-dff3-486b-aac6-2cd124577d38","date":"2026-09-30T16:05:27.000+00:00","speaker":"Ester Karuse","text":"Aitäh, hea ettekandja! Hea aseesimees! Tõepoolest, äärmiselt kurb oli siiski kuulata neid põhjendusi, mis siis kõlasid ka komisjonis, et miks ei saa antud eelnõu toetada. Üks, mis mulle meelde jäi, oli see, et selle tuluga on juba riigieelarves arvestatud. Kuigi minu meelest ettekandja Helmen Kütt tõi väga ilusti välja, et kui ühel päeval tõepoolest üks nendest organisatsioonidest tegevuse lõpetab, siis niikuinii seda tulu ju riigile ei tule. Teine argument, mis mulle meelde jäi, oli see, et juba tegeldakse harvikhaigustega. Aga ometigi kõik need juhtumid on ju täna jätkuvalt olemas, kus lapsed saavad päriselt abi. Seal toodi isegi välja ka ja ma mäletan, eelmisel aastal lausa 1,5 miljonit eurot koguti ühe lapse heaks. Need on ju olemas meil. Tegelikult see summa ei ole üldse suur, ütleme, riigieelarve kontekstis. Aga mis oli siis teie jaoks konkreetselt see argument, kui te kuulasite seal komisjonis, et selle vastu hääletada?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:06:35.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T16:06:36.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"See on nagu viies kord, kui minu käest juba seda küsitakse. Ma olen seda korduvalt juba ütelnud, ma ei hakka seda üle kordama. Ma selle harvikhaigusi nii palju kommenteerin, et harvikhaigustele tõesti on riik eraldanud. See on Riina Sikkuti ministriks olemise ajal tehtud, mis on väga suur saavutus, 4 miljonit igal aastal. Ta tuleb küll riigi…, mis iganes asutuse kaudu. Aga sellest 4 miljonist väga paljud juba harvikhaigustega lapsed tõenäoliselt abi saavad. Nii et harvikhaigustega on võib-olla olukord parem, aga jah, rohkem sellist arutelu ei olnud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:07:23.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Rain Epler, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341","date":"2026-09-30T16:07:24.000+00:00","speaker":"Rain Epler","text":"Aitäh! Ma küsin veidi laiema küsimuse, aga see siiski haakub antud eelnõuga ka. Kas te aeg-ajalt tutvute, vaatate sisse Tervisekassa eelarvesse komisjonis, vaatate, kuidas eelarve täitmisega läheb, kui palju raha on ja kui palju puudu on ja nii edasi? Ma saan su noogutusest, hea kolleeg, aru, et te vaatate. Mis suurusjärgu arve te seal vaatate? Kas need on ümardatud kuni miljonini või need on seal – no ilmselt päris miljardites ei ole –, on need miljoni, kümne või saja kaupa? Oskad sa mulle öelda, mis täpsusastmega te seda eelarvet seal vaatate?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T16:08:04.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Jah, me tõesti mingisugust finantsanalüüsi ei tee, see ei ole meie ülesanne. Aeg-ajalt me vaatame, aga see absoluutselt ei puuduta seda eelnõu. Ma tahan lihtsalt öelda, et see on juhtumipõhine, et me ei vaata … Nagu see sõltub, missugune olukord on. Mina ka vaatan Tervisekassa eelarvet, kui palju sinna raha kulub, kui palju sinna juurde tuleb ja kas on kohti, kust oleks võimalik kokku hoida. Nii et ilmselt need arutelud meil kohe varsti algavad, kui riigieelarve arutelud tulevad.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:08:37.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Liigume edasi läbirääkimiste vooru fraktsioonidele. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel volitusega Tanel Kiik, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689","date":"2026-09-30T16:08:55.000+00:00","speaker":"Tanel Kiik","text":"Igaks juhuks kolm minutit juurde veel.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:09:13.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Kolm minutit lisaks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689","date":"2026-09-30T16:09:14.000+00:00","speaker":"Tanel Kiik","text":"Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! See arutelu on olnud nüüd päris pikk ja põhjalik. Ma usun, et tegelikult siin saalis olijad ja kõik, kes jälgivad meid ekraanide vahendusel, sõltumata sellest, kas nad on Riigikogu liikmed, patsiendid, nende esindajad, annetajad või heategevusorganisatsioonide juhid, kõik on seda meelt, et see eelnõu tegelikult on õiglane eelnõu. See põhimõte, et riik ei peaks koguma raha ühest küljest hädasolijate arvelt ja teisalt nende arvelt, kes on valmis neid raskes seisus olevaid inimesi, patsiente, aitama ehk vabatahtlikult oma tulust annetusi tegema. See on niivõrd lihtne printsiip, et me peaksime täna arutama mitte selle üle, kas seda eelnõu toetada või mitte, mitte selle üle, kas riik peaks annetuste pealt veel lisaks tulu- ja sotsiaalmaksule ka käibemaksu koguma, vaid ikka selle üle, milline on see parim võimalus, parim mehhanism seda toetust heategevusühendustele tagasi anda. Kunagi, ma tean, siin parlamendis oli päris palju ka erakondi, kes andsid seda nii-öelda läbi katuserahade. Katuserahad on teatavasti kaotatud, see on, ma arvan, poliitiliselt või iseenesest mõistlik otsus, aga samal ajal tegelikult mitmed sellised fondid, mis toona said tuge, on ka sellest nii-öelda täiendavast toest ilma. Ja oleks ammu olnud mõistlik ja ammu olnud õige aeg selle asemel luua selline selge, üheselt mõistetav, läbipaistev mehhanism, mis julgustaks ühest küljest inimesi annetama, selleks et hädasolijad erinevate haiguste ja muredega, on see vähktõvi või muu, saaksid vajalikku abi, mida Tervisekassa vähemalt veel ei ole võimeline kas rahalistel põhjustel või terviseuuringutealastel kaalutlustel toetama. Teisalt, see annaks ka selge signaali nendelesamadele heategevusfondidele, ühendustele, on see Vähiravifond Kingitud Elu, on need erinevad lastefondid nii kliinikumi juures kui ka Tallinna Lastehaigla juures, veel väga paljud tegelikult, kes tegelevad nii vähihaigete laste kui ka teiste harvikhaiguste, erinevate tervisemuredega, nii laste kui täiskasvanute toetamisega. See annaks ka selge signaali, et nende ühenduste tegevust ja vabatahtlike panust märgatakse, tunnustatakse. Et ei ole niimoodi, et riigi vaates on tore, et keegi kuskil toimetab, keegi kuskil annetab, keegi kuskil aitab ja tegeleb sellega, aga kui on nii-öelda maksude kogumise aeg või riigieelarve raha jagamise aeg, siis vaadatakse neid kui potentsiaalseid maksumaksjaid, kellelt on võimalik veel riigieelarvesse tulu teenida, selle asemel, et mõelda, mis on need võimalused, kuidas võiks riik ja tervisevaldkond nende organisatsioonidega koostööd teha, ühiselt meie inimeste tervise eest seista ja neid ka heas mõttes meeles pidada. Ühest küljest loomulikult ka hea sõnaga ja tänuga, aga teisalt kahtlemata oleks õiglane ja õige seda teha ka läbi rahaliste vahendite. Ma olin kunagi ise sotsiaal- ja terviseminister ja olid ka toona arutusel erinevad mehhanismid, võimalused, et võiks olla teatud juhtudel näiteks selline ühine rahastuse loogika, et midagi paneb ka Tervisekassa juurde, kui annetajad koguvad, et ei oleks sellist varianti, nagu kipub täna olema, et sul on kas kõik või mitte midagi. Sa kas oled seal Tervisekassa hüvitatavas nimekirjas või sa seal ei ole ja siis sõltuvalt diagnoosist, kohati sõltuvalt ka sellest aastast, millel see tervisemure või -probleem ilmneb, sa kas saad ravi või ei saa. Toona selle lahenduseni kahjuks ei jõutud. Mul on väga hea meel, et hea kolleegi Riina Sikkuti ajal käivitati see harvikhaiguste toetamise nii-öelda fond ja võimalused. Ma arvan, et praegune eelnõu on täpselt selline järjekordne samm õiges suunas, just nimelt selleks, et laiendada sellist heas mõttes sotsiaalset turvavõrku, et anda ka selge sõnum veel kord inimestele, et ei ole niimoodi, et kui sul on nii-öelda lihtne – kui seda saab üldse öelda ühegi haiguse kohta –, teadaolev, levinud haigus, siis üldjuhul sa saad Tervisekassa kaudu ravi ja abi, aga kui sul satub olema see ebaõnn, et sinu tabab mõni harvikhaigus, sind tabab mõni keerulisem vähivorm, et sul on vaja just nimelt sellist ravimit, mis on kas väga kallis või mis pole Eestis ühel või teisel põhjusel veel Tervisekassa hinnakirjas rahastatud, siis sa oled lihtsalt üksinda. Siis sa pead hakkama ise nullist kirjutama kuskile fondi, tegema Facebooki kampaaniaid, lootma, et keegi tuleb sulle appi. Sel hetkel võiks küsida, kas siis Eesti tervishoid on solidaarne. Jah, nende jaoks, kes ravi saavad, ta on solidaarne, aga selle inimese jaoks, keda see ebaõnn tabab, kes pole selleks mitte midagi teinud, kes pole selles süüdi, tema jaoks tegelikult see solidaarne tervishoiusüsteem kukub sel hetkel ju kokku. Ta on maksnud eluaeg makse, käinud tööl ja siis temal või ta lapsel satub olema selline tervisemure, mille puhul Tervisekassa tõstab käed üles ja ütleb, et kahjuks aidata ei saa. Siin tulevadki need fondid appi. Selles valguses kogu see arutelu sotsiaalkomisjonis, kogu austus kolleegide suhtes, valitsuse seisukohad, mille saatis siia sotsiaalminister Karmen Joller, olid minu hinnangul piinlikud. See jutt, et me kuidagimoodi suurendame ebavõrdsust ja näete, kuskil keegi ostab veel ravimi ja tema äkki ei saa seda hüvitist, et igaks juhuks me ei anna kellelegi – väga vildakas ja arusaamatu mõtteviis. Kui me ütleme näiteks piltlikult jälle, et meil on võimalik aidata 1000 patsienti, aga kuna me teame, et kuskil on veel 100 patsienti, kelleni me ei jõua, siis me neid 1000 ka ei aita, sest äkki keegi kuskil ei saanud fondist raha, äkki keegi kuskil ei saanud seda ravimit. Riigi loogika peaks ikka olema see, et turvavõrk, et see nii-öelda solidaarne tervishoiuvaip oleks võimalikult lai, et sinna alla mahuks võimalikult palju inimesi, kes saaksid vajalikku tuge ja abi eeskätt läbi Tervisekassa vahendite, aga vajaduse korral ka heategevusfondide kaudu. Kui riik saab kuidagi omalt poolt kaasa aidata, et seda turvavõrku laiendada, siis tuleks seda teha, mitte otsida ettekäändeid, selgitusi ja põhjendusi, miks seda teha ei saa või kust täpselt see raha tuleb. Kogu austuses, rääkida, et 700 000 on riigieelarve kontekstis, mis oli 20 miljardi euro, nüüd selline summa, mis kuidagimoodi selle kaameli selgroo murrab! Meil tehakse mingit kampaaniat sadade tuhandete eest, meil tehakse, sorri, aga väga kummalisi maksumuudatusi nii selleks, et jõukamatele raha külvata kui ka selleks, et hasartmängumaksu mingeid erandeid teha, mille puhul mingisugust veendumust ei ole, et see raha tagasi tuleb, väga kergekäeliselt, väga möödaminnes. Ja siis on nagu teema, mis on aastaid laual, mis on teada, tõsine tervisemure, tõsised probleemid, ja siis öeldakse, et ei, kuna siin ei ole väga selgelt öeldud, kus on see katteallikas, kuidas see raha liigub, seda me toetada ei saa. Selleks ongi eelnõu kolm lugemist. Meie oleme valmis eelnõu algatajatena kahtlemata rahulikult läbi rääkima, arutama, milline on kõige mõistlikum viis neid heategevusfonde toetada, kuidas neile patsientidele abiks olla. Selleks tuleb eelnõu, esiteks, peab läbima esimese lugemise, aga siis kindlasti ei tohi see eelnõu jääda sinna sahtlisse ootama Riigikogu koosseisu lõppu, mil ta menetlusest välja langeb, vaid selle eelnõuga tuleb kindlasti edasi minna. Luban, et sotsiaaldemokraadid sotsiaalkomisjonis kindlasti selle eest seisavad, et need arutelud jätkuvad, et me ühiselt selle lahenduse leiame. Ma arvan, et see oleks selline väga selge positiivne signaal ja otsus ka sellele parlamendikoosseisule, mis, oleme ausad, ei ole suutnud, vähemalt vaadates 2027. aasta eelarvet, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnale erilist kindlustunnet pakkuda. Üks konkreetne muudatus näitaks, et jah, me hoolime, jah, me otsime lahendusi, jah, me suudame erakondadeülest kokkulepet ja konsensust leida. Nii et väga julgustan kõiki toetama täna esimese lugemise lõpetamist, hääletama vastu sotsiaalkomisjoni otsusele eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja minema selle eelnõu menetlusega edasi ka teisele, kolmandale lugemisele, vajadusel tegema täiendusi, parandusi, muudatusi, aga mitte ütlema neile patsientidele ja heategevusfondidele, et vaadake ise, kuidas hakkama saate. See ei ole väärikas, see ei ole õiglane, see ei ole riigimehelik. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:16:48.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"2dcb35ed-acbc-4bcf-9e9d-9da681842d6d","date":"2026-09-30T16:17:00.000+00:00","speaker":"Aivar Kokk","text":"Hea juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt ma tahan tänada neid, kes selle eelnõu algatasid, ja öelda selgelt, et Isamaa fraktsioon toetab seda eelnõu. Aga ma tahaksin natukene ka norida sotsiaaldemokraatide juures, et selline olukord on meil siin üldse tekkinud. Riigikogu on praktiliselt Tervisekassast välja lülitatud tegelikult sellest hetkest ja sellest ajast, kui sotsiaalminister oli härra Ossinovski. Enne seda oli väga lihtne, praktiliselt sotsiaalkomisjoni esimees oli peaaegu automaatselt Tervisekassa nõukogu aseesimees ja minister esimees. Aga kuna siis tekkis see arusaamine, et äkki Riigikogus väga tõsiselt vaadatakse neid ridasid, siis ühel hetkel tehti see otsus, et ei ole vaja nõukogusse Riigikogu liiget. Ma arvan, et nii mõnedki probleemid oleks siis rohkem lahendatud kui täna. Eks Tanel on ministrina pikalt olnud, neid muresid oleks võinud lahendada, olles ise ka Tervisekassa nõukogu esimees nendel hetkedel. Aga olukord on palju naljakam selles mõttes, et kui vaadata selle aasta Tervisekassa eelarvet ja lugeda sealt seda 2,6 miljardit kulude poolt, siis me täna räägime 0,037%-st, et kas me seda raha leiame või ei leia. Ma teeks sellesse seaduseelnõusse ka ühe väikese paranduse. Ma loodan, et see jõuab teisele lugemisele. Tegelikkuses me peaksime väga selgelt vaatama, küsimus ei ole ainult selles, kas keegi MTÜ kaudu nende haiguste puhul ravimi ostmisel peaks olema käibemaksu tagastamine, vaid peaks olema väga selge sõnum, et kui arst on välja kirjutanud siin eelnõus välja toodud terviseprobleemide jaoks ravimid, siis need ravimid peaksidki olema nullkäibemaksuga. Kui keegi ütleb, et sellist varianti ei ole olemas, siis tegelikult on täiesti seaduslikult võimalik seda teha. See on puhtalt Riigikogu otsus, kas seda teha või mitte. Ja ma arvan, et siin selle eelnõuga edasi minnes – ma loodan, et täna esimene lugemine lõpetatakse – võiks siia selle muudatuse teha, et kui on ikkagi arst välja kirjutanud ravimiretsepti, sõltumata sellest, kas Tervisekassa toetab või ei toeta, siis ei pea olema alati nii, et see raha jõuab ühele MTÜ-le, vaid kui, ma ei tea, kes meist toetab seda inimest, või ta oma pere, siis ta saab selle ravimi käibemaksuvabalt. See oleks õiglane. See 700 000 eurot, millest me täna räägime, on tühine number selle numbri juures, mis nende inimeste elud maksavad. Nii et veel kord, ma kutsun küll kõiki Riigikogu liikmeid seda eelnõu toetama. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:20:37.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Sotsiaaldemokraatide nimi käis kõnest läbi. Vastusõnavõtt, Helmen Kütt, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T16:20:41.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur aitäh! Hea ametikaaslane Aivar Kokk! Ma lihtsalt täpsustuse mõttes ütlen, et ma olen väga tänulik selle eest, et te toetate selle eelnõu menetlemise jätkamist ja hääletate komisjoni ettepaneku vastu. Aga täpsustuseks ma ütleksin küll seda, et minister Jevgeni Ossinovski ajal leiti Tervisekassale lisavahendeid mittetöötavate pensionäride korral ja kui oli minister Riina Sikkut, siis harvikhaigusi põdevate laste toetusi väga suurendati. Ma tõesti ei tea, kas mõni komisjoni esimees ametikoha tõttu on veel kuskil nõukogus. Ma ei tea, et seda oleks. Aga see oli lihtsalt kommentaar. Ma olen tänulik selle algatuse ja eelnõu toetamise eest!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:21:28.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! See oli teie õigus vastusõnavõtule. Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Läheme juhtivkomisjoni ettepaneku juurde. Selleks on eelnõu 917 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut peame hääletama ja teeme seda peale saalikutsungit. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 917 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!","link":null},{"type":"VOTING_EVENT","uuid":null,"date":"2026-09-30T16:24:05.000+00:00","speaker":null,"text":null,"link":"http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/e4054ddd-c1a4-46b3-8211-920b88df0749/"},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:24:37.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Ettepaneku poolt oli 2 Riigikogu liiget, vastu 74, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust ja esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. oktoober kell 17.15.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"520d0354-9891-4aa6-bd6f-18e9c7a5e43a","date":"2026-09-30T16:24:58.000+00:00","title":"<p>Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) kolmas lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:24:58.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Liigume edasi tänase neljanda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 887 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d5f3dddb-d809-448a-a94f-adbf208e408a","date":"2026-09-30T16:25:31.000+00:00","speaker":"Andres Metsoja","text":"Ma tänan teid, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kalandusvaldkonna huvilised, ärge lahkuge saalist, sest kalakampaania käib ja meie siin saalis peame ikka muretsema selle eest, et igal neljapäeval see kala oleks laua peal. Aga selleks on vaja kalureid – neid, kes läheksid merele ja seda tööd teeks ja oleks motiveeritud. Paraku peab ütlema kohe alguses ära, et Isamaa fraktsioon ei saa seda eelnõu 887 kolmandat lugemist toetada. Esiteks, see eelnõu külvab bürokraatiat – just see, mille vastu ka koalitsioon igapäevaselt on võidelnud ehk bürokraatia vähendamise vastu. Siis tegelikult juhtub siin just see, et kalurile pannakse lisaülesanded ja on küsitav, miks seda kõike tehakse. Teiseks on jätkuvalt lahtine see, et riik on lubanud justkui minna Euroopa Liidust küsima erisust, on lubanud seda teha juba juppmaad varem, aga see konkreetne seaduseelnõu jõustub kahes osas. Just nimelt see osa, mille kohta on lubatud minna erisust küsima, jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal ja teine osa 10. jaanuaril 2028. aastal. Ning kolmandaks elame me ühiskonnas, kus trahvi saamine on muutunud tavapäraseks reegliks, sellepärast et igal pool – on see parkimine või mingi muu tegevus – viitab meeletule regulatsioonile. Ja tegelikult on kalurid otse välja öelnud just nimelt kalapüügi kontekstis, et kui see, mis siia seaduseelnõusse on juurutatud, ka seadustatakse ja määrustega kohaldatakse, siis tõenäolisus kaluril merele minnes saada trahvi on peaaegu 99%. Aga miks? Sellest nüüd kõigest lähemalt. Esiteks, me elame ajal, kus oleme juurutanud sellise süsteemi nagu PERK. See on infosüsteem, kus kalur enne merele minekut peab ennast registreerima. Ta läheb püügivahendi juurde, sõidab välja, see info laekub ka inspektsioonile ja tegelikult on arusaadav, et mingi tegevus merel toimub. Kui ta on selle püüniseni jõudnud, siis ta alustab püünise ….. ja lossib selle kalapaati. Nüüd kehtib selline regulatsioon, et sa pead ka ära hindama selle kalakoguse visuaalselt. Ehk eelteatena sa pead ära hindama, kui suur on kalakogus, ja sa võid eksida visuaalsel vaatlusel kilogrammides või tonnides sellesse suhtesse, mis sa kalapaati tõstad, kuni 20%. Aga nüüd öeldakse, et sellest ei piisa, seda tuleb viia allapoole. Tulevikus tohid sa eksida 10%. Veelgi enam, see nõue kehtib kalaliikide kaupa. Ehk tegelikult see kala, mida sa mõrrast välja võtad, tuleb kalaliikide kaupa ära sorteerida ja ära hinnata ning eelteatega kinnitada selle kaluri, kellel on volitatud esindaja, kas see on kalapüügiloa omanik või kapten, peab hindama selle kalakoguse ära. Ja huvitavaks läheb see, et kui see kalur hakkab selle kalakogusega sõitma sadamasse, siis sadamasse paigaldatakse kaamerad. Lossimiskohtades on kaamerad ja sa pead selles kinnitatud kohas kala lossima paadist kaile. Kui sa nüüd hakkad seda tegema, siis tuleb see kala ära kaaluda. Taadeldud kaaludega see kala kaalutakse ära. Kui nüüd ilmneb see vahe, et see kala, mis on ära kaalutud, ja see kala, mida sa hindasid paadis, … nõudmisel, see eksimusprotsent on suurem kui 10, siis on õigus teha trahvi juriidilisele isikule 34 000 eurot. Esimesel korral, teisel korral, kolmandal korral juhtub lihtsalt see, et tegelikult võidakse ka igasuguseid Euroopa toetusi tagasi nõuda, vähendada, võtta õigusi ära neid üldse taotleda. Ma palun lisaaega kolm minutit!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:30:14.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Kolm minutit lisa.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d5f3dddb-d809-448a-a94f-adbf208e408a","date":"2026-09-30T16:30:16.000+00:00","speaker":"Andres Metsoja","text":"Head sõbrad, kui me nüüd ikkagi küsime, mis asi see on, siis mina vastata ei oska. Ma tahaks öelda, et see on lollus, aga ma eeldan, et meil töötavad üsna kogenud targad inimesed. Ma nimetan seda meeletuks liigseks bürokraatiaks. Kuidagi väga raske on leppida sellega, et me sellele sektorile selliseid nõudmisi peale paneme. Veelgi enam, sellest ei piisa, siis me astume edasi sammu, et aastal 2028 oleks kõikidel kalalaevadel peal ka nende mootorivõimsused ja hindamised ning need salvestatakse ja saadetakse infosüsteemi ja nii edasi. Mis on see probleem jälle? Alati, kui me räägime, et Eesti tahab olla eesrindlik, siis Euroopa Liidu direktiiv ütleb, et seda peaks tegema kvoodikaladele. Kvoodikala on meil räim, kilu, need kalad, mis on kvoodiga Euroopa Liidu poolt reguleeritud. Aga meie oleme eesrindlikud ja ütleme, et miks ainult kvoodikalad, ikka kõik kalad. Kõik kalad peaks olema selle regulatsiooni all. Kui see kalamees juba merel on, mis ta niisama passib, las sorteerib neid kõiki, hindab neid koguseid silmaga ja ju ta äkki peale teist korda, kui on saanud 32 000 või 4000 eurot trahvi, õpib ja areneb ning suudab selle 10% piiridesse jääda. Vabandust, see on jama! Ärme teeme seda! Ja tegelikult, kui on Euroopas mingisugune selline direktiiv varem läbi räägitud, siis meil on aega veel, üks laulusalm ütleb. Ärme kehtesta, püüame läbi rääkida ja jääda inimesteks, sest väärikus on väärtus. Isamaa seda eelnõu ei toeta. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:32:17.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Madis Kallas, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"c7f4f213-58a3-4b6f-a236-153644653d17","date":"2026-09-30T16:32:29.000+00:00","speaker":"Madis Kallas","text":"Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad, vaatajad! Väga palju olulist tegelikult hea kolleeg Metsoja juba ka nimetas. Võib-olla mingites vaadetes ta jättis küll mõned asjad, mida oleks saanud veel lisada, lisamata, aga suures pildis ka mina ütlen juba alguses ära, et tänasel kujul sotsiaaldemokraadid selle seaduse vastuvõtmist toetada ei saa. Aga ma teen ka väikse ülevaate, miks see nii on. Kõigepealt ma liitun selles osas, et kui me räägime üldse Euroopa Liidust ja Euroopa Liidu nii-öelda mereriikidest, siis kogu Euroopa vaates on Eesti äärmiselt pika merepiiriga. Meil on hästi palju saari ehk meie ajalugu just rannakalanduse koha pealt on oluliselt võib-olla pikem kui paljudes teistes riikides. Ma arvan, et see on ka oluline, et need traditsioonid jätkuksid ja need traditsioonid elaksid. Täna siin kolmandal lugemisel või lõpphääletusel olev kalapüügiseadus ja sellega seonduvad teised seadused on saanud Eesti kalanduspiirkondade esindusorganisatsioonilt hinnangu ja see on ka meile, minu teada kõigile edastatud. Ja nende ühine seisukoht on olnud, et enne, kui teatud detailides on kokku lepitud riigi edasiste käikude osas, ei tohiks Riigikogu seda toetada. Iseenesest mõistetavalt, kuna see kiri saabus alles eile, vähemalt minule, siis me ei ole jõudnud fraktsioonile kõigi organisatsioonidega kohtuda ega ka kõigiga suhelda. Minu hinnangul, mida me praeguses olukorras saaks teha, on anda siiski täiendav aeg pöördumises välja toodud kitsaskohtade selgitamiseks ja lahenduste otsimiseks. Sellest tulenevalt, nagu ma ütlesin, meie seda täna toetada ei saa ja me loodame, et leitakse võimalus osapooltega detailides veel kord läbi rääkida. Nende soov on ennekõike enne seaduse vastuvõtmist töötada välja need kaalumiserisused, mida ka kolleeg juba siin natukene kirjeldas, ja alles siis panna seadus selles vaates Riigikogus lukku. Me ei eita, et see on otsekohalduv ja me peame sellega kiiresti edasi minema, aga vähemalt meil puudub info, et näiteks täiendavad paar nädalat võiksid seda protsessi kuidagi kahjustada või teeks mõne osapoole olukorra hullemaks. Olles ka ise päris palju ja korduvalt nii Brüsselis kui ka Luksemburgis erinevatel Agrifishi koosolekutel olnud – alati on kiire, alati on aeg otsas, aga ma arvan, et Eesti kalurite, Eesti rannakalurite nimel on Eestil kohustus täiendavat aega küsida. Ja kui selleks on vaja kahte nädalat või ka natuke rohkem aega, siis ma arvan, et see on meie kohustus neile anda. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:35:43.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Urmas Kruuse, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4a332fbb-be05-4cb2-b6a0-5916eb40fe89","date":"2026-09-30T16:35:56.000+00:00","speaker":"Urmas Kruuse","text":"Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärsed kolleegid saalis! Tõepoolest, kui meenutada kas või neid arutelusid siin saalis, siis minu arust olid need tasakaalukad, mõistvad ja teisalt ka ausad. Selle tõttu, et kui me räägime, mida me täna arutame konkreetselt, siis tuleb ju veel kord meelde tuletada, et selle konkreetse eelnõu eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu uuendatud kalanduse kontrollimääruse nõuetega. Ja kui me meenutame ajalugu, siis ma võin öelda, et põhimõtteliselt praktiliselt kogu poliitiline spekter on osalenud nendel läbirääkimistel alates 2019. aastast. Ja nüüd kahe nädalaga me arvame, et me suudame maailma nii ära pöörata, et kõik saavad sellest nagu õnnelikuks! See mure tegelikult on väga selge ju selles osas, et kui me selle seaduse jätame täna vastu võtmata, siis neid erandeid läbi rääkida ei saa. Neid lihtsalt ei saa läbi rääkida. See konkreetne seadus on mõeldud selle jaoks, et see siseriiklikult üle võtta, ja me peame nendele eranditele tegema kõvasti tööd koos sektoriga. Seda on meile kinnitanud nii minister, ministeerium kui ka need istungid, mis maaelukomisjon tegi alates kevadest. Selle tõttu arvan ja olen veendunud, et me peaksime selle vastu võtma ja tegelema sellega, et need tingimused või need erandid oleksid loomulikud ja sobivad meie keskkonda. Me ju teame seda, et selle nõndanimetatud kontrollimääruse nõuded on kohaldunud järk-järgult. Esimesed nõuded olid juba 2024. aastal. Ja ei saa luua illusiooni selles osas, et kui me nüüd seadust vastu ei võta, siis need nõndanimetatud nõuded otsekohalduvad, ei hakka toimima. Nad hakkavad kohe sellest päevast toimima ja mingeid erandeid selles osas rakendada ei saa. Tõsi on see, et ministeerium kinnitas ja maaelukomisjon ka nõudis, et kui räägitakse läbi erandeid, siis sektor peab olema kindlasti kaasatud. Selles kirjas, mis meile saadeti, avaldati justkui kahtlust, et neid enam ei kaasata. Seda lubas kontrollida nii maaelukomisjon kui ka meil, parlamendiliikmetel, on võimalik seda jälgida, aga me ei saa seadusesse kirjutada konkreetseid nõndanimetatud erisusi juba selle tõttu, et me vajame ministeeriumile ja ministrile anda volitusi erinevateks laiapõhjalisteks ja erandite läbirääkimisteks. Kui me paneme selle seadusesse, siis me kirjutame ennast ise kinni, mis ei ole meie arvates ja arutelude mõttes, mis sealt välja tuli, miks komisjoni liikmed ka seda toetasid, see ei ole nagu asjakohane. Me võime seadusesse erinevaid asju kirjutada, aga me kinnime sel juhul selle seaduse kinni. Mis siis võib juhtuda? Juhtuda võib väga lihtne asi. Kui me seda seadust vastu ei võta, siis ähvardab meid rikkumismenetlus ja see võib omakorda tähendada seda, et Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamisega seotud toetused võivad sõna otseses mõttes nagu peatuda. Kui me seda ei tee, siis tegelikult tähendab see seda, et nii kala kaalumisel kui ka teistel tegevustel me nõndanimetatud erandeid rakendada ei saa ja see on tegelikult kaluritele raskem. Kõik osapooled, kõik, see kiri tegelikult oli rohkem rannakaluritelt ja nende muredega seotud. See on ka mõistetav, sellepärast et kes on jälginud neid Euroopa Liidu läbirääkimisi, kus Eesti põhimõtteliselt lõpphääletusel oli üksi – 23 : 2 või mis see hääletus seal lõpuks jäi –, siis tegelikult need erisused püüavad just nende sellist tegevust lahendada. Ja kõik tunnistasid, et see ei ole ideaalne variant, aga ideaalne ei ole ka see, kui me jätame selle seaduse täna vastu võtmata ja arvame, et me kahe nädalaga suudame midagi teha. Ei ole mõtet kirjutada volitusnorme üks ühele seadusesse, see ei ole loogiline, see ei ole mõistlik. Meie riik ei toimi niimoodi efektiivselt ja normaalselt. Tõsi on ka see, et kuna meie rannakalandus, nii nagu siin mõnigi eelkõneleja viitas, on ajalooline ja on meile oluline, siis see võib tähendada praktilises elus ka seda, et sõltumata sellest, et me selle hääletuse kaotasime, siis mõningase rakenduse perioodil on võimalik alustada võib-olla uuesti teatud täiendusi või läbirääkimisi või mida iganes, aga me peame selle selles mõttes nagu tegema. See soovitus on selgelt selline, et me selle igal juhul võtaksime täna vastu. Ja palun kolm minutit juurde.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:40:30.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Kolm minutit lisaks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4a332fbb-be05-4cb2-b6a0-5916eb40fe89","date":"2026-09-30T16:40:32.000+00:00","speaker":"Urmas Kruuse","text":"Et me võtaksime selle vastu just nimelt, et me saaksime edasi minna. Ja seal on, need erisused on väga mõistlikud. See puudutab ka seda, kus seda kala kaaluda, kas tööstuses, nii edasi, edasi. Need variandid ja need alternatiivid on vaja kindlasti välja kaubelda ja ära tõendada. Tegelikult sellega on ka sõna otseses mõttes juba alustatud. Nii et, auväärsed, ma palun täna see kolmas lugemine lõpetada ja see vastu võtta, selleks et me saaksime edasi töötada. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:41:01.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 997 … 887, vabandust! Alustame uuesti. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 887 lõpphääletus ja teeme seda peale saalikutsungit. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 887. Palun võtta seisukoht ja hääletada!","link":null},{"type":"VOTING_EVENT","uuid":null,"date":"2026-09-30T16:43:51.000+00:00","speaker":null,"text":null,"link":"http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/37ef2af0-8e1a-428d-a40f-caec33e54d3b/"},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:44:23.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Eelnõu poolt oli 47 Riigikogu liiget, vastu 24 ja erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"409b732e-e1c8-4a82-b5b1-e48f2e529161","date":"2026-09-30T16:44:32.000+00:00","title":"<p>Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) kolmas lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:44:32.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Läheme tänase viienda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 888 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel volitusega, Tanel Kiik, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689","date":"2026-09-30T16:45:14.000+00:00","speaker":"Tanel Kiik","text":"Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma teen lühidalt, ei lähe viit minutit. (Hääled saalis. Juhataja helistab kella.) Kas te kuulate, jah? Aitäh! Kahtlemata sotsiaaldemokraadid on ka seda meelt, et erinevate bürokraatlike piirangute vähendamine on mõistlik, ettevõtete halduskoormuse vähendamine on samuti mõistlik. Küll aga tulenevalt asjaolust, et kahjuks ministeerium taas kord selle eelnõu menetluse käigus ei võtnud arvesse ametiühingute murekohti töökeskkonna ohutuse tagamisel erinevate, just nimelt väiksemate ettevõtete puhul, näiteks töökeskkonnavolinike nii-öelda valimise vähendamine meie hinnangul seab siiski teatud riskid, et tööohutus tervikuna ei pruugi selle eelnõu menetlemise ja vastuvõtmise korral paraneda. Nii et sellest tulenevalt sotsiaaldemokraadid ei hääleta täna selle eelnõu poolt ega vastu. Küll aga kutsume üles tõepoolest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi mõnevõrra laiendama oma, võiks öelda, sellist silmaringi. Ehk et kui me arutame näiteks platvormiseadust, platvormitöö seadust, siis seal kaasatakse meeletus koguses erinevaid ettevõtjaid, erinevaid huvirühmi, ja see on väga õige ja mõistlik. Aga millegipärast, kui me räägime töötajate õigustest, tööõigusest, töölepingust, tööohutusest, siis ametiühingute kui töötajate esindajate seisukohad jäetakse kõrvale, lihtsakoeliselt öeldakse, et need pole olulised, ja seal seda kokkulepet kompromissi ja konsensust ei otsita. See on väga halb toon, mida see koalitsioon on näidanud läbi erinevate eelnõude läbi mitme aasta, ja kahtlemata sotsiaaldemokraatidele selline lähenemisviis ei sobi. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:46:50.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 888 lõpphääletus ja teeme seda peale saalikutsungit. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 888. Palun võtta seisukoht ja hääletada!","link":null},{"type":"VOTING_EVENT","uuid":null,"date":"2026-09-30T16:49:27.000+00:00","speaker":null,"text":null,"link":"http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/5a668671-88b2-423d-8972-3f404c84aa3d/"},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:49:58.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"c0787b6a-ea31-4408-b021-4a241eeb2d63","date":"2026-09-30T16:50:08.000+00:00","title":"<p>Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (935 SE) kolmas lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:50:08.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Liigume edasi tänase kuuenda päevakorrapunkti juurde ja selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 935 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillak, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"8d9daaeb-dbaf-4887-8311-881b29bedfa9","date":"2026-09-30T16:50:36.000+00:00","speaker":"Õnne Pillak","text":"Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! See eelnõu, mida me hakkame kohe hääletama, on siin vigade parandus. See on vigade parandus EKREIKE valitsuse viis aastat tagasi tehtud valikule, millega oli väga lihtne pensioniks kogumisest loobuda. Nemad toona nimetasid seda vabaduseks. Kuid minu meelest ebakindluse loomine ei anna inimesele küll mitte vabadust, vaid vastupidi, pensioniraha ärakulutamine ei ole kindlasti mitte vabadus. Vabadus on ikka see, kui 20–30 aasta pärast pensionile minnes on sääste, mille üle ise saab otsustada. Kuid inimlikult ma võin ju mõista või aru saada, miks pakutud võimalus paljudele inimestele ahvatlev tundus. Kui öeldakse, et siin on sinu raha, sa võid selle kohe kätte saada ja ära kulutada nii, nagu sa soovid, siis loomulikult võib tekkida see soov võimalust kasutada. Aga vaadake, meie, poliitikute vastutus on mõelda ka sellele, kuidas seesama inimene saab hakkama siis, kui ta pensioniiga kätte jõuab. Pensionisüsteemiga on ka üks vigur. Nimelt, tänaste otsuste tegelikku hinda ei näe me ei homme ega ülehomme, see arve tuleb palju hiljem. Kuid viie aasta taguse eksperimendi tulemusi näeme me juba praegu ja need annavad põhjuse küsida, kas lubatud vabadus ikkagi tegi inimeste tuleviku kindlamaks. Natukene nüüd statistikat. Esimeses laines lahkus teisest sambast üle 150 000 inimese ja pensionisüsteemist võeti välja ligikaudu 1,3 miljardit eurot. Eesti Pank on uurinud, mida need inimesed selle rahaga tegid. Ma arvan, et siin saalis on omajagu neid inimesi, kes mäletavad seda vaidlust, kus toona räägiti, et kui inimene ise võtab oma raha, ta investeerib paremini, ta kogub paremini, kõik on parem ja kindlam tema pensionipõlves. Aga kui me vaatame neid numbreid, siis näeme, et noorte, 18–30-aastaste väljavõtjate puhul läks 55% sellest rahast tarbimisse, lihtsalt kulutati ära, 40% laenude tagasimaksmiseks. Investeeriti ainult mõni protsent. Sisuliselt 95% nendest inimestest võttis raha välja, seda neil enam ei ole, pensionisääste neil ei ole. Ma ei ütle seda nende inimeste kritiseerimiseks. Kui inimesel on vaja raha ja riik ütleb talle, et võta oma pensioniraha kohe kasutusse, siis ei saa ju tegelikult imeks panna, et seda raha kasutataksegi parajasti vajamineva jaoks. Need, kes viis aastat tagasi pensionisammast lammutasid, rääkisid palju sellest, mida inimene oma rahaga kohe teha saab. Palju vähem räägiti aga sellest, millest ta selle otsusega, kui ta raha välja võtab, tulevikus ilma jääb või millest ta loobub. Hästi lihtsalt öeldes loobuti suuremast pensionist. Üks näide ka, ilmestamaks seda muutust. Näiteks inimesel, kellel oli 2021. aastal teises pensionisambas 10 000 eurot ja ta jätkas kogumist, sai keskmise palga lähedal sissetuleku, siis täna võiks tal selles sambas olla üle 23 000 euro. Seda vahet muidugi ei olnud näha 2021. aastal, aga täna juba on seda näha. Ja palju rohkem on seda vahet näha 20–30 aasta pärast. Me ei saa aega tagasi keerata, küll aga saame nendele inimestele anda uue võimaluse ja selle eelnõuga me seda teemegi. See eelnõu annab inimestele võimaluse teise sambasse uuesti koguma hakata kiiremini, mitte kümne, vaid viie aasta pärast. Need, kes esimeses laines lahkusid, saavad nüüd aasta lõpus juba taas liituda teise pensionisambaga. See eelnõu lubab inimestel kasutada erakorralisteks puhkudeks näiteks oma pensionivara, aga mitte nii, et ta peab kõik sellest välja võtma, vaid ta saab võtta ka osa sellest. Kolmas muudatus, mis on kõige olulisem, on tegelikult see ... Palun kolm minutit lisaaega!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:55:08.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Kolm minutit lisaks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"8d9daaeb-dbaf-4887-8311-881b29bedfa9","date":"2026-09-30T16:55:13.000+00:00","speaker":"Õnne Pillak","text":"Minu jaoks kõige olulisem muudatus on see, et riik ise ei saa edaspidi üleöö mängureegleid muuta. See viimane muudatus on oluline sellepärast, et kui inimene ise kogub aastakümneid pensioniks, peab ka riik suutma mõelda kaugemale kui järgmine eelarve või järgmised valimised. Nii et, head kolleegid, kõik, kes te soovite anda tulevastele pensionäridele rohkem kindlustunnet ja võimaluse koguda endale suuremat pensioni, peate õigeks investeerida pensionisüsteemi jätkusuutlikkusse, siis ma kutsun teid seda eelnõu toetama. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T16:55:53.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a78027e5-2480-49f2-a340-ee88daf92d53","date":"2026-09-30T16:56:08.000+00:00","speaker":"Urmas Reinsalu","text":"Kõigepealt on hea meel, et koalitsioon on sunnitud taganema. Õõnsast retoorikast vaatamata on tegelikult aktsepteeritud seda, et inimestel peab olema pensioni kogumise vabadus. Ja vaatamata sellele hüsteeriale, mis kõlas, kogumispensioni süsteemi vabaks muutmisel, tegelikkuses ei ole juletud, söandatud või osatud seda tagasi pöörata. Selle asemel valitakse kolmeelemendiline trajektoor. Esimest trajektoori elementi Isamaa tõesti toetab – see, et oleks suuremat paindlikkust, suuremat vabadust inimestel ise vabatahtlikus pensionisüsteemis oma rahalisi vahendeid kasutada. Teine element, mis peaks seda otsekui koalitsiooni poolt tasakaalustama, on nii-öelda täiendavate sunnismaisuselementide sisseviimine, otsekui inimesed enam eluaja jooksul väljuda ei saaks sellest süsteemist, kui nad ühekordsena seda kasutanud. Seda me, vastupidi, ei toeta. Me tegime selle kohta ka muudatusettepaneku, mida kahetsusväärselt koalitsioon ei pidanud vajalikuks toetada. Nüüd, kolmas element. Loomulikult, õigusriigi loogikas ei ole pädev, mis puudutab seda, otsekui kirjutatakse ette aastate perspektiivis, mida teha või mida mitte teha. Isamaa toetab seda, et inimestel oleks vabatahtlik pensioni kogumise võimalus. Me seda kuidagi ei vaidlusta. Kuid loomulikult, põhiseaduse loogikaga ei ole kooskõlas sellised pikaajalised ettevõetavad õiguslikud reeglid. Nii ma tähendan seda trendi ka laiem, mida nüüd loetud kuud enne valimisi koalitsioon püüab rakendada. Nii samamoodi on päris koomiline – tõsi küll, mitte õigusliku siduvuse mõttes –, kus võetakse vastu ka Euroopa Liidu struktuurvahendite kavas 2028–2034, kirjutatakse valitsuse protokollilise otsusega sisse täiendava raha eraldamise, panete tähele, juulis 2031. Väga võimsa tulevikuhaardega tehakse ettekirjutavaid otsuseid. See element ei ole meie meelest põhiseaduse üldise loogikaga kooskõlas. Nüüd, siin kõlas proua Pillaku suust kõikehõlmav kriitika selle reformi kohta, et inimesed võtsid kõik oma raha välja. Ei, ma viitan sellele, et inimesed langetasid valikuid oma rahaliste vahendite üle, kuid täpselt sellessamas Eesti Panga uuringus, kus keskmiselt võttis inimene välja seitsme kuu sissetuleku, siis tegelikult tõepoolest osa sellest rahast läks tarbimisse ja see oli üle 200 miljoni euro. See oli tegelikult seitsme kuu sissetulekust ühe kuu sissetulek. Tegelikkuses luua pilti, et inimesed tarbisid kogu selle raha ära, ei ole aus ja on üleolev inimeste ja nende enda rahaliste säästudega ümber käidud otsuste suhtes. Ja see, et inimesed maksid laene tagasi – ka siin ei näe ma midagi häbiväärset või ennekuulmatut. Nii et kaalunud neid asjaolusid, ühelt poolt on selles eelnõus positiivne element, mis, tõsi küll, toob kaasa ka riigieelarvele järgmise nelja aasta perspektiivis 100 miljoni eurose prognoositava lisakulu, kui see inimeste hulk, kes naaseb kogumispensionisüsteemi, kiiremalt realiseerub prognostilisel alusel, aga teiselt poolt on seal ka element, mis inimeste valikuvabadust piirab, siis, proua Pillak, me oleme otsustanud, et me ei osale selle eelnõu hääletusel, aga teeme oma märkuse selle kohta, et see ei ole tulevikku vaadates protseduuriline meetod põhiseaduse loogikaga kooskõlas. Aga kui üks samm on positiivne ja teine samm on negatiivne, siis – ma tean, kui valusalt see teile, proua Pillak, kõlab – Isamaa ei osale selle eelnõu lõpphääletusel. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:00:24.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 935 lõpphääletus ja teeme seda peale saalikutsungit. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (935 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!","link":null},{"type":"VOTING_EVENT","uuid":null,"date":"2026-09-30T17:03:04.000+00:00","speaker":null,"text":null,"link":"http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/dd8dc995-d509-4e74-99dd-466fce16074a/"},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:03:36.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu 0 ja erapooletuid 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"4772f550-6cc7-4449-8fe5-9526cdb2a749","date":"2026-09-30T17:03:47.000+00:00","title":"<p>Riigikogu otsuse \"Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2026.–2028. aasta tegevuse kontrollimiseks\" eelnõu (1014 OE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:03:49.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Liigume edasi tänase seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Selleks on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse \"Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2026.–2028. aasta tegevuse kontrollimiseks\" eelnõu (1014 OE) esimene lugemine. Ja ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liige Kersti Sarapuu.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"caea357b-12c0-4069-b53e-89f69f517212","date":"2026-09-30T17:04:14.000+00:00","speaker":"Kersti Sarapuu","text":"Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon esitab Riigikogule otsuse \"Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2026.–2028. aasta tegevuse kontrollimiseks\" eelnõu esimeseks lugemiseks. Vastavalt Riigikontrolli seaduse §-le 5 määrab audiitori Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks rahanduskomisjoni ettepanekul Riigikogu. Rahanduskomisjon otsustas oma käesoleva aasta 14. septembri istungil esitada Riigikogu otsuse eelnõu, millega teha ettepaneku nimetada Riigikontrolli 2026–2028. aasta tegevust kontrollima AVAC Audit OÜ. Rahanduskomisjon lähtus otsuse tegemisel Riigikontrolli korraldatud hankemenetluse tulemustest, eelkõige pakkumuse maksumusest. Otsus oli konsensuslik. Konsensuse andsid Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut, Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev. AVAC Audit OÜ on Eestis registreeritud audiitorettevõtja. Ettevõtte põhitegevus on sõltumatu audiitorteenuse osutamine, toetades finantsaruandluse usaldusväärsust ja läbipaistvust. Teenuse valikusse kuuluvad raamatupidamise aruannete, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete auditeerimine, ülevaatused, muud kindlustatavad teenused, kokkuleppelised protseduurid ning valitud finantsnõustamisteenused. Audiitorettevõttes töötab kolm vandeadvokaati, lisaks abiaudiitorid. AVAC Audit OÜ poolt on töövõtu teostajaks ja allkirjastajaks vandeaudiitor Tarmo Ader, kes omab tehingute seaduslikkuse kontrolli kogemust. Komisjon arutas eelnõu 21. septembri istungil ja otsustas konsensuslikult teha ettepanek võtta vastu eelnõu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 30. septembril 2026 ja viia läbi lõpphääletus. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik poolhäälteenamus. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:06:35.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei saanud esitada tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõike 2 alusel. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 1014 lõpphääletus ja teeme seda peale saalikutsungit. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse \"Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2026.–2028. aasta tegevuse kontrollimiseks\" eelnõu 1014. Palun võtta seisukoht ja hääletada!","link":null},{"type":"VOTING_EVENT","uuid":null,"date":"2026-09-30T17:09:23.000+00:00","speaker":null,"text":null,"link":"http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/6456c2ad-0579-42c3-8305-3685c5b0a42d/"},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:09:54.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu on otsusena vastu võetud.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"e415983b-a551-494d-9a65-e2be8f6fce79","date":"2026-09-30T17:10:01.000+00:00","title":"<p>Riigikogu otsuse \"Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine\" eelnõu (1027 OE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:10:01.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Liigume tempokalt tänase kaheksanda päevakorrapunkti juurde. Selleks on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse \"Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine\" eelnõu 1027 esimene lugemine. Ettekandjaks palun kultuurikomisjoni esimehe Liina Kersna.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a12ffc5c-0809-46cb-abc4-cc99a7fa3f60","date":"2026-09-30T17:10:32.000+00:00","speaker":"Liina Kersna","text":"Hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Suur rõõm ja au on teie ees olla, et tutvustada Riigikogu otsuse eelnõu, millega nimetame kolm uut rahvusringhäälingu nõukogu liiget ametisse, kui suur saal seda õigeks peab. Meeldetuletuseks, et kevadel võtsime vastu rahvusringhäälingu seaduse muudatuse, mille kohaselt rahvusringhäälingu nõukogus peab edaspidi olema vähemalt üks ekspert rohkem, kui on fraktsioonide esindajaid. Praegu on seal kuus fraktsioonide esindajat ja neli eksperti. Seadusemuudatus ütles ka seda, et neid eksperte tuleb valida avaliku konkursi teel ja need nõukogu liikmed, eksperdist nõukogu liikmed, ei tohi olla erakonna juhtorgani liikmed. 17. augustil kogunes kultuurikomisjon korralisele istungile, et välja kuulutada avalik konkurss nõukogu liikmete kohale. Seda me ka tegime. Konkursikuulutus avaldati CV-Online'is, Eesti Ekspressis, Postimehes ja loomulikult meie enda veebilehtedel. Konkursi tähtaeg oli 7. september. 7. septembriks laekus kultuurikomisjonile 40 avaldust sooviga kandideerida rahvusringhäälingu nõukogu ekspertliikmeks. Suur rõõm oli näha, et nende kandidaatide seas oli tõesti erinevate valdkondade tippeksperte, seal oli kommunikatsiooni ja strateegilise kommunikatsiooni eksperte, õigusteaduste eksperte, ajaloolasi, meediateadlasi. Kuna kultuurikomisjon otsustas teavitada teaduste akadeemiat, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli selle konkursi väljakuulutamisest, siis oodatult oli ka väga mitmeid väga tunnustatud, kõrgel tasemel teadlasi, kes siis olid otsustanud sellel konkursil osaleda. Esimest korda kultuurikomisjon arutas konkursi tulemusi teisipäeval, 15. septembril. Seal komisjonis osalesid Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Tõnis Lukas, Madis Kallase asendusliikmena Heljo Pikhof, Margit Sutrop ja Kadri Tali. Mina juhatasin seda komisjoni istungit. Kõigepealt me saime ülevaate sellest, kui palju neid kandidaate on tulnud ja kas nad vastavad tingimustele. Arutasime pikalt selle üle, kas kandidaat, kes esitas oma nõusoleku tagantjärgi. Üks kandidaat – kandideerimise tingimusi oli see, et peab olema ka kirjalik nõusolek kandideerimiseks – esitas oma materjalid vahetult enne tähtaja lõppu. Tema käest küsiti, et tal on puudu kirjalik nõusolek ja kas ta kinnitab ka kirjalikult, et ta on valmis kandideerima. Seda ta tegi. Arutasime, kas see inimene saab osaleda konkursil või mitte, sest tegelikult üks nõutud dokument oli õigeks ajaks esitamata. Aga me otsustasime komisjonis pärast pikka arutelu konsensuslikult, et kõik need kandidaadid saavad osaleda konkursil, kuna see on kooskõlas hea halduse põhimõttega ja annab võimaluse kandideerida võimalikul laial isikute ringil. Aga see siis puudutas ühte inimest. Siis me arutasime pikemalt, keda me otsime sinna nõukogusse. Komisjoni liikmed rõhutasid vajadust valida nõukogusse sõltumatud, usaldusväärsed ja avalikke huve esindavad eksperdid. Arutelus kandidaatide tugevuste üle toodi esile kandidaadid, kellel on akadeemiline taust, meedia- ja juhtimiskogemus, digitehnoloogia ja tehisintellekti tundmine, erinevate auditooriumide meediakasutuse mõistmise ja kultuurivaldkonna kogemus. Komisjon leidis, et kandidaatidelt, kelle puhul tuli välja nende CV-st või siis motivatsioonikirjast nende kokkupuude meediateenuse osutajatega, küsitakse täiendavaid selgitusi nende tööülesannete ja võimaliku seotuse kohta meediateenuse osutajaga. Neid inimesi oli kokku kuus. Nendele inimestele saadeti kirjalikud küsimused, kus nad said vastata ja kultuurikomisjon sai kindluse, kas tegemist on seadusega kooskõlas oleva kandidaadiga või mitte. Me jätkasime arutelu esmaspäeval, 21. septembril, kus olid kohal kõik kultuurikomisjoni liikmed. Seal siis andis kõigepealt komisjoni ametnik meile ülevaate, kui paljud kandidaadid siis vastasid tingimustele. Kokku kaks kandidaati ei vastanud esitatud tingimustele, mis tähendab, et 38 kandidaati osalesid hääletamisel. Ja kuna tol hetkel oli ka Postimehes ilmunud artikkel, millest võis järeldada, et ajakirjaniku käes on kandidaatide nimekiri, siis pidasin vajalikuks – ja pean seda vajalikuks ka siin – väljendada oma nördimust, et see kandidaatide nimekiri avalikuks sai. Ajakirjanik ei avaldanud täies mahus seda nimekirja, aga siiski väga paljud kandidaadid olid seal ära nimetatud. Kindlasti ei olnud kohane nende kandidaatide nimesid avalikustada. Komisjon oli nõus, et tegelikult ei oleks tohtinud seda juhtuda, aga nii läks. Nii et palun vabandust kõigi kandidaatide ees, kes ei soovinud, et nende nimed saaksid avalikuks, aga nad siiski said. 21. septembri istungi alguses andis kolleeg Helle-Moonika Helme meile kõigile teada, et EKRE fraktsiooni hinnangul ei ole Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete valimise protsess legitiimne ning seetõttu fraktsioon selles ka ei osale. Helle-Moonika Helme lisas, et fraktsioon oli kriitiline juba rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu arutamisel ja hääletamisel ning jääb samale seisukohale ja neid liikmeid ei vali EKRE fraktsiooni liikmed. Samas, kolleeg lisas, et tugevaid kandidaate, kelle vahel valida, tegelikult selles nimekirjas on. Leppisime siis kokku, et 38 kandidaati lähevad nimekirja, kelle vahel saavad kõik komisjoni liikmed valida kolm kandidaati. Enne hääletamist arutlesime veel kord, keda me valime ja millistest põhimõtetest lähtudes me valime. Hea kolleeg Margit Sutrop tõi välja, et me peaksime valima usaldusväärse, kompetentse, võimeka ja moraalse autoriteediga, piisava ühiskondliku kaaluga inimese, kes on suuteline andma ERR-ile sisulist nõu. Samuti pidas professor Sutrop vajalikuks leida tasakaal erinevate vaadete, väärtuskonfliktide ja ühiskondlike ootuste vahel. Komisjonis või nõukogus peaks olema erinevate kogemuste ja vaadetega inimesi, sealhulgas peaks parandama ka soolist tasakaalu. Ja kindlasti on oluline ka rahvusvaheline vaade. Kolleeg Kadri Tali hindas, et kandidaatide puhul peame hindama vastutustunnet, ühiskondlikku närvi ja valmisolekut vajaduse korral oma seisukohtade eest ka seista. Madis Kallas tõi välja, et kuna komisjon otsustas pöörduda ka teadusasutuste poole, saamaks kandidaate ka teadusasutuste soovituskirjadega, siis on oluline ka nende erialaorganisatsioonide poolt antud toetus erinevatele kandidaatidele. Samuti tõi Madis Kallas välja soolise tasakaalu põhimõtet ja poliitilist sõltumatust. Vadim Belobrovtsev tõi välja selle, et nõukogus peaks ajakirjanduskogemuse kõrval olema esindatud ka teiste valdkondade, sealhulgas ettevõtlus-, õigus- ja teadusvaldkonna tundmine. Kolleeg Tõnis Lukas tõstatas küsimuse, kas kaks komisjoni liiget, kelle lepinguline tähtaeg lõpeb järgmisel aastal, kas need komisjoni liikmed valitakse järgmise Riigikogu koosseisu poolt. Vastasin Tõnis Lukasele, et kuna uus seaduse redaktsioon ütleb seda, et eksperte peab olema vähemalt ühe võrra rohkem kui fraktsioonide esindajaid, ja me ei saa olla täna kindlad, kui palju fraktsioone pärast Riigikogu valimisi on, sellest sõltub, mitu eksperti on vaja juurde valida, siis need otsused peavad kindlasti jääma järgmise koosseisu otsustada. Nii. Ja siis me läksime hääletuse juurde. Tutvustasin hääletamisprotseduuri. Nagu ma ütlesin, hääletamissedelile oli kantud 38 kandidaadi nimed eesnime tähestikulises järjekorras ja iga kultuurikomisjoni liige sai anda kolmele oma lemmikkandidaadile hääle. Hääletamiskasti lasti hääletamissedelite alusel seitse hääletussedelit seitsme kultuurikomisjoni liikme poolt ehk Moonika Helme oli selleks hetkeks lahkunud. Hääletus oli salajane ja salajasel hääletusel osutusid valituks Veronika Kalmus, Merit Kopli ja Marek Tamm. Ja nüüd kiiresti ka valitud ekspertidest, kultuurikomisjoni poolt valitud ekspertidest. Professor Veronika Kalmus on sotsioloogiaprofessor, on olnud ka meediauuringute professor ja tema oli siis nii teaduste akadeemia kui ka Tartu Ülikooli ehk oma koduülikooli soovituskirjaga. Oluline on siin see, et professor Kalmus on tegelenud väga pikka aega meediaauditooriumi uuringutega, keskendudes eelkõige laste ja noorte meediatarbimisele. Ja juba aastast 2007 on ta ka meile kindlasti kõigile tuttava EU Kids Online Eesti töörühma juht, mis siis kaardistab meie noorte ja laste meediakasutamise harjumusi. Ta on olnud ka peaaegu kümme aastat Tartu Ülikooli senati liige. Ja kui ma vaatan tema motiveeritud avaldust, siis ta ütleb, et nõukogu liikmena saaks ta panustada eelkõige rahvusringhäälingu ühiskondliku mõju, auditooriumide vajaduste ja tehnoloogilise arengu tõenduspõhisesse hindamisse. Ta rõhutab väga ka seda, et rahvusringhäälingu oluline roll on eesti keele ja kultuuri arendamine. Läheme edasi. Teine pakutud kandidaat on Merit Kopli, kes on viimased kümme aastat olnud kultuuriatašee Berliinis ja enne seda 11 aastat juhtinud ajalehte Postimees ja seal juba 2000. aasta algusest ka ajakirjanikuna töötanud. Nii et Merit Kopli tugevuseks me pidasime väga seda, et tal on meedia juhtimise kogemus, aga eelkõige just erameedia juhtimise kogemus, mida praegu rahvusringhäälingu nõukogus ei ole. Ja lisaks sellele on tal kümne aasta pikkune kogemus kultuuriatašeena Berliinis. Oma motivatsioonikirjas ütleb ta ka, et ta kuulub Berliini pressi- ja kultuurinõunike ühendusse. Seetõttu on nad külastanud regulaarselt Saksa suuremaid meediamaju ja telekanaleid ja ta on näinud lähedalt, kuidas suur avalik-õiguslik süsteem peab oma rahastust, mahtu ja ühiskondlikku mandaati pidevalt uuendama. Nii et see rahvusvaheline vaade tuli väga kenasti välja ka Merit Kopli kandidatuurist. Kolmas kandidaat on Marek Tamm, tema on kultuuriajaloo juhtivprofessor Tallinna Ülikoolist, aga ühtlasi on ta ka teaduste akadeemia asepresident. Tooksin tema puhul siin välja tema motivatsioonikirjast sellise kokkuvõtliku lõigu, kus ta ütleb kolm asja, millele ta keskenduks rahvusringhäälingu nõukogu töös. Esiteks, ERR-i sõltumatuse ja selge avalik-õigusliku profiili hoidmisele. Teiseks, ERR-i arhiivi ja digitaalse kultuuripärandi pikaajalisele arendamisele. Kolmandaks, sellistele otsustele, eeskätt rahastuse pikaajaline prognoositavus, uus telemaja ja tehnoloogiline taristu, mille mõju ulatub kaugele üle ühe eelarveaasta või nõukogu ametiaja. Kõik muu on sama tähtis, kuid nõukogu ülesanne on osata tähtsate asjade vahel valida. Marek Tamm, hoolimata sellest, et ta on humanitaar, on ta tegelenud digikultuuriga ja nüüd kaasaegselt ka tehisintellektiteemadega, ka Tallinna Ülikoolis, kuidas tehisintellekti võimalikult hästi kasutada. Nii et selline kultuuripärandi, humanitaarteaduste ja kaasaegsete tehnoloogiate ühendamine temas on tema tugevus. Nii et lõpetuseks siis kultuurikomisjon tegi otsused esitada Riigikogu otsuse \"Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine\" eelnõu. See oli konsensuslik otsus. Juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja juhtivkomisjoniks määratakse kultuurikomisjon, siis määrata juhtivkomisjoni esindajaks Liina Kersna. Ka see otsus oli konsensuslik. Juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja juhtivkomisjoniks määratakse kultuurikomisjon, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 30. septembril. See on siis see hetk, kus me täna oleme. Aitäh teile!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:27:06.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Rain Epler, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341","date":"2026-09-30T17:27:10.000+00:00","speaker":"Rain Epler","text":"Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Kuna praegu on riigieelarve menetlemise aeg ja siin numbritest räägitakse erinevate eelnõude kontekstis, siis kas sa saad ka stenogrammi ja asjast huvitatud inimeste huvides öelda, kui palju nõukogu liikmed tasu saavad ja kui suur on see viieaastane täiendav kulu ERR-i eelarvele selle kolme liikme lisandumisest. See, ma tean, läheb ERR-i eelarvest, aga suurem osa ERR-i eelarvest tuleb niikuinii riigieelarvest otsapidi. Võib-olla saab need numbrid siin ette lugeda.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a12ffc5c-0809-46cb-abc4-cc99a7fa3f60","date":"2026-09-30T17:27:51.000+00:00","speaker":"Liina Kersna","text":"Aitäh! Rahvusringhäälingu seaduse muudatusega me tegime ka selle muudatuse, et nõukogu liige saab töötasu või seda tasu siis, kui ta nõukogu koosolekul osaleb. Varasemalt sellist põhimõtet ei olnud. Ma saan aru, et juba on ka raha kokku hoitud, nüüd, kus see seadus on kehtinud. Rahvusringhäälingu nõukogu liikme tasu on võrreldes teiste, näiteks avalik-õiguslike institutsioonide ja nõukogudega väga kõrge. See on esinduslik.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:28:32.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Priit Sibul, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"8940964b-6bfd-482d-a4f5-53f2cccb149d","date":"2026-09-30T17:28:34.000+00:00","speaker":"Priit Sibul","text":"Aitäh, austatud istungi juhataja ja ettekandja! Mul on küsimus, kuidas need hääled jagunesid, kui palju said need valitud kandidaadid hääli ja kui palju need, kes valituks ei osutanud, kuidas komisjoni liikmete hääled jagunesid.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a12ffc5c-0809-46cb-abc4-cc99a7fa3f60","date":"2026-09-30T17:28:51.000+00:00","speaker":"Liina Kersna","text":"Aitäh! Veronika Kalmus sai seitsmest valijast kuus häält, Merit Kopli ja Marek Tamm said neli häält ja siis oli veel kolm kandidaati, kes said hääli, aga ei osutunud valituks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:29:11.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Antud formaadi juures on üks küsimus. Priit Sibul, ma kahjuks ei saa sulle küsimust anda. Aga Kalle Grünthal, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"db532de2-5abd-4b6d-a82c-2d9a75fd9d18","date":"2026-09-30T17:29:17.000+00:00","speaker":"Kalle Grünthal","text":"Aitäh! Te lugesite üles selle eliidi, kes sai selle koha. Aga neid sooviavaldusi oli vist, kui ma õigesti mäletan, mingi 40 ringis, 41. Äkki te nimetate näiteks mõned kandideerijad veel, viis inimest, nimeliselt kohe päris? Ja miks nad siis allapoole joont jäid?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a12ffc5c-0809-46cb-abc4-cc99a7fa3f60","date":"2026-09-30T17:29:45.000+00:00","speaker":"Liina Kersna","text":"Seda ma kindlasti ei tee. Sest meil on õigus avaldada nende kandidaatide nimed, kes osutusid valituks. Nende kandidaatide nimesid, kes ei osutunud valituks, nende nimede avalikustamise õigust mul ei ole. Aga nende kandidaatide seas, kellel jäi hääli puudu, nad on väga tugevad kandidaadid. Ja kui me oleksime otsustanud näiteks valida viis nõukogu liiget ehk siis kaks etteulatuvalt ka järgmisesse aastasse, siis ma arvan, et me oleksime saanud viis väga head nõukogu liiget. Ma tõesti loodan, et need nõukogu liikmed, kes jäid praegu sellelt konkursilt välja, kandideerivad järgmisel aastal. Ja ma väga usun, et need inimesed saavad ka valituks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:30:43.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Urmas Reinsalu, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a78027e5-2480-49f2-a340-ee88daf92d53","date":"2026-09-30T17:30:45.000+00:00","speaker":"Urmas Reinsalu","text":"Aitäh! Proua Kersna, miks te ei teinud avalikku konkurssi, sisu funktsionaalses mõttes? Tegelikult juhtus see, mida me ju suvel ütlesime. Koalitsiooni esindajad, vaatamata sellele kamuflaaž-salajasele hääletusele, ma ei tea, kust te võtsite üldse selle mõttekäigu, et peaks salaja hääletama, aga tegelikult me teame, et koalitsiooni esindajad leppisid eelnevalt kokku, diil oli olemas, nelja häälega need inimesed eelnevalt ära nimetati ja te ei vaevunud isegi erinevate kandidaatidega sisuliselt kohtuma. Miks te valisite selle tee, et need neli inimest, koalitsiooni esindajad leppisid kokku ja realiseerisid ära selle poliitilise tahte? Asetades, tundub mulle, ka need inimesed, kes on kindlasti eraldi võetud, sümpaatsed ja asjalikud inimesed, selles mõttes ebamugavasse olukorda.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a12ffc5c-0809-46cb-abc4-cc99a7fa3f60","date":"2026-09-30T17:31:36.000+00:00","speaker":"Liina Kersna","text":"Aitäh! Esiteks, mis puudutab kohtumisi, siis ükski kultuurikomisjoni liige ei teinud ettepanekut, et me peaksime nende kandidaatidega enne hääletamist kohtuma, sellepärast, ma usun, et tegemist on hästi tuntud inimestega. Neil olid kõigil väga põhjalikud motivatsioonikirjad. Lisaks kahel akadeemikul olid ka põhjalikud soovituskirjad, nii et komisjonis ei tekkinud ettepanekut nendega veel kohtuda. Ma ei ole absoluutselt nõus sellega, et need kolm kandidaati, keda me kultuurikomisjoni nimel teie ette toome, oleksid üksnes koalitsioonikandidaadid. Nagu ma juba ütlesin, üks kandidaat sai seitsmest häälest lausa kuus häält. Tegemist oli salajase hääletusega, aga minu teada ka need teised, kes said neli häält, ei saanud ainult koalitsiooni hääli.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:32:47.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Lea Danilson-Järg, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"7f83e40c-4854-4632-9372-448b3a5dc93a","date":"2026-09-30T17:32:48.000+00:00","speaker":"Lea Danilson-Järg","text":"Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ekspertidel on lisaks oma ekspertsusele kindlasti oma inimlikud omadused, oma maailmavaade, oma kodaniku kohustused, nad käivad tõenäoliselt valimas, eks ole. Kuidas teile tundub, milline on nende ekspertide maailmavaade, tuginedes sellele, mida me nende kohta meediast näiteks teame? Kas nad on pigem liberaalsed inimesed või on nad pigem konservatiivsed inimesed? Oskate te selle kohta midagi öelda?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a12ffc5c-0809-46cb-abc4-cc99a7fa3f60","date":"2026-09-30T17:33:24.000+00:00","speaker":"Liina Kersna","text":"Aitäh! Saan öelda seda, et kõik kolm kandidaati oma motivatsioonikirjas rõhutasid rahvusringhäälingu rollina eesti keele ja kultuuri hoidmise tähtsust. See on võib-olla märk millestki, aga meie lähtusime eelkõige nende kandidaatide ekspertsusest, mitte nende maailmavaatest.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:33:51.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Martin Helme, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"98008392-64a2-4429-8a41-fb051823e402","date":"2026-09-30T17:33:53.000+00:00","speaker":"Martin Helme","text":"Aitäh! Enne kuulsin ettekande käigus, et mainisite Margit Sutropi terve hulga nõudmisi või soove kandidaatidele. Esiteks, see oli pikk nimekiri väga ambitsioonikaid nõudmisi, erapooletu ja mis veel. Mul oli kohe soov uuesti kuulata, mida te nendelt kandidaatidelt nii-öelda nõudmisena, tingimusena ootasite. Kas Margit Sutropi suurepärase loetelu saaks uuesti ette kanda?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a12ffc5c-0809-46cb-abc4-cc99a7fa3f60","date":"2026-09-30T17:34:24.000+00:00","speaker":"Liina Kersna","text":"Aitäh küsimuse eest! Ma ei hakka seda protokolli välja võtma, aga kuna me nii korduvalt sellel teemal arutasime komisjonis, siis kordan peast, et eelkõige me lähtusime sellest, et need eksperdid oleksid usaldusväärsed, sõltumatud, et neil oleks rahvusvaheline vaade ja et neil oleks ka juhtimiskogemus.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:34:50.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Mart Maastik, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"29068268-672d-451a-a08a-5727ec4300f4","date":"2026-09-30T17:34:51.000+00:00","speaker":"Mart Maastik","text":"Suur tänu, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Mind huvitab, et te ütlesite, justkui oleks see salajane, need valimised, ainult need, kes osutusid valituks. Aga kuidas see seal komisjonis teil üles ehitatud oli? Kas keegi esitas kandidaadid ja kas neid protokolliti? Kas need protokollid on salajased, et ei saa öelda neid, kes veel hääli said?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a12ffc5c-0809-46cb-abc4-cc99a7fa3f60","date":"2026-09-30T17:35:17.000+00:00","speaker":"Liina Kersna","text":"Aitäh! Need protokollid ei ole salajased, aga nendest protokollidest on välja võetud nende kandidaatide nimed, kes ei osutunud valituks. Me rääkisimegi eelkõige nendest põhimõtetest, millest me lähtume, kui me oma valikuid teeme, ja lõpuks kultuurikomisjoni liikmed tegid oma valiku.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:35:42.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Helle-Moonika Helme, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f4e5d00e-19d1-428a-ba5e-5ce9ae4ef2c2","date":"2026-09-30T17:35:43.000+00:00","speaker":"Helle-Moonika Helme","text":"Aitäh, hea eesistuja! Hea Liina! Ma lihtsalt kuulasin praegu seda arutelu ja noh, ma olin ka komisjonis, vähemalt sellel esimesel pikal arutelul ilusti-kenasti kohal. Ja pärast ma tõepoolest ei hääletanud ja minu põhjuse või minu jutu sa ka väga kenasti esile tõid. Aga vot oli juttu, et komisjon ei kohtunud nende kandidaatidega ja seda küsimust ei tõstatatud, aga ma nagu esimesest koosolekust või esimesest istungist väga hästi mäletan, et sa ise pidasid väga sellise kirgliku reklaamkõne just nimelt nende kolme kandidaadi osas, kes osutasid lõpuks valituks. Ma siis küsin. Komisjoni, jah, ei kohtunud nendega, aga kas Reformierakond kohtus nendega?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a12ffc5c-0809-46cb-abc4-cc99a7fa3f60","date":"2026-09-30T17:36:32.000+00:00","speaker":"Liina Kersna","text":"Aitäh küsimuse eest! Esiteks ei pidanud ma kõigi nende kolme kandidaadi nimel kirgliku kõne. Ma pidasin kahe kandidaadi suhtes, need kandidaadid olid akadeemikud, ja lähtusin sellest, et need olid nendest 40 inimesest kaks inimest, kellel oli nii oma koduülikooli soovituskiri kui ka teaduste akadeemia soovituskiri. Erinevalt võib-olla teist olin mina lugenud läbi kõigi 40 kandidaadi esitatud materjalid – needsamad soovituskirjad, motivatsioonikirjad, nende CV-d – ja selle põhjal pakkusin ma välja, et meil on erakordne võimalus valida rahvusringhäälingu nõukogusse kaks akadeemikut. Sellist võimalust ei ole Riigikogul tihti. Seekord meil see on ja ma arvan, et mõlemad on äärmiselt väärikad ja kogenud inimesed ja annavad kindlasti oma kogemusega palju kaasa ka rahvusringhäälingu arengule.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:37:42.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Margit Sutrop, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"ee639cdf-b86c-48b7-9b34-fbba9b83826d","date":"2026-09-30T17:37:43.000+00:00","speaker":"Margit Sutrop","text":"Austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees! Võib-olla ma ei pannud tähele, aga mulle tundub, et ühele küsimusele jäi vist vastamata, see meie hääletamise kord. Äkki sa täpsustad seda, et meil oli, kui ma õigesti mäletan, 38 kandidaati ees ja me saime kõigi nende vahel valida? Äkki see oli üks osa sellest küsimusest, mida küsiti? Ilmselt on oluline öelda, et meil ei olnud välja valitud mingisugust nii-öelda kandidaatide hulka, vaid et terve nimekiri oli kõigil ees. Äkki saad seda veel selgitada?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a12ffc5c-0809-46cb-abc4-cc99a7fa3f60","date":"2026-09-30T17:38:17.000+00:00","speaker":"Liina Kersna","text":"Aitäh! Ma enda meelest ütlesin väga selgelt, et valimissedelis oli 38 kandidaati. Need kandidaadid olid reastatud eesnime tähestikulises järjekorras ja igal kultuurikomisjoni liikmel, kes osales hääletusel, oli võimalus nende 38 kandidaadi seast valida välja oma kolm kandidaati ehk anda kolmele inimesele hääl. Lähtuvalt nendest häältest said kõige rohkem hääli need kolm kandidaati, keda ma siin pakun.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:38:56.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Liigume edasi läbirääkimistesse. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"98008392-64a2-4429-8a41-fb051823e402","date":"2026-09-30T17:39:21.000+00:00","speaker":"Martin Helme","text":"Jaa, kui ma teaksin, et Liina Kersna püüdis praegu meile siin head huumorit teha, siis isegi võiks tunnustada, et tõesti oli hea huumor. Aga ma kahtlustan, et reformierakondlaste enesetaju on täpselt selline, et nad rääkisidki seda juttu siin nagu päris. Ja see jutt, et me otsisime inimest, kes esindaks avalikku huvi, me tahtsime, meie nõuded olid, et inimene oleks erapooletu, et ta oleks usaldusväärne, et ta oleks sõltumatu. No rahvusvahelisus ja kõik see ka veel. Päris hea huumor. Küll on kahju, et tahtsite parimat, aga välja kukkus ikka nagu alati. Välja kukkus niimoodi, et sõltumatute, erapooletute, usaldusväärsete ja avalikku huvi kaitsvate inimeste asemel paneb nüüd Reformierakond koos Eesti 200 ja sotsidega ERR-i nõukogusse kaks globalistist punaprofessorit ja ühe globalistist Reformierakonna aktivisti, propagandisti. Seda lisaks juba nendele inimestele, kes teil sinna juba ette on pandud. Ja loomulikult me hääletame selle eelnõu vastu, sest see, mida te teete ERR-iga, on lihtsalt väga ungarlik, üliungarlik. Võib ka öelda, et see, mida tehti Poolas, aga see, mis praegu Ungaris toimub, on palju reljeefsem, eks ju. Ehk siis võetakse riigi rahastusel olev avalik-õiguslik meedia ja tehakse valitsuserakondade propagandakanaliks. Sinna juurde muidugi sirge näoga – ma arvan, ma kahtlustan, et te ei teinud nalja – räägite erapooletusest ja sõltumatusest ja millest kõigest veel. Ütleme niimoodi, et võib-olla Eestis leidub mõni inimene, kes seda juttu usub ja tõsiselt võtab. Ma pakun, et vähemalt siin fraktsioonide kaupa mõned on. Aga muidugi terve mõistusega normaalsed inimesed seda kõike tõsiselt ei võta ja ei usu. Nüüd tuleb teil küll tunnistada, et ERR-i hävingu olete te oma kätega ära teinud. See nii jääda ju ei saa, loomulikult. Leebem variant on see, et pärast valimisi lükatakse kõik need erapooletud, usaldusväärsed, sõltumatud ja rahvusvahelised inimesed sealt nõukogust välja ja pannakse asemele veel erapooletumad, veel usaldusväärsemad ja veel sõltumatumad, aga kuidagi sellised, kellel on, noh, ma ei tea, sümpaatia EKRE vastu, mitte Reformierakonna vastu. Aga parem variant on, kui see õudne vasakäärmuslikku ja sooäärmuslikku ideoloogiat lõputult meile ekraani vahendusel näkku viskav organisatsioon lihtsalt laiali saadetakse.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:42:15.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Priit Sibul, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"8940964b-6bfd-482d-a4f5-53f2cccb149d","date":"2026-09-30T17:42:23.000+00:00","speaker":"Priit Sibul","text":"Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Minul ei ole seda eelnõu, siin sellest rääkides ei suurt au ega rõõmu. Minu meelest see on nüüd eelnõu, millega ERR-i sõltumatus on pandud tõsise kahtluse alla, ja mitte ainult see, vaid siis, kui ERR-i seadust muutma asuti. Ma arvan, et meil kellelegi ei ole üllatusena, miks seda tehakse. Seda sellepärast, et Reformierakonnal oli vaja kindlustada, et järgmine ERR-i juhataja saaks olema rohkem seda meelt, mis võiks neile sobida. See on ju see põhjus, miks oli vaja suurendada ERR-i nõukogu, sest ERR-i nõukogu pädevus on § 21 kirjas ja seal on üks oluline nüanss juhatuse valimine. Mina olen päris pikalt olnud nõukogus ja võin teile kinnitada, milline on pädevus. Perioodil 2011–2015, kui ma seal olin, tegime me ühe nõukogu liikmega, kes oli sõltumatu, finantstaustaga inimene, tegime ettepaneku, et pooleseitsmeste kultuuriuudised, mis olid pool seitse eetris, võiksid olla pärast kella üheksasi AK-uudiseid poolekümneses vööndis koos spordiuudistega. Siis tõusis üks juhatuse liige püsti ja teatas, et see on katastroof, enneolematu, kuidas nõukogu liikmed sekkuvad ERR-i sisutöösse. Nad ütlesid, et see on lubamatu, nõukogu liikmete sekkumine ERR-i sisusse. Vaat nii palju on seda sõltumatust ja võimalust ERR-i nõukogu liikmetel kaasa rääkida sisulistest asjadest, mida ERR-is peetakse ja mida ei peeta. See, et 40 kandidaati, on muljet avaldav ja tegelikult on piinlik, et see protsess selliseks mindi ja nii palju väga tõsiselt võetavaid inimesi närutati. Aga kui me meenutame ja mõtleme selle peale, mis toimunud on, siis see ei ole meile üllatus, see Reformierakonna käekiri. Me mäletame, kui riigisekretär sai. Miks oli vaja? Meile oli teada inimene, võib-olla tõesti Reformierakonna fraktsiooni liikmetele ei olnud teada, kes selleks riigisekretäriks saab, ülejäänud teadsid, kes saab. Oli vaja seadust muuta, et Kasemets sobituks riigisekretäriks. Noh, muudeti seadus ära, sobis, sai hakkama. Nüüd on vaja meelepärast ERR-i juhatust valida, laiendame. Ma arvan, et nii nagu eelkäija ütles, tõenäoliselt, ma arvan, ei jää järgmisele parlamendikoosseisule üle muud üle kui see, et kui tänane koosseis arvab, et poliitikute fraktsioonide arv pluss üks peaks olema ekspertide arv, siis järgmine kord parlamendikoosseis saab kokku ja tundub, et võib-olla peaks olema fraktsioonide arv korda kaks neid spetsialiste. Näiteks tuleb mingi hea mõte kellelgi, täiesti absurdne. Aga need ei ole ju ainsad näited. Just vahetati Kaitseministeeriumi kantslerit, seal küll ei muudetud seadust, aga igale tervemõistuslikule inimesele tõlgendati seadust selliselt, millest keegi aru ei saa. Minister, kes oli teatanud tagasiastumisest, teatas, et kui talle oli aastaid sobinud koostöö, siis sel hetkel, kui ta enam ei tahtnud töötada, selgus talle, et tal koostöö mittesobimise tõttu peab kantsleri välja vahetama. Hästi mõistlik tegu! Aga see on Reformierakonna käekiri, mida roheliseks muutuv Eesti 200 toetab. Me saame järjest rohkem lugeda seda, mis toimub rahvusooper Estonia teatri juhtimises. Ka seal selgub, et osal nõukogude liikmetel on hakanud tekkima rahulolematus rahvusooper Estonia juhtimisega. Ma ei tea, kui kaua see kestab, aga õnneks märtsikuus saab see kõik läbi. Ma loodan, et liiga palju neid asutusi ei suudeta muuta, nende juhtimist. Mul on väga kahju paljudest nendest headest inimestest, kes selles protsessis närutada said. Ja loomulikult Isamaa seda ettepanekut, mis selle eelnõuga on, toetada ei saa. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:46:31.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"80eac2f1-bb1e-4996-ac5a-4c3dba91bade","date":"2026-09-30T17:46:38.000+00:00","speaker":"Vadim Belobrovtsev","text":"Aitäh! Head kolleegid! Ma räägin lühidalt. Tegelikult ma esinesin siin juba mitu korda sõnavõtuga, milles ma rääkisin sellest, et Eesti Keskerakonna fraktsioon ei ole algusest peale toetanud seda mõtet, et nõukogu peaks laienema ja sinna veel juurde lisama kolm inimest. Esiteks on see kulukas, sest need inimesed hakkavad saama selle eest iga kuu töötasu, kolm inimest, ja selles mõttes mina küll ei arva, et see on väga õige raha paigutamine riigi poolt, kus valitsus kogu aeg räägib, et seda raha lihtsalt ei ole ja eelarve on selline, nagu ta on, just selle pärast. Teiseks, põhiargumendiks, miks on vaja sinna veel kolme inimest, kõlas, et oleks rohkem eksperte kui poliitikuid. Poliitikuid on seal täpselt nii palju, nagu on fraktsioone Riigikogus, praegusel ajal kuus. Mina küll, olles selle nõukogu liige, pole kordagi näinud, et kõik poliitikud oleksid ühte meelt, sõltumata sellest, mis fraktsioonist nad on, ja eksperdid oleksid hoopis teist meelt ja siis oleks tekkinud just selline vastasseis poliitikud versus eksperdid. Sellist asja pole seal kunagi olnud ja ma arvan, et ei saagi olla, sellepärast et poliitikud on erinevatest fraktsioonidest ja just sellepärast on neil juba täiesti erinevad arvamused. Nii et mina arvan, et see kolme eksperdi lisamine ei ole mõistlik, jätkuvalt me oleme seda meelt. Mul ei ole mitte midagi nende kandidaatide vastu, kes kandideerisid, ja nende vastu, kes osutusid valituks. Aga see protsess iseenesest on meie arvates liigne, seda poleks vaja olnud. Nii et siin pole meie arvamus ajaga muutunud. Kui tegelikult oli mõni teine mõte, miks oli ikkagi vaja suurendada seda nõukogu koosseisu, siis ma väga tahaks loota, et seal ei olnud tagamõtteks see argument, et järgmisel aastal kuskil suve paiku lõpeb olemasoleva ERR-i juhatuse esimehe Erik Roose ametiaeg ja siis tuleb uus juhatuse liige valida. Just selleks, et kuidagimoodi kallutada seda protsessi ühes või teises suunas, oli vaja rohkem inimesi sinna nõukokku panna. Ma loodan, et see on lihtsalt selline vandenõuteooria, mis ei vasta tõele. Aga järgmine aasta näitab, küll me näeme, kas see niimoodi läheb või mitte. Nii et praegu lihtsalt nii palju, et meie arvates jätkuvalt see samm, et lisatakse veel kolm inimest, kelle eest hakkab riik veel raha maksma, ei olnud kõige mõistlikum samm praeguses olukorras. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:50:07.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Kuna tegemist on otsuse eelnõuga, siis kõned on fraktsioonidele. Kalle, ma ei saa sulle anda, aga sa … Kalle Grünthalil on protseduuriline küsimus istungi juhatajale.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"db532de2-5abd-4b6d-a82c-2d9a75fd9d18","date":"2026-09-30T17:50:18.000+00:00","speaker":"Kalle Grünthal","text":"Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Küsimus on nagu selles, et, ütleme, tegemist on väga olulise otsusega ehk et üritatakse luua sisuliselt goebbelslikku propagandamasinat, kus tõde ei ole oluline, vaid on ühe grupi erakondade ideoloogiline kandja.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:50:41.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Nii, protseduuriline …","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"db532de2-5abd-4b6d-a82c-2d9a75fd9d18","date":"2026-09-30T17:50:42.000+00:00","speaker":"Kalle Grünthal","text":"Oot-oot, ma jõuan kohe, jah. Tähendab, küsimus on selles, et neid fraktsioonituid on siin üle kümne isegi, ma ütlen, ja täiesti mõistetamatu on see, et nüüd fraktsioonitute fraktsiooni eest ei saa keegi kõneleda, sest sisuliselt me vaatame, mingi osa Riigikogu liikmetest vaatab näpp suus pealt, mida teised räägivad. Kas oleks võimalik ikkagi seda olukorda muuta?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:51:09.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Sellist asja nagu fraktsioonitute fraktsioon ei ole Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses kirjeldatud. See on nagu selline … Ma ei teagi, mis see on. Aga nüüd, kas kõnedega tulla? Teil on võimalik oma hääletusega näidata selle otsuse poolt või vastu. Nii et siin ongi fraktsioonidel võimalus otsuse eelnõude juures kõnesid pidada. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Madis Kallas, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"c7f4f213-58a3-4b6f-a236-153644653d17","date":"2026-09-30T17:51:47.000+00:00","speaker":"Madis Kallas","text":"Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head vaatajad! Kõlas päris tugevaid avaldusi ja kindlasti ka sotsiaaldemokraatidena me ei saa paljusid tänase koalitsiooni suundi heaks kiita. Aga ma arvan, et see, mis puudutab seda otsuse eelnõu, siinkohal oleme meie seda meelt, et protsess oli läbipaistev ja protsess oli õiglane. Ma selgitan ka, miks ma nii arvan, kuna ma osalesin selles. Esiteks, meie arutelud siin, kui me arutasime seda, kas peaks olema eksperte rohkem kui poliitikuid, Riigikogu liikmeid, oli üks väga tugev argument see, kuidas see protsess läbi viiakse ja kes võiks kandidaate esitada. Üleskutse minu mäletamist mööda tegid mitmed erakonnad, et head ülikoolid, head ka teaduste akadeemia esindajad, head teised katusorganisatsioonid, esitage kandidaate, kes võiksid anda lisaväärtust ERR-i nõukogule, kes võiks anda lisaväärtust nendele aruteludele, mis seal nõukogus toimuvad. Mul on hea meel, et tegelikult kahe täna loodetavasti kinnitamisele mineva kandidaadi taga oli teaduste akadeemia ja mõlema väga lugupeetud teadlase taga olid nende koduülikoolide rektorid. Ehk see oli väga tugev argument ka, miks mina tegin nende inimeste kohta otsuse, mida ka me enne kuulsime, et kandidaadid said ja kui palju hääli said. Ehk argument, et teaduste akadeemia ja ülikoolid olid selja taga, oli minu hinnangul piisav, et usaldada ülikoole, usaldada teaduste akadeemiat. Nemad oskavad võib-olla selles konkreetses teemas veel paremini määrata, kes võiksid olla need kandidaadid ERR-i ekspertliikmetena. Teine teema, mis puudutab nüüd võimalikke jätkutegevusi tulevikus. Minu meelest ka see on hea, et ekspertliikmete volitused lõpevad eri aegadel, lõpevad teatud nihetega. See annab ka võimaluse mis iganes Riigikogu koosseisudel nimetada uued kandidaadid. Minu meelest arutelust käis ka läbi siin, et mõnel kandidaadil lõpeb see järgmise aasta aprilli- või märtsikuus, mõnel järgmise aasta teises pooles, see annab võimaluse ka – oletame, et mingisugused dünaamikad siis otsustusprotsessides muutuvad – neid muudatusi nõukogusse sisse viia ja ta ei ole monoliitselt paika pandud mingiks neljaks või kolmeks või kaheks aastaks, vaid need liikumised on sagedasemad. Tuletan kõigile meelde ka seda, et mingil määral ju see kogu protsess sai sissejuhatuse ikkagi ka sellest eelnõust, mis sotsiaaldemokraatide poolt sisse anti, anti üle olukorras, kus ERR-i nõukogus ei olnud mitte ühtegi naist, seal olid kümme meest. Tänasel hetkel on seal juba üks naine, aga eelnõu anti ennem sisse, kui EKRE kandidaat vahetus. Meil on väga hea meel, et seal on. Ja hiljem siis või kui tänane otsus vastu võetakse, on seal loodetavasti juba kolm naisterahvast, mis kindlasti annab sellele nõukogule teatud teistsugust tunnetust, teistsugust lähenemist, kui seal oleks ainult 13 meest. Selle koha pealt ma olen enam kui kindel, et sellele on raske vastu vaielda. Aga jah, sotsiaaldemokraatide osas tegin mina otsuse lähtuvalt sellest, et teaduste akadeemia, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool need kandidaadid esitas, nendele soovituskirjad andsid. See on, ma arvan, väga tugev argument neid ka siin saalis laiemalt toetada. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:55:54.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! EKRE nime mainiti siin kõnes, nii et vastusõnavõtt. Martin Helme, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"98008392-64a2-4429-8a41-fb051823e402","date":"2026-09-30T17:55:59.000+00:00","speaker":"Martin Helme","text":"Jaa, täpselt nii! EKRE fraktsiooni mainiti ja ma tahaks nüüd küll sotsidele turbi anda! Naistest tundsid puudust seal nõukogus, aga miks te siis oma fraktsioonist ei saatnud naist sinna nõukogusse? Või teie käsitluses neil päevadel, kui Raimond Kaljulaid läheb tööle, tunneb ta sel päeval ennast naisena? Nii et selle jaoks seadust muuta ei olnud küll vaja. Aga mulle tundub ikkagi, et me oleme tagasi sellessamas vanas mustris või mudelis, kus need sotsiaaldemokraatide maamehed, kes oma valimispiirkonnas räägivad, et me oleme sihukesed normaalsed maamehed ja ega see homovärk meile väga ei meeldi ja automaksuga ka me tegelikult nõus ei olnud, mis siis, et poolt hääletasime, ja toiduainete käibemaksu me ei tõstnud 24-ni. Seda juttu nad räägivad valimispiirkonnas, aga siis tulevad siia ja ikka aitavad Reformierakonnal ja Eesti 200-l teha kõik sigadused ära oma häältega. See on ka üks suur sigadus, mille te aitate ära teha oma häältega. Te lasete kaaperdada avalik-õigusliku ringhäälingu Reformierakonnal poliitiliselt ja sinna juurde räägite mingit ninnu-nännu juttu, kuidas naisi ei olnud nõukogus. Raimond Kaljulaid oleks võinud naine olla sel päeval, kui tal nõukogu koosolek on.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:57:18.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Madis Kallas tahab vastusõnavõtule vastusõnavõttu, aga seda me üldjuhul … Kas puldis sotsiaaldemokraate mainiti või? Üks pool ütleb, et mainiti, teine pool ütleb, et ei mainitud. Madis Kallas, kaks minutit vastusõnavõttu.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"c7f4f213-58a3-4b6f-a236-153644653d17","date":"2026-09-30T17:57:37.000+00:00","speaker":"Madis Kallas","text":"Aitäh! Ma kahte minutit ei vaja selleks. Ma rõhutan veel kord üle, et ei jääks vale sõnum kõlama. Meie toetasime neid kahte kandidaati, kes on ka täna siin meie valikus, sellel põhjusel, et nende taga olid Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Selle juurde me jääme. See oli meie jaoks kõige olulisem ja kõige tähtsam argument, kuna me tahtsime, et erinevad katusorganisatsioonid, kes teadlasi esindavad, või ülikoolid, kes selle valdkonna teadust teevad, annaksid oma ekspertliikmeid rohkem ERR‑i nõukogusse. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T17:58:16.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitada ei saanud tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikest 2. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 1027 lõpphääletus ja teeme seda peale saalikutsungit. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse \"Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine\" eelnõu 1027. Palun võtta seisukoht ja hääletada!","link":null},{"type":"VOTING_EVENT","uuid":null,"date":"2026-09-30T18:01:03.000+00:00","speaker":null,"text":null,"link":"http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/6db3659a-2a8c-48c3-965b-cfea0ee4feba/"},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T18:01:09.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu 24, erapooletuid 0. Eelnõu on otsusena vastu võetud.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"0b386b96-774f-4dec-8ef5-258c4527288c","date":"2026-09-30T18:02:03.000+00:00","title":"<p>Riigikogu otsus \"Kohtute nõukogu liikmete nimetamine\" (1023 OE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T18:02:03.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Liigume tänase päevakorraga edasi. Tänane üheksas päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse \"Kohtute nõukogu liikmete nimetamine\" eelnõu 1023 esimene lugemine. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4e2e1744-16b5-4d88-a08a-cf250c776956","date":"2026-09-30T18:02:21.000+00:00","speaker":"Ando Kiviberg","text":"Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid saalis! Head inimesed, kes seda ülekannet jälgivad! Katsun teha oluliselt lühemalt kui eelmise päevakorrapunkti ajal. Annan ülevaate põhiseaduskomisjoni istungil 22. septembril 2026 toimunud eelnõu arutelust. Riigikogu otsuse \"Kohtute nõukogu liikmete nimetamine\" eelnõu esitamine. Kõigepealt tuletan meelde, et Riigikogu otsuse eelnõu kohtute nõukogu liikmete nimetamiseks toetub 17. juunil 2026. aastal vastu võetud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega vastu võetud seadusele, kus moodustatakse kohtute töö juhtimiseks kohtute nõukogu, mis alustab seaduse kohaselt tööd käesoleva aasta 1. oktoobril. Ja seaduse järgi kuuluvad kohtute nõukokku ka kaks Riigikogu liiget, mistõttu tuleb Riigikogul nimetada nõukokku kaks oma esindajat. Eelnõu ettevalmistamisel sai kokku lepitud põhimõttes, et üks kandidaat on koalitsiooni poolt ja teine opositsiooni hulgast. Nii, need kandidaadid on esitatud, nende kirjalikud nõusolekud on olemas. Nendeks kandidaatideks on kolleegid Madis Timpson ja Lea Danilson-Järg. Tegime ka menetluslikud otsused. Kõigepealt, esitada Riigikogu otsuse \"Kohtute nõukogu liikmete nimetamine\" eelnõu – see otsus oli konsensuslik. Teiseks, juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja juhtivkomisjoniks määratakse põhiseaduskomisjon, siis määrata juhtivkomisjoni esindajaks esimees Ando Kiviberg – samuti konsensuslik otsus. Ja kolmandaks, juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja juhtivkomisjoniks määratakse põhiseaduskomisjon, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus kolmapäeval, 30. septembril – samuti konsensuslik otsus. Kas on küsimusi?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T18:04:27.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on küsimusi. Helir-Valdor Seeder, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"23161df7-bc1b-442e-b4cd-2d1f37627658","date":"2026-09-30T18:04:32.000+00:00","speaker":"Helir-Valdor Seeder","text":"Aitäh! Austatud komisjoni esimees, te olete kindlasti kompetentne isik sellele küsimusele vastama. Nagu ettekandest selgus ja komisjoni arutelul ka, et üks esindaja saab olema koalitsiooni esindaja ja teine opositsiooni esindaja. Kui nüüd üks nendest otsustab poolt vahetada, kas Riigikogu kutsub siis tagasi selle?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"4e2e1744-16b5-4d88-a08a-cf250c776956","date":"2026-09-30T18:04:56.000+00:00","speaker":"Ando Kiviberg","text":"See on hea küsimus. Ma arvan, et see on põhjaliku arutelu koht. Ma ei võtaks enda peale otsustada ja juhin tähelepanu, võib-olla mu kogemus Riigikogu liikmena ei ole ka pikk, kindlasti mitte võrreldav hea küsija omaga. Aga eks me siis arutame, mis me sellises olukorras teeme. Aga aitäh selle teravmeelse küsimuse eest!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T18:05:14.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 1023 lõpphääletus. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele põhiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse \"Kohtute nõukogu liikmete nimetamine\" eelnõu 1023. Palun võtta seisukoht ja hääletada!","link":null},{"type":"VOTING_EVENT","uuid":null,"date":"2026-09-30T18:07:56.000+00:00","speaker":null,"text":null,"link":"http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/54323ec4-e00f-4e39-b42e-1d1c233cc939/"},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T18:08:24.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Poolt on 66 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu 1023 on otsusena vastu võetud.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"2ccaa591-5b27-4637-9fb5-901cef6fa51f","date":"2026-09-30T18:08:33.000+00:00","title":"<p>Riigikogu avalduse \"Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks\" eelnõu (1015 AE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T18:08:33.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Tänane kümnes päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Marko Mihkelsoni, Juku-Kalle Raidi, Vilja Toomasti, Kristina Šmigun-Vähi, Jüri Jaansoni, Luisa Värgi, Mario Kadastiku, Andrus Seeme, Lauri Hussari, Peeter Ernitsa, Kristo Enn Vaga, Lauri Laatsi, Alar Lanemani, Maris Lauri, Eerik-Niiles Krossi, Andres Suti, Kadri Tali, Aivar Sõerdi, Õnne Pillaku, Mihkel Leesi, Liina Kersna, Hanah Lahe, Urmas Kruuse, Yoko Alenderi, Kalev Stoicescu, Pipi-Liis Siemanni, Marek Reinaasa, Mati Raidma, Jaak Aabi, Madis Timpsoni, Aivar Koka, Reili Ranna, Mait Klaasseni, Anti Haugase, Annely Akkermanni, Enn Eesmaa, Kalle Laaneti, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Toomas Kivimägi, Toomas Uibo, Ando Kivibergi, Signe Riisalo, Tarmo Tamme, Valdo Randpere, Timo Suslovi, Stig Rästa, Eero Merilinnu, Diana Ingeraineni, Maria Jufereva-Skuratovski, Tanel Kiige, Henn Põlluaasa, Peeter Tali, Anti Allase, Raimond Kaljulaidi, Andre Hanimäe, Signe Kivi, Andrei Korobeiniku, Urmas Reinsalu, Lauri Läänemetsa, Ester Karuse, Züleyxa Izmailova, Helmen Küti, Madis Kallase, Tiit Marani, Riina Sikkuti, Urve Tiiduse ja Heljo Pikhofi esitatud Riigikogu avalduse \"Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks\" eelnõu. See on selle esimene lugemine. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni. Palun! Siis ka Riigikogu väliskomisjoni esimees. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"58be6531-1f4b-4b0b-9c21-92566a40ae8b","date":"2026-09-30T18:09:56.000+00:00","speaker":"Marko Mihkelson","text":"Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! 67 Riigikogu liikme poolt algatatud avalduse eelnõu \"Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks\" on äärmiselt ajakohane. Ukraina vastu suunatud Venemaa massiivsed õhurünnakud on augusti lõpust alates muutunud peaaegu katkematuks ning nende ulatus on iga päevaga kasvanud. Ainuüksi Ukraina pealinnas Kiievis on alates augusti lõpust registreeritud üle 235 õhuhäire ning Ukraina õhukaitse on samal ajal silmitsi tõsiste probleemidega, sest napib vahendeid ballistiliste rakettide ning reaktiivmootoritega ründedroonide tõrjumiseks. Venemaa õhurünnakute ulatus ja iseloom näitavad järjest selgemalt, et tegemist on kampaaniaga, mille eesmärk on mõjutada kogu Ukraina ühiskonna võimet sõda jätkata. Venemaa löögid on tabanud elamupiirkondi, tööstust, raudteed, sadamaid ning energiataristut. Mõned päevad tagasi oli sunnitud tootmise peatama Ukraina suurim terasetehas Krõvõi Rihis pärast seda, kui Venemaa rünnakud muutsid seal tootmise jätkamise liiga ohtlikuks. Iga päev hukkub Venemaa õhulöökidest tsiviilelanikke. Nii näiteks hukkus 25. septembril rünnakus Kiievile seitse inimest ja sai vigastada 58. Ja nii päevast päeva. Veel tõsisem on see, mida Ukraina praegu oma luureandmetele tuginedes ootab. Ukraina valitsus on teatanud, et on saanud Venemaa talvise ründekampaania kohta üksikasjalikud plaanid, milles on välja toodud konkreetsed elektri-, kütte-, vee- ja kanalisatsioonitaristu objektid ning isegi arvestused selle kohta, millist ja kui palju ründemoona oleks vaja konkreetse rajatise hävitamiseks. Ukraina energia eest vastutava ministri sõnul on sellistes dokumentides käsitletud ka ühendusi, mille kaudu Ukraina saab Euroopast elektrit. Ukraina omalt poolt valmistub selleks, mida ta teab tulevat. Kõige kriitilisemaid taristusõlmi püütakse kaitsta füüsiliste tõkenditega, süsteeme hajutada ning luua varulahendusi juhuks, kui mõni oluline sõlm saab kahjustada. Aga siin jõuame probleemi tuumani. Betoon, teras ja liivakotid võivad vähendada plahvatuse mõju, kuid need ei saa peatada ballistilisi rakette. See probleem muutub iga kuuga keerulisemaks, sest Venemaa ise suurendab ja mitmekesistab oma ründevõimekust. Ukraina ja lääneriikide hinnangutes on korduvalt esile toodud Venemaa ballistiliste rakettide tootmise kiire kasv. Veel mõni aasta tagasi oli selle tootmisvõime oluliselt väiksem kui praegu, kuid Venemaa on kohandanud oma kaitsetööstuse sõja vajadustega ning suurendanud tootmist sadade ühikuteni aastas. Ukraina hinnangutel suudab Venemaa ainuüksi sellel aastal toota üle 1100 ballistilise raketi. Samal ajal on Venemaa hakanud oma ründevahendeid kohandama nii, et need oleksid Ukraina olemasoleva õhukaitse jaoks raskemini tõrjutavad. Siin tekib väga ebamugav matemaatika. Venemaa suudab praegu kasvatada ballistilise ründemoona tootmist kiiremini, kui lääneriigid suudavad kasvatada kõige keerukamate tõrjerakettide tootmist. Patriot PAC-3 MSE tõrjerakett on üks väheseid, mis on Ukrainas tõestanud oma võimet tõrjuda Venemaa ballistilisi rakette, kuid selle raketi tootmise suurendamine võtab aastaid, mitte kuid. See tähendab, et Ukraina õhukaitse ei saa lahendada lähenevat probleemi ainult uute tellimustega. Meil tuleb kasutada olemasolevaid varusid, leida täiendavaid süsteeme, kiirendada tootmist ja samal ajal arendada täiesti uusi lahendusi. Lisaks ülekaalule ballistiliste rakettide valdkonnas on muret tekitav Venemaa uute reaktiivmootoritega ründedroonide kasutamine. Need lendavad kiiremini ja kõrgemalt kui varasemad Shahed-tüüpi droonid ning muudavad olemasolevate õhutõrjesüsteemide töö märgatavalt keerulisemaks. Ukraina püüab samal ajal arendada nende vastu kiiremaid püüdurdroone. Seetõttu ei saa me vaadata Ukraina õhukaitset ainult kui järjekordset abipalvet. See on praegu üks Euroopa julgeoleku kõige olulisemaid praktilisi küsimusi. Just sellepärast peame vaatama ka Euroopa enda kaitsetööstusele teise pilguga. Euroopa on viimastel aastatel kaitsekulutusi kiiresti suurendanud, kuid raha iseenesest ei tekita tootmis- ega kaitsevõimet. Euroopa Kaitseagentuuri värske hinnang ütleb üsna otse, et senine areng ei ole veel loonud piisavalt kiiresti kasutatavaid ja jätkusuutlikke võimeid ning olulised puudujäägid püsivad just õhu- ja raketikaitses, laskemoonas ja droonivõimekuses. See tähendab, et Euroopa julgeoleku ja heidutuse tugevdamiseks on vaja kiiremas korras suunata ressursid võimelünkade likvideerimiseks. Meie vaenlane ei tohiks hetkekski arvata, et tal on mõnes sõjalises domeenis selge ülekaal. Head kolleegid! Selle kuu alguses oli mul võimalus Ukraina rindepiirkonnas kohtuda mehitamata süsteemide väejuhatuse ülema major Robert \"Madjar\" Brovdiga, kes andis mulle põhjaliku ülevaate tänapäevase sõjapidamise olemusest, selle erinevatest kihtidest ja kogu keerukusest. Nii meil kui ka meie liitlastel on viimane aeg teha oma kaitsedoktriinides ja ka plaanides vajalikud muudatused, et vältida olukorda, kus Venemaa hindab valesti lääne võimekust ja otsustavust ennast kaasaegsete vahenditega kaitsta. Lääne sõjavägede seni veel piiratud võimekus droonisõjas seab paratamatult piirid ka konventsionaalse heidutuse ulatusele ja usaldusväärsusele. Seepärast on oluline, et me võtaksime võimalikult kiirelt kasutusele Ukraina lahinguväljal omandatud teadmised. Droonisõda, elektrooniline sõjapidamine, luure sihtmärgistamine, tehisintellekti kasutamine ja uute relvasüsteemide kohandamine toimuvad Ukrainas tempos, mida rahuajal ei ole võimalik korrata. Euroopa peab seda kogemust kasutama palju süsteemsemalt. Me peaksime tootma Ukrainas, koos Ukrainaga ja Ukraina vajadustest lähtudes. See võimaldaks samal ajal kasvatada nii Ukraina kui ka kogu Euroopa enda kaitsevõimet ja julgeolekut. Samas ei saa toetus Ukrainale piirduda vaid kaitsealase koostööga. Ukraina vajab jätkuvalt pikaajalist ja prognoositavat rahalist tuge, sest sõda ei ole odav ning seda ei peeta ainult lahinguväljal. Üks päev kaitselahinguid läheb Ukrainale maksma 190 miljonit dollarit. Nendes tingimustes peab riik samaaegselt hoidma töös oma majandust, maksma palka ja pensione, taastama hävitatud taristut ning rahastama kaitset. Mida vähem kindel on Ukraina tulevane rahastamine, seda rohkem saab Venemaa loota sellele, et sõjaline surve muutub lõpuks poliitiliseks väsimuseks. Seetõttu tuleb jätkata ka majanduslikku survet Venemaale, et vähendada nende võimet käimasolevat sõda pidada või uut planeerida. See tähendab sanktsioonidest möödahiilimise tõhusamat takistamist, Venemaa varilaevastiku tegevuse piiramist, sõjatööstusele vajalike komponentide jõudmise takistamist ja Venemaa energiatulude vähendamist. Head kolleegid! Venemaa strateegiliseks sihiks on jätkuvalt hävitada Ukraina suveräänsus ja kujundada ümber senine Euroopa julgeolekukord, teisisõnu, nõrgestada ja lõpuks lammutada NATO. Ebamugav tõde on see, et oleme teinud liiga vähe, et sundida Kremlit neist eesmärkidest loobuma või teha talle selgeks, et nende elluviimine läheks maksma talumatult kõrget hinda. Selle asemel loome peaaegu eneseteostusliku ennustusena mulje, et Venemaa rünnak NATO vastu on vältimatu. Üksteise võidu pakutakse daatumeid nädalatest aastateni. Venemaa mõistab, et suudab meid ainuüksi infomõjutuse kaudu segadusse ajada ja halvata. Pidev spekuleerimine Balti riikide, Soome või Poola ümber võib tekitada mulje, et tegemist on eelkõige kahe-kolme Venemaa naaberriigi probleemiga, samal ajal kui ülejäänud Euroopa võib end kuidagi puutumatuna tunda. Me ei tohiks unustada Moskva 2021. aasta detsembri ultimaatumit, milles nõuti NATO sõjalise taristu tagasiviimist 1997. aasta piiridesse. Venemaa ei nõudnud üksnes Ukraina küsimuses kokkuleppe saavutamist, ta nõudis Euroopa julgeolekukorra põhjalikku ümberkujundamist. Ja tema eesmärgid ei ole muutunud. Kui Venemaa näeb, et isegi tahtekoalitsiooni liikmed ei ole valmis sõnastama selget strateegilist eesmärki, aidata Ukrainal saavutada võit ja suruda tagasi Venemaa agressioon, siis miks peaks Kreml uskuma, et meil jätkub otsustavust kaitsta ka NATO-t ennast? Venemaa kampaania lääne vastu ei pruugi tingimata alata konventsionaalse rünnakuga. See juba käib ammu NATO seestpoolt õõnestamisega, sekkumisega valimistesse, lõhestavate narratiivide võimendamisega, poliitiliste lõhede ärakasutamise ja hirmu külvamisega. Venemaa esimene eesmärk on Ukraina isoleerida, piirata lääne toetust ning seejärel proovida meie valmisolekut ühtsena artikkel 5 eest seista. See on sõda, milles Venemaa kasutab lääne vastu mitmedomeenilist rünnet. Selle keskmes on praegu lisaks laialdasele inforündele riiklikult toetatud terroritegevus. Kui tahame sellele sõjale tõsiselt lõppu teha, peame selle tegelikkust tunnistama. Esimene samm on strateegiline selgus. Venemaa ei lõpeta agressioonisõda lihtsalt seetõttu, et me tal palume seda teha. Ta lõpetab siis, kui jätkuva agressiooni hind muutub talle kõrgemaks kui sellest loodetav kasu. See tähendab, et tahtekoalitsioon peaks vähemalt püüdlema kolme konkreetse eesmärgi poole. Esiteks vajame Ukraina sõjalise toetuse olulist suurendamist kõikide liitlaste poolt, näiteks vähemalt 0,25% SKP-st aastas, jätkates samal ajal Ukraina finantssüsteemi toetamist, et aidata katta sõjakulusid. Teiseks peaksid tahtekoalitsiooni liikmed tõsiselt kaaluma sõjalise humanitaarmissiooni käivitamist, et kaitsta Ukraina linnu, kogu maailma puudutavat viljaeksporti ja kriitilist strateegilist taristut Venemaa ulatusliku õhuterrori eest. Kolmandaks peame avaldama Venemaale otsustavat majanduslikku survet nii, et tema sõjamasin ei suudaks enam praeguses mahus toimida. Kui me seda ei tee, peame arvestama Venemaa terroriaktide sagenemisega kogu Euroopas. Sihtmärkideks võivad saada kaitsetööstusettevõtted ja nende juhid, samuti peame olema valmis valelipuoperatsioonideks, mille puhul Venemaa võib püüda NATO riigis ohvreid põhjustanud rünnakus süü Ukrainale lükata. Peame tunnistama ka teist haavatavust, meie enda poliitilisi lõhesid. Venemaa püüab neid aktiivselt süvendada sekkumise ja infomõjutuse kaudu. On oluline, et meie poliitilised erimeelsused ei muutuks Kremlile strateegiliseks kingituseks. Kõige tähtsam on aga lõpetada alistusspekulatsioonide laviin stiilis \"Appi, venelased tulevad!\". Selline allaandmise mentaliteet ei tugevda heidutust. See nõrgestab seda. Selle asemel, et lõputult spekuleerida, kuhu Venemaa järgmisena rünnata võib, peaksime rääkima ja tegutsema selle nimel, et Venemaa kaotaks tema alustatud agressioonisõja. Me peame tegema selgeks, et sellisel agressioonil on Venemaa valitsevale diktatuurile tõsised tagajärjed. Head kolleegid! See on ka põhjus, miks tänane avaldus on nii oluline. Me ei aruta siin üksnes seda, kuidas toetada Ukrainat läheneva talve eel ja ajal, me arutame, milline peab olema Eesti ja Euroopa strateegiline hoiak olukorras, kus Venemaa valmistub jätkuvalt pikaks vastasseisuks ning kohandab oma sõjalist võimekust sellest lähtudes. Eesti peab siin olema üks nendest riikidest, kes seda muutust toetab. Meie enda kaitsekulutused kasvavad, kuid sellest ei piisa, kui Euroopa laiem kaitsevõime ja julgeolek jääb killustatuks ning poliitiline tahe ja strateegiline selgus mattuvad siseriiklike probleemide laviini alla. Seetõttu ei tohiks meie strateegia olla ootamine või eri suundades liikumine. Meie liitlaste ühtne strateegia peab olema Ukraina võiduks vajaliku võimekuse sihikindel kasvatamine kõigis valdkondades, kuni Venemaa jõuab järeldusele, et sõjalise jõuga ei ole võimalik oma poliitilisi eesmärke saavutada ning tal tuleb taganeda. Meie eesmärk on teha kõik endast sõltuv, et Venemaa algatatud agressioonisõda kui kuritegu rahu vastu ning selle käigus sooritatud sõjakuriteod ei jääks karistuseta. Meie ülesanne on teha kõik, et Venemaa lootus nõrgestada või muuta meid kaitsvat julgeolekusüsteemi Euroopas ei täitu. Kõige olulisem on aga see, et me ei lahutaks neid küsimusi üksteisest. Ukraina võit ja Euroopa julgeolek ei ole kaks eraldi poliitilist eesmärki, need on ühe strateegilise probleemi kaks poolt. Kui Venemaa mõistab, et jõuga ei ole võimalik oma eesmärke saavutada, tekib võimalus õiglase ja püsiva rahu taastamiseks kogu Euroopas. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T18:22:52.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu, lugupeetud … Ikkagi, üks küsimus on. Varro Vooglaid, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b5e0d7fe-b784-4057-bf7e-cc3f1873887d","date":"2026-09-30T18:22:55.000+00:00","speaker":"Varro Vooglaid","text":"Suur tänu! Olles selle avalduse eelnõu läbi lugenud, jäi minu pilk pidama ühel punktil, mis on tegelikult mitte lihtsalt problemaatiline, vaid minu hinnangul täiesti skandaalne. Selleks punktiks on üleskutse, tsiteerin: \"Ukraina peab esimesel võimalusel saama NATO liikmeks\". Mis teeb selle üleskutse minu arvates skandaalseks, on asjaolu, et siin ei ole mitte mingisugust reservatsiooni selle kohta, et me ei saa toetada NATO liikmeks sellise riigi võtmist, mis on parasjagu sõjas. Nagu te isegi ju aru saate, NATO lepingu artiklist 5 tulenevalt selle kaudu tõmmatakse meid ka sellesse sõtta, sest meil tekib kohustus abistada, muu hulgas sõjaliselt, sõjas olevat riiki. Kas te selle peale ei mõelnud ja kui mõtlesite, siis kuidas ikkagi juhtus, et selline punkt, mille tõttu minu meelest seda avaldust mitte kuidagi toetada ei saa, ikkagi siia avalduse teksti sisse jäi?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"58be6531-1f4b-4b0b-9c21-92566a40ae8b","date":"2026-09-30T18:23:57.000+00:00","speaker":"Marko Mihkelson","text":"Aitäh, hea küsija! Paar momenti. Kindlasti ei ole tegemist skandaalse punktiga. Kindlasti on tegemist väga selge seisukohaga, mida on väljendanud Riigikogu, Eesti rahvaesindus juba kaks aastat tagasi. 2024. aastal siinsamas saalis me võtsime vastu vastavasisulise avalduse Ukraina NATO-ga liitumise kutse esitamise toetuseks. Nii et tegelikult ka Eesti on järjekindlalt toetanud Ukraina saamist NATO liikmeks alates sellest hetkest, kui toimus esimene tõsine arutelu NATO-liitlaste vahel 2008. aastal Bukaresti tippkohtumisel. Toona, mäletame, ei leidnud NATO-liitlased ühisosa selles, kas anda Ukrainale ja Gruusiale NATO-liikmesuse tegevuskava. Ja kahjuks Venemaa hindas toonast lõhe endale kasulikuna ja alustas sõda kõigepealt Gruusia vastu 2008. aasta augustis, et välistada NATO laienemine Lõuna-Kaukaasiasse, ja 2014. aastal alustas Venemaa sõda Ukraina vastu, samamoodi, et välistada Euro-Atlandi julgeolekuruumi laienemine Ukrainasse. Ukraina konstitutsioon, Ukraina põhiseadus ütleb ühemõtteliselt, et Ukraina tulevik on NATO-s. Ka meie ja meiega sarnaselt mõtlevad liitlased, absoluutne enamik NATO liikmesriikidest on väga selgelt ja üheselt seisukohal, et ainus selge ja tõsiselt võetav garantii ja julgeolekutagatis Ukrainale peale saavutatava võidu selles sõjas on liikmesus NATO-s. Me ei räägi praegu loomulikult sellest ja me saame ka reaalselt aru, et tänases situatsioonis ei ole NATO liikmesriikide vahel täit konsensust selles, kas Ukraina peaks nähtavas tulevikus saama NATO liikmeks või mitte. Kuid keegi NATO liikmesriikidest ei ole ka muutnud oma otsust, mida on korduvalt rõhutatud erinevatel NATO tippkohtumistel alates 2008. aastast. Ma tuletan meelde, et 2008. aasta Bukaresti kohtumisel siiski kompromissina liikmesriigid otsustasid, et Ukrainast ja Gruusiast saavad tulevikus NATO liikmesriigid. Nii et ma ei ole nõus sellega, et tegemist oleks kuidagiviisi erakorralise või skandaalse lähenemisega. Pigem on see täiesti ühemõtteline, et Eesti julgeolek on seda tugevam, mida tugevam on Ukraina suveräänsus ja julgeolek, ning seda tagab kindlasti väga tihe koostöö meie liitlasruumiga.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T18:26:57.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu väliskomisjonis toimunud arutelu palun nüüd siia Riigikogu kõnetooli tutvustama väliskomisjoni liikme, kolleegi Henn Põlluaasa. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"65b1d8bb-7f45-48f5-b4aa-7ba4ca459824","date":"2026-09-30T18:27:25.000+00:00","speaker":"Henn Põlluaas","text":"Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Ma teen väga lühikese ülevaate selle eelnõu menetlemisest väliskomisjonis. Neljapäeval, 17. septembril toimus istung, millest võtsid osa Marko Mihkelson, Eerik-Niiles Kross, Henn Põlluaas, Juku-Kalle Raid ja Luisa Värk. Teemaks oli 68 Riigikogu liikme allkirjastatud Riigikogu avalduse \"Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks\" ettevalmistamine esimeseks lugemiseks. Istungil otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 30. septembril ehk täna ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Henn Põlluaas. Mõlemad otsused võeti vastu konsensuslikult. Juhatus määras Riigikogu avaldusele muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. septembri kell 17.15. Mitte ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu fraktsioonid ega komisjonid ei esitanud eelnõu kohta. Täna ongi see eelnõu meil siin laual.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T18:29:03.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Varro Vooglaid, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b5e0d7fe-b784-4057-bf7e-cc3f1873887d","date":"2026-09-30T18:29:08.000+00:00","speaker":"Varro Vooglaid","text":"Suur tänu! Te tegite väga kompaktse ülevaate sellest väliskomisjoni arutelust ja sellest ülevaatest ei nähtunud, et see küsimus, millele ma ka eelnevalt kolleeg Mihkelsoni poole pöördudes tähelepanu juhtisin, oleks saanud väliskomisjonis mingisugustki tähelepanu. Kas ma saan siis õigesti aru, et küsimus sellest, kas Eesti eluliste huvidega on kooskõlas üleskutse võtta NATO liikmeks võimalikult kiiresti, esimesel võimalusel sõjas olev riik, üleüldse ei tõusetunudki? Et mitte ükski väliskomisjoni liige ei pidanud vajalikuks seda küsimust tõstatada ega selleteemalist arutelu algatada? Miks ma seda küsin? Tõepoolest, minu hinnangul me siin Eestis riigivõimu teostades, parlamendis samuti, peame ikkagi ennekõike lähtuma Eesti riigi huvidest. Ma arvan, et see huvi, et meid ei saaks tõmmata sõtta, peaks olema üks kõige esimesi huve, mille eest me seisame.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"65b1d8bb-7f45-48f5-b4aa-7ba4ca459824","date":"2026-09-30T18:30:07.000+00:00","speaker":"Henn Põlluaas","text":"Jah, eraldi see teema üles ei tekkinud. Nagu ma ütlesin, võeti avaldus vastu konsensuslikult. Aga kui me loeme seda avaldust, siis on siin öeldud, et Ukraina peab esimesel võimalusel saama NATO liikmeks. See ei tähenda seda, et Ukraina võetaks kohe täna sõdiva riigina NATO-sse, kus siis tõepoolest me peaksime ka osalema sõjaliselt ja teised NATO riigid selles konfliktis. Aga nagu siin on öeldud, esimesel võimalusel. Me teame, et ka NATO enda reeglid ei luba sõdivat riiki vastu võtta. Ja siin on veel ka mõningaid riike, kes on negatiivsel seisukohal Ukraina vastuvõtmise osas NATO-s. Nii et esimene võimalus tekib siis, kui selle otsuse poolt tekib konsensus NATO-s.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T18:31:13.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Reformierakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Eerik-Niiles Krossi. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b2226516-4cd4-4471-b93b-696c40b7a9e2","date":"2026-09-30T18:31:36.000+00:00","speaker":"Eerik-Niiles Kross","text":"Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Fraktsiooni nimel kõnelejalt vist küsimusi küsida ei saa, aga ma ikkagi vastan täiendavalt kolleeg Vooglaiu küsimusele, kas me tahame tõmmata iseennast ja kogu NATO-t sõtta sellega, et me ütleme, et Ukraina peab esimesel võimalusel saama NATO liikmeks. Me võtsime eelmine kord siin avalduse Ukraina teemal vastu 2024. aasta veebruaris, kus me toetasime Ukraina NATO-sse pääsu. Pärast seda juulis 2024 toimus Washingtoni tippkohtumine, NATO tippkohtumine, kus öeldakse täpselt sedasama, et Ukraina on pöördumatul kursil NATO-liikmelisuse suunas ja peab saama NATO liikmeks, kui tingimused seda lubavad. See on sisuliselt sama. Ja üks nendest tingimustest ongi ju ilmselgelt see, et see ongi võimalik siis, kui Ukraina on sõja võitnud või sõda on mingil moel lõppenud. Nii et ma ei näe siin sarnaselt Marko Mihkelsonile midagi skandaalset. Aga avalduse enda juurde. Marko Mihkelson tegelikult rääkis olukorrast väga ülevaatlikult ja suuresti ka juba sedasama, mida ma oleksin öelnud, nii et ma olen punktiirsem. Aga on selge, et praegune olukord Vene agressioonisõjas Ukraina vastu näitab meile ja tuletab meile iga päev meelde, et Ukraina aitamine ei ole mitte midagi muud kui Euroopa enda kaitse, mitte ainult Ukraina aitamine. Ukraina aitamine on ka meie enda kaitsmine. Näiteks oli täna öösel jälle massiivne droonirünnak. Need on seal praegu väga pikad ja igapäevased. 190 raketti ja drooni, ballistilist raketti lasid venelased eelkõige energiataristu pihta. Viis inimest hukkus, üks laps nende seas. Ukraina lasi alla 155 drooni ja viis raketti. Aga need igapäevased numbrid näitavad seda, mille pärast muretseb ka meie avaldus, et Ukraina õhutõrje on praegu üsna auguline ja seda abi on hädasti tarvis. Näiteks septembris lasid venelased kokku 3100 drooni. Need rünnakud on palju raskemad. Reaktiivdroonid – ukrainlastel ei ole praegu skaleeritavat tehnoloogiat, et neid alla lasta. Sellepärast ongi õhutõrje esimene prioriteet ka meie avalduses. Siin on ka positiivseid uudiseid. Suurbritannia teatas äsja, et nad annavad Ukrainale niinimetatud talvise õhutõrje paketis 100 miljonit naela. Belgia on teatanud, et annab kolm F16 hävitajat. Uus NASAMS-süsteem jõudis Ukrainasse. Need on kõik toredad sammud, aga kõik need numbrid, võrreldes sellega, millist ressurssi paneb Venemaa sinna, on muidugi naeruväärsed. Praegu on hinnanguliselt vähemalt 15 miljardit kuus – selle vastu 100 miljonit on hale. Aga ma tahtsin rääkida lisaks sellele rõhutamisele, et tõepoolest, eriti nüüd, kus USA heal juhul müüb Euroopale Ukraina jaoks relvi, aga ise ei panusta abi korras – Euroopal on koormus väga suur, midagi ei ole teha –, selles olukorras me peaksime rohkem mõtlema sellele, kas Euroopa saab teha midagi, et selle sõja käiku siiski pöörata. Ja nüüd ma ei esinda siin niivõrd oma erakonda, see ei ole meie ametlik seisukoht, aga tahan vähemasti Riigikogu protokolli saada selle mõtte ja loodetavasti me arutame seda edasi ka eurooplastega, et mis on järgmised sammud. Palun lisaaega!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T18:36:11.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Kolm minutit lisaaega, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b2226516-4cd4-4471-b93b-696c40b7a9e2","date":"2026-09-30T18:36:13.000+00:00","speaker":"Eerik-Niiles Kross","text":"Proovin kiiresti. Kui Vene rakett või droon lendab Poola suunas Ukrainas, Ukraina õhuruumis, siis miks peaks Poola õhutõrje ootama, kuni ta Poola jõuab? Neid näiteid on. Üle 20 drooni 2025. aastal lendas Poolasse, Vene drooni. Ka Rumeeniasse on lennanud palju, Moldovast ei hakka rääkimagi. Alles äsja hoiatas Tusk, et me ootame eskalatsiooni, venelased võivad seda õnnetusena maskeerida, raketid võivad lennata NATO riikidesse. Kas meil ei oleks aeg mõelda sellele, et NATO hakkab – võib-olla ka mitte Ukraina õhuruumi sisenedes – kaitsma seda õhuruumi NATO territooriumilt? Ilma selle lennukeelu alata, mis võiks seal lõpuks tulla, ma ei näe, et sellises olukorras oleks võimalik veel mitu talve üle elada Ukrainal. Rindel läheb neil hästi, aga lihtsalt linnad pekstakse puruks ja majandusest ei jää midagi alles. Viimaseks. Minu alatine sõnum on see, et agressioon ei tohi lõppeda karistuseta ja vastutuseta. Tuleb rahvusvaheline eritribunal ära moodustada – see on moodustamisel, riigid venitavad, Holland venitab eelarvega –, sellepärast et kui see sõda lõpeb agressiooni premeerimisega, siis ei ole see mitte rahu, vaid uue sõja algus. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T18:37:54.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Raimond Kaljulaidi. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"989194b6-b6cc-4c8f-9e6a-8eb8913d103e","date":"2026-09-30T18:38:07.000+00:00","speaker":"Raimond Kaljulaid","text":"Austatud Riigikogu esimees! Austatud ametikaaslased! Eesti erakondadeülene toetus Ukrainale tugineb tegelikult kõige enam Eesti rahva solidaarsusele Ukraina rahvale, mis on ilmnenud selle täiemahulise sissetungi esimesest päevast peale. Kui te meenutate, kui Eestisse saaksid saabuma ka Ukraina esimesed sõjapõgenikud, siis neile appi ja neid vastu võtma tulid täitsa tavalised Eesti inimesed. Eesti ja Ukraina julgeolek on omavahel vahetult seotud, meie saatus on vahetult seotud Ukraina saatusega. Seesama Venemaa Föderatsioon, kes tapab ja hävitab Ukrainas, tahab tappa ja hävitada ka siin. Kui otsida midagi positiivset viimase aja arengutest seoses Ukrainaga, siis on see kindlasti see, et katsed survestada Ukrainat kiiresti kapituleeruma pole õnnestunud. Meie siin Eestis oleme teadnud algusest peale, et need ei saagi õnnestuda. Riigikogu avalduste puhul vahel küsitakse, kas neid on vaja, eriti kui tegemist on korduva avaldusega samal teemal. Ukraina-teemalisi avaldusi on meil olnud viie aasta jooksul mitu. Seda enam küsitakse, kas on mõtet. Jah, on küll mõtet. Ma toon välja kaks põhjust. Esiteks, kujutage korra ette, kui me oleksime ise sellessamas olukorras, kui see oleks Eesti. Loomulikult me hindaksime iga meie toetuseks öeldud sõna meie liitlaste poolt. Teiseks, Eestil on vedanud tegelikult, meil on see erakondadeülene ja suur poliitiline ühtsus välis- ja julgeolekupoliitikas. Mul näiteks pole hirmu, et viie kuu pärast toimuvad Riigikogu valimised võiksid Eesti välispoliitika kuidagi pea peale pöörata. Seda ohtu ei ole. Aga ka konsensuse puhul on tegelikult oluline aeg-ajalt meelde tuletada, läbi rääkida ja üle rääkida, mis see on, milles me oleme üksmeelel. Seetõttu aitab see avaldus kaasa sellele, et me ka aja jooksul oma seisukohtades ei triiviks üksteisest lahku, vaid teatud põhimõttelistes küsimustes kinnitaks üle meie vankumatu toetuse Ukrainale. Siin tõstatati küsimus Ukraina NATO liikmelisusest ja ma paneksin siia kõrvale ka küsimuse Euroopa Liidu liikmelisusest. Tuleb aru saada, et see on tegelikult nii Eesti kui ka laiemalt kogu Euroopa ja NATO huvides, et Ukraina liituks Euroopa Liidu ja NATO-ga. Ukraina liitumine tugevdaks nii Euroopa kui ka Põhja-Atlandi alliansi julgeolekut väga olulisel määral. Ukraina tuleks oma kaitsetööstuse, oma kogemuste ja teadmistega. See muudaks meie liidu olulisel määral jõulisemaks ja suurendaks meie valmisolekut tegelikult Vene agressioonile vastu seista. Seda on alati peetud ka NATO varasemate laienemisringide puhul oluliseks ja riikide puhul välja toodud mitte ainult seda, mida nemad saavad NATO-ga liitumisest, vaid seda, mida nad toovad NATO-sse. Nii oli see ka näiteks Soome ja Rootsi liitumise puhul. Loomulikult on Ukrainal väga palju anda ka meie piirkonna julgeoleku tugevdamisse. Nad on selgelt öelnud, et nad on valmis seda tegema ja tegelikult juba teevad seda sõjalise koostöö kaudu muu hulgas ka Eesti Kaitseväe ja Eesti kaitsetööstuse ettevõtetega. Ja lõpetuseks, ma tuletan meelde, et see avaldus on väga vajalik ka sel põhjusel, et kui me vaatame selle sõja inimohvrite ja tsiviilohvrite arvu, siis me näeme tegelikult halastamatut statistikat, et see on sel aastal juba olnud suurem kui kogu eelmisel aastal kokku. See sõda nõuab kuus iga kuu üle 100 lapse elu Ukrainas. Nii et juba seetõttu ja pidades silmas neid ohvreid, mida ukrainlased toovad võitluses oma vabaduse ja tegelikult Euroopa julgeoleku ees, on see avaldus vajalik, õigeaegne ja loomulikult ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon selle avalduse vastuvõtmist toetab. Ma tänan!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T18:43:02.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel ja volituse alusel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Henn Põlluaasa. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"65b1d8bb-7f45-48f5-b4aa-7ba4ca459824","date":"2026-09-30T18:43:30.000+00:00","speaker":"Henn Põlluaas","text":"Austatud eesistuja! Head kolleegid! Me mäletame, kuidas Eesti alistus Venemaa survele 1939. aastal ja kuidas meie valdav osa ühiskonnast ja kaitsejõududest olid hoopis risti teistsugusel veendumusel kui meie riigijuhid, kes leidsid, et Venemaa survele tuleb alluda ja see justkui päästab meid millestki hullemast. Soome talvesõja näitel me teame, et see nii sugugi ei olnud. Meie kaotused suhtarvudes olid märksa suuremad Nõukogude repressioonides kui soomlaste kaotused lahingutandril. Ka täna me kuuleme õigustusi sellele hääleta alistumisele, aga samas ka need, kes õigustavad neid vanu aegu, enamik nendest ju ütlevad, et seda viga me enam ei korda. Ja tõepoolest, me seda viga ei korda. Eesti asub agressorile vastu igal juhul, ükskõik kui tugevale agressorile. See on ka meie julgeolekupoliitika alusdokumenti sisse kirjutatud ja me oleme valmis selleks. Meie kaitsetahe, meie rahva kaitsetahe on võrreldes väga-väga paljude teiste riikidega üks suuremaid ja eks me panustame ka nii palju, kui me suudame, et me saaksime agressorile vastu. Meie kaitsetahe on suur. Me kinkisime Ukraina president Zelenskõile pusa, kus oli ka kiri peal \"Kaitsetahe\". Ta võttis selle rõõmuga vastu, mäletate vist kõik seda, aga samas ta ütles, et tegelikult peaks siin olema kirjas \"Võidutahe\". Ja seda võidutahet Ukraina rahval on. See on hämmastav, kuidas viie aasta jooksul, kui on see suuremahuline Venemaa agressioon, sõda Ukraina vastu on käinud, kuidas nad ei ole hakanud kahtlema ega kõikuma. Nad on kuni väikelasteni, põlvepikkuste meesteni või poisikesteni valmis oma vabaduse ja iseseisvuse eest seisma. Ja me näeme, et see agressioonisõda Ukraina vastu ei ole ju lihtsalt mingisugune territooriumide hõivamise sõda. Tegemist on genotsiidiga sõna otseses mõttes, kus hävitatakse, tapetakse, mõrvatakse ja anastatud aladel veel piinatakse, vägistatakse, mis iganes. Ühesõnaga, et hävitada Ukraina rahvast, et suruda nende vastupanutahe maha, sest Ukraina rahvastki ei ole olemas ja riikigi mitte. Ja täiesti selge on, et vaadates ka meie enda minevikku, me peame olema nendega solidaarsed, me peame neid aitama, sellepärast et, olgem ausad, iga Ukrainas hävitatud agressori tank, iga likvideeritud sõdur on potentsiaalselt üks vähem, kes võiks meile kallale tulla. Ja loomulikult tänu abile, mis kahjuks on ebapiisav ja mis kohati on ka kokku kuivanud, on siiski Ukraina suutnud vastu panna. Vaieldamatult on tegemist ühe Euroopa kõige arenenuma, kõige tugevama sõjaväega, paremini välja õppinud ja kogemustega sõjaväega, kelle NATO liikmelisus kannab täiesti selgelt ka NATO ja meie huve. Ma palun kolm minutit lisa.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T18:48:17.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Kolm minutit lisaaega, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"65b1d8bb-7f45-48f5-b4aa-7ba4ca459824","date":"2026-09-30T18:48:19.000+00:00","speaker":"Henn Põlluaas","text":"Ja olles ka ise Ukrainas käinud erinevate tasandi võitlejatega ja ohvitserkonnaga ja riigi juhtkonnaga ja tavaliste inimestega vesteldes, siis kõik nad on kinnitanud, et sõbrad, aitäh teile abi eest, ja kui teil on abi vaja, siis me tuleme. Siin ei ole kahtlustki. Mina ka ei kahtle. Ja mina ei kahtle ka selles, et selles sõjas ei ole maailm värviline, kuigi värviline maailm on palju ilusam, ta on mustvalge. On agressor, Venemaa, kes püüab hävitada nii Ukrainat kui ka tervet Euroopa julgeolekustruktuuri, NATO-t, meie ühtsust, ja on Ukraina ehk kaitsjariik, kes seisab oma vabaduse ja suveräänsuse eest. Võib ju küll igasugust demagoogiat ajada ja otsida siin mingisuguseid halle ja värvilisi kihte vahele, aga tegelikult on asi lihtne, kas sa toetad agressorit või sa toetad seda, kes seisab oma vabaduse eest. Täpselt sama on selle avaldusega, mis me vastu võtame. Jah, nüüd juba üheksas. Võidakse ju küsida, miks seda nii palju neid vaja on, aga tõepoolest, seda on vaja, sest kahjuks ei ole see arusaamine jõudnud igasse riiki, iga inimeseni. Ja neid tuleb aeg-ajalt raputada, sest paraku inimloomus on selline. Ja kui me andsime sellele avaldusele allkirju, siis tuli neid allkirju kõikidest fraktsioonidest, Riigikogu fraktsioonidest, 68 allkirja, välja arvatud EKRE-st kahjuks. Ma loodan, et neil on veel aega siia saali tulla, kui me hakkame selle avalduse poolt hääletama. Aga kui nad seda ei tee, siis tegelikult see on täiesti selge poole valimine. Ja eks see näitab ka kunagisi väljaöeldud seisukohti, kui EKRE aseesimees ütles, et patriarh Kirill ütles, et Venemaa sõda Ukrainas on püha sõda, ja mina toetan seda. Ma loodan, et nad mõtlevad ümber ja ei toeta ikkagi seda, sest Ukraina tulevik on täiesti selgelt seotud meie enda tulevikuga ja me ei saa siin mingisuguseid järeleandmisi teha ega araks lüüa. Nii et ma kutsun teid kõiki üles: toetame Ukrainat ja hääletame selle avalduse poolt. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T18:51:41.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole ja kõige lõpuks annan sõna vastusõnavõtuks. Varro Vooglaid, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b5e0d7fe-b784-4057-bf7e-cc3f1873887d","date":"2026-09-30T18:51:48.000+00:00","speaker":"Varro Vooglaid","text":"Suur tänu! Ma tahtsin vastusõnavõtu võimalust kasutada ennekõike selleks, et minu meelest kolleeg Mihkelsoni ja kolleeg Krossi antud selgitus, et ega Ukrainat ju enne sõja lõppu nii või teisiti NATO-sse ei võetaks, ei ole veenev. See mõjub pigem – kuidas öelda? – otsitud ettekäändena selle teksti õigustamiseks, mis on kirja pandud siia avalduse eelnõusse. Tegelikult ei ole ju NATO põhikirjas mitte mingisugust sellist piirangut, et sõjas olevat riiki ei või alliansi liikmeks võtta. Mina küll seda sealt leidnud ei ole. Ja teiseks, kui seda peetaks nii iseenesestmõistetavaks, et ei kutsuta üles võtma alliansi liikmeks Ukrainat enne, kui sõda on lõppenud, siis seda oleks võinud ju väga lihtsalt siia avalduse teksti kirjutada. Kuis siin on kirjas? \"On seisukohal, et Ukraina ja NATO julgeolek on lahutamatult seotud ning Ukraina peab esimesel võimalusel saama NATO liikmeks.\" Esiteks oleks võinud ära jätta väljendi \"esimesel võimalusel\", mis viitab sellele, et miks mitte siis ka juba sõja ajal. Teiseks oleks võinud lisada reservatsiooni, et mitte enne, kui sõjategevus on lõppenud. Nii et kui oleks tõesti tahetud väljendada seda mõtet, et mitte enne, kui sõda on lõppenud, siis oleks ka tulnud väljendada seda mõtet, et mitte enne, kui sõda on lõppenud. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T18:53:14.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Aitäh! Sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 1015 lõpphääletus. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud ametikaaslased, panen hääletusele 67 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse \"Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks\" eelnõu 1015. Palun võtta seisukoht ja hääletada!","link":null},{"type":"VOTING_EVENT","uuid":null,"date":"2026-09-30T18:55:47.000+00:00","speaker":null,"text":null,"link":"http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/f5d5ac91-e8cb-471b-bb29-870a56346bfa/"},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T18:56:19.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Poolt on 78 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei ole. Eelnõu on avaldusena vastu võetud.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"b26b6578-8316-46d7-b9a1-5b65b522a6d9","date":"2026-09-30T18:56:32.000+00:00","title":"<p>Riigikogu avalduse \"Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal\" eelnõu (915 AE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T18:56:32.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Ja tänane 11. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Jaak Valge, Leo Kunnase, Meelis Kiili, Alar Lanemani, Ants Froschi, Juku-Kalle Raidi, Tarmo Tamme, Diana Ingeraineni, Irja Lutsari, Kalle Laaneti, Peeter Tali, Tõnis Möldri, Andrus Seeme, Annely Akkermanni, Eero Merilinnu, Priit Sibula, Katrin Kuusemäe, Henn Põlluaasa, Anti Haugase, Anti Allase, Stig Rästa, Jaanus Karilaidi, Rene Koka, Kristo Enn Vaga, Arvo Alleri, Peeter Ernitsa, Enn Eesmaa, Varro Vooglaiu ja Kersti Sarapuu esitatud Riigikogu avalduse \"Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal\" eelnõu 915 esimene lugemine. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jaak Valge. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"54bc0d5b-7c98-4245-8682-4a3a0b6e0275","date":"2026-09-30T18:57:23.000+00:00","speaker":"Jaak Valge","text":"Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Eesti mehed ja Eesti naised! Mul on tekkinud siin meeldiv olukord, kus saan siis ajaloolasena ja poliitikuna teistele poliitikutele siis Eesti ajalugu selgitada. Aga täna on selline pikk päev, nii et ma katsun oma, kuidas öelda, naudingurikast võimalust mitte kuritarvitada. Katsun teha lühidalt, aga ikkagi selle 29 liikme avalduse esitlejana katsun selle töö ikkagi võimalikult hästi ära teha. Nii. Üks 20. sajandi mõjukaimaid ajaloo mõtestajaid Edward Hallett Carr on siis öelnud, et ajalugu on lõputu dialoog oleviku ja mineviku vahel. Ja selle avalduse mõte ongi siis selles dialoogis osaleda, et vaadata seda 1934. aasta riigipööret mitte kättemaksu, vaid enesetundmise vaimus, ja otsustada, millise järelduse peaks tegema meie Eesti demokraatlik parlament täna. Algatuseks ma siis pean esitama lühikese kronoloogia. Nii. Alates 1933. aasta oktoobrist oli meil võimul siis Konstantin Pätsi valitsus, kelle ülesandeks oli viia riik Riigikogu ja riigivanema valimisteni siis 1934. aasta aprillis ja mais. Aga 12. märtsi keskpäeval võttis siis umbes 400 sõjaväelast kontrolli alla kesklinna, ristteedele pandi üles kuulipildujad ja ka Toompea võttis oma kontrolli alla. Samal ajal vahistasid poliitilise politsei ametnikud üle Eesti siis mitusada isikut, umbes 500 ringis. Valitsuse koosolek algas alles kell veerand viis, kui need sündmused kõik olid toimunud. Sellest, mis toimus, arreteerimistest ja sõjaväelaste väljatoomisest oli informeeritud ainult osa valitsuse liikmeid. Pärast valitsuse läbirääkimisi – seal osales ka kindral Johan Laidoner – andis siis valitsuskabinet oma nõusoleku kaitseseisukorra väljakuulutamiseks ja Johan Laidoner määrati kaitsevägede ülemjuhatajaks. See määramine oli põhiseadusevastane, kuna puudus põhiseaduses nõutud sõjaohu eeldus. Laidoner keelas koosolekud ja meeleavaldused nii kinnistes ruumides kui ka lageda taeva all, see tähendab, et keelas ka erakondade poliitilise tegevuse. 19. märtsil lükkas siis Konstantin Päts dekreediga kaitseseisukorra lõpuni edasi kavandatud riigivanema ja Riigikogu valimised. See dekreet oli põhiseadusvastane, sest põhiseadus keelas valimisseaduse muutmise dekreediga, selleks oli teine kord. Suve jooksul jäi erakondade avalik tegevus piiratuks ja 7. septembril pikendas Päts üleriigilist kaitseseisukorda veel terveks aastaks. Ka see Riigikogu kinnitamata kaitseseisukord oli sellest hetkest põhiseadusevastane. Nii. 22. septembril peatas Laidoner erakondade tegevuse. Enne oli siis poliitiline tegevus piiratud ja nüüd peatati siis täielikult. Jälle, see oli põhiseadusvastane. Põhiseadus lubas ühinemisvabadust piirata, aga mitte seda sisuliselt kaotada. Nüüd, 28. septembril ehk siis üleeile 92 aastat tagasi tuli Riigikogu erakorraliseks istungjärguks kokku. Suur osa saadikuid nõudis põhiseadusliku korra ja valimiste taastamist ning oli valmis valitsusele umbusaldust avaldama. Kuidas see umbusalduse avaldamine oleks lõppenud, seda me ei tea. Sellepärast, et 2. oktoobril, see on siis ülehomme 92 aastat tagasi, mil Riigikogu arutelu jätkas, teatas valitsuse esindaja Karl Einbund, et saadikute meeleolu tõttu võtab ta täitmisele Pätsi otsuse erakorralise istungjärgu lõpetamise kohta. Siis koosolek lõppes ja V Riigikogu, see oli siis viimane enne okupatsiooni demokraatlikult valitud parlament, see V Riigikogu enam kokku ei tulnud. Niimoodi, katsusime siis jah, ülehomme 92 aastat tagasi, niimoodi katsusime selle avalduse ka siis ajastada, et sinna võimalikult lähedale satuks. Nii. Selle Riigikogu avalduse eelnõuga me ei kirjuta siis ajalugu ümber, vaid me annaksime nendele sündmustele hinnangu. Avaldusega nimetame toimunut riigipöördeks ja mõistame hukka sellele järgnenud autoritaarkorra, Riigikogu töö tõkestamise ja põhiseadusvastase tegevuse demokraatia allasurumisel. Nii. Ja nüüd muidugi võib küsida, et milleks seda nüüd 92 aastat hiljem vaja on. On tõsi, et ajalugu me enam muuta ei saa ja 1934. aasta sündmused on ka siis ajaloolastele ammu teada. Riigikogu ja poliitikud ei peaks mingil moel ajaloo uurimisse ja ajaloo uurimise tulemusena tekkinud seisukohtadele neid mingil moel siis mõjutama. Küll aga on meil, Riigikogul, võimalus anda hinnang nendele sündmustele. Miks seda peaks tegema? Vastus on selles, et demokraatia ja autoritaarsuse vastasseis ei kuulu ainult ajalukku. Tänase seisuga moodustavad autoritaarsed riigid suurema osa tänapäeva maailmast ja esitavad oma valitsemisviisi tihtipeale just demokraatliku valitsemisviisi alternatiivina. Meie jaoks on siis kõige lähem ja kõige drastilisem näide Venemaa. Seal on poliitiline võim koondatud, opositsioon maha surutud, ajakirjandus allutatud kontrollile ja parlament kaotanud demokraatlikule parlamendile omase sõltumatu rolli. Ja me näeme siis Ukrainas, milleks autoritaarne riik võib olla võimeline ka väljaspool tegutsedes. Me kritiseerime seda kõike õigusega. Eesti kaitseb rahvusvaheliselt demokraatlikku riigikorda, õigusriiki ja rahvaste õigust ise oma tuleviku üle otsustada, aga just sellepärast peame suutma vaadata ka peeglisse. Eneserefleksioon tähendab seda, et me kritiseerime ka oma ajaloolist tegevust. Sellega ei oleks me ka tegelikult Euroopas kuidagi erandlikud. Oma sellise autoritaarse mineviku, ehkki teises vormis, on hukka mõistnud Austria parlament, 2012. aastal siis Austria autoritaarkorra, mis seal oli samadel aastatel kui Eestis, vabandust, siiski Austrias oli ta 1934–1938, kuni ta siis okupeeriti Saksamaa poolt, Eestis siis 1934–1940. Ka Poola Seim mõistis ka, natukese teises vormis, oma autoritaarrežiimi hukka alles tänavu maikuus, 26. mail. Poolas valitses autoritaarrežiim siis aastatel 1926–1939. Tegelt, kui meie seda avaldust kirjutasime, siis selle me kirjutasime valmis varem, kui me seda Poola parlamendi otsusest teada saime. Aga see tähendab, et head mõtted tulevad mitmes kohas korraga. Igatahes, meie kriitika tänaste autoritaarsete riikide aadressil on kindlasti palju usutavam ja veenvam, kui me ei rakenda oma ajaloo suhtes teistsuguseid mõõdupuid. Me ei saa pidada poliitilise konkurentsi kõrvaldamist, parlamendi tasalülitamist ja ajakirjanduse allutamist ning võimu koondamist täitevvõimu kätte valeks ainult siis, kui teised seda teevad. Veel on tekkinud küsimus Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse kohta. Sel puhul tuleb eristada Eesti riigi õiguslikku järjepidevust ja selle riigivõimu põhiseaduslikku teostamist. 1934. aastal rikuti küll põhiseaduslikku korda ja katkestati põhiseaduslik demokraatlik areng, kuid Eesti Vabariik kui riik ei lakanud olemast. Riigi järjepidevus ei tähenda, et kõik selle riigi valitsejate otsused peaksid olema põhiseaduspärased. Pole nüüd kahtlust, et autoritaarkord õõnestas ühiskondlikku sidusust ja eneseusaldust ning vähendas poliitilise koostöö võimalusi ajal, mil Eesti vajas tegelikult seda kõige rohkem. Seda rõhutatakse ka siis avalduses seletuskirjas. Me Leoga ei ole avaldusse ega seletuskirja kirjutanud ka seda järgmist järeldust. Aga me ise oleme küll seisukohal, et demokraatliku riigikorra säilimise korral poleks ükski vabalt valitud parlament ja selle eest vastutav valitsus, sõltumata sellest oma poliitilisest koosseisust, saanud siis 1939. ja 1940. aastal langetada otsuseid, mis võimaldasid Nõukogude Liidul Eesti okupeerida ilma relvastatud või poliitilise vastupanuta. Aga ma usun, et Leo räägib sellest pikemalt. Mina kordan siis ainult lõpuks veel seda, et kui me tahame, et Eesti hääl demokraatia ja õigusriigi kaitsel oleks usutav ja veenev, peame olema valmis vaatama ka kriitiliselt omaenda minevikku. Praeguses keerulises julgeolekuolukorras on see eriti tähtis. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:08:04.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Jaanus Karilaid, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"94351dfe-449e-48db-9396-06cf204ce22e","date":"2026-09-30T19:08:06.000+00:00","speaker":"Jaanus Karilaid","text":"Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Oleks meil täna ajalootund, siis me ei räägiks parlamendi vaigistamisest ja meedia vaigistamisest, vaid räägiks ikka poliitiliste konkurentide sundasumisele saatmisest ja tegelikult ka meie välispoliitika suurkuju Karl Robert Pusta nii-öelda mahajooksmisest ja vangistamisest. Aga ma küsin pigem selle eelnõu kontekstis, et viimane lause seletuskirjas on: \"Praeguses geopoliitilises olukorras, kus nii regionaalne kui ka globaalne ebakindlus on Eesti seisukohast üha kasvanud, on Riigikogu avaldus kaalukas viis meenutada ajaloo õppetunde [‑‑‑].\" Ava natuke rohkem seda lauset meie jaoks!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"54bc0d5b-7c98-4245-8682-4a3a0b6e0275","date":"2026-09-30T19:08:45.000+00:00","speaker":"Jaak Valge","text":"Seda tuleks mõtestada nii eneserefleksioonina kui ka väljaspool. Me näeme, kuidas maailmas praegu Venemaa, mis on meie lähedal, aga ka mõni teine riik on asunud agressiooniteele või on näha, et seda kavatsetakse. Ma ei saa seda tõenäoliselt kuidagi tõestada, aga mu hüpotees on küll selline, et kui riigid oleksid demokraatlikud ja otsustaksid oma sõjalise tegevuse referendumi teel, siis sõdu maailmas peaaegu ei toimuks. Ma arvan, et see kehtib ka Venemaa kohta. Venemaa on olnud aastaid ja aastakümneid autoritaarriik, kus vaba hääl on olnud vaigistatud, mis on andnud võimaluse õhutada vene šovinismi. Seda tulemust me Ukrainas praegu näeme. Venelased iseenesest ei ole – kuidas öelda? – autoritaarsem või ebademokraatlikum rahvas kui mõni teine rahvas. Küsimus on lihtsalt selles, missugusele lainele neid on häälestatud. Hetkel on õnnestunud neid Putini režiimi poolt häälestada šovinistlikule lainele. Seda kõike ei oleks juhtunud, kui Venemaal oleks valitsenud arvamusvabadus ja õigusriik.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:10:29.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Henn Põlluaas, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"65b1d8bb-7f45-48f5-b4aa-7ba4ca459824","date":"2026-09-30T19:10:31.000+00:00","speaker":"Henn Põlluaas","text":"Aitäh! Väga hea eelnõu ja väga hea mõte ja idee. Aga kindlasti esitatakse selle kohta vastuküsimusi – veel ei ole neid olnud, aga ilmselt tuleb –, et tegemist on mingisuguse revisjonismiga ja õilsate vabariigi päästjate Pätsi ja Laidoneri ja nende puhta pale rikkumisega, et neil oligi täielik õigus seda riigipööret sooritada, sest vastasel juhul oleks vabadussõjalased selle teinud ja tagajärg oleks olnud verevalamine ja diktatuur ja mis kõike. Ehk sa oskad mõne sõnaga need väited ja hirmud maha võtta? Tegelikult me ju kuuleme tänapäevalgi, kuigi ajalooteadus on kinnitanud seda, mis siin kirjas on, aga siiski leidub neid, kes on veel teisel seisukohal.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"54bc0d5b-7c98-4245-8682-4a3a0b6e0275","date":"2026-09-30T19:11:40.000+00:00","speaker":"Jaak Valge","text":"Suur tänu selle küsimuse eest! Ma saan aru, et sinu puhul on see pigem retooriline küsimus, andmaks mulle võimalust sellele vastata. Selle avalduse keskmes, nagu kõik võivad näha, ei ole üldse moraali kohtupidamine, vaid tegelikult on selle keskmes sündmuse olemus. Küsimus on selles, kas valimiste edasilükkamine, erakondade tegevuse peatamine, rahvaesinduse töö takistamine on kooskõlas demokraatliku põhiseadusliku korraga. Meie avalduse vastus on, et see ei olnud. Nii et me tõesti ei tegele minevikutegelastele kättemaksuga, me anname ikkagi hinnangu põhiseadusliku korra rikkumisele. Ma sõnastan selle sinu küsimuse teise osa umbes niimoodi, et kas see riigipööre ei olnudki vajalik selleks, et ära hoida vapside võimule tulekut. Ma vastan kuidagi nii, et kui võimulolijad pidasid seda olukorda ohtlikuks, siis olid kõik võimalused vabadussõjalaste tegevust takistada. Võib-olla vabadussõjalaste tegevus kohati oligi, kuidas öelda, kontroversne. Aga igatahes ei olnud võimulolijatel õigust jätta kõrvale põhiseadus, lükata edasi valimised, peatada erakondade tegevus ja vaigistada Riigikogu. Selline oletatav poliitiline oht ei anna valitsusele kuidagi õigust ise otsustada ja jätta parlament ja valimised hoopis kõrvale. Ka selle avaldusega me vabadussõjalastega ju ei tegele. Me ka nendele poliitilist hinnangut ei anna. Selles mõttes on täiesti arusaadav, et mõne hoiakuga poliitikud hindaksid neid ühtemoodi ja teised teistmoodi, aga ma usun, et kõik peaksid olema nõus, et põhiseadust tuleb täita. Ütlen veel ühe asja. Toona paraku ei tuntud reitingute mõõtmist, seda hakati tegema ulatuslikult alles hiljem. Kui seda lihtsat asja oleks toona tuntud, siis oleks olnud näha, et nendel demokraatlikel vabadel valimistel ei tule vabadussõjalased üksinda võimule. Need, kes soovivad, võivad otsida üles 2018. aasta Ajaloolises Ajakirjas ilmunud artikli, kus on välja arvutatud, et vabadussõjalaste häälte saak oleks Riigikogu valimistel olnud kusagil kolmandiku ümber. Nii et ohtu demokraatiale neist tegelikult ei oleks olnud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:14:54.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Mart Maastik, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"29068268-672d-451a-a08a-5727ec4300f4","date":"2026-09-30T19:14:56.000+00:00","speaker":"Mart Maastik","text":"Suur tänu, härra Riigikogu esimees! Hea Jaak, aitäh sulle tõesti väga hea ülevaate eest ja meenutamise eest! Kui me vaatame seda, mis praegu isegi Eestis toimub, mäletatavasti Porto Franco protsessi ajastust, vaatame seda, mis toimus ERM-i hoone müügil, kunstlikult välja mõeldud protsessid, mille hiljem on kohus kõik ümber lükanud. Sellesse on kaasatud meie kaitsepolitsei, teinud ebaseaduslikke, ütleme, mitte kokkulepitult kuskil käidud üliõpilasseltsides. Ja kui me vaatame kogu seda tendentsi, ka praegune Isamaa vastu keeratud uurimine, samal ajal kui mürsuskandaaliga keegi justkui ei tegele, siis mul on küll tunne, et kas täna ei ole meil samasugused võimalused ees. Ma muidugi tänan, et sa selle täna üles võtsid. Aga kuidas sulle tundub, kas võib ka täna korduda sama asi?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"54bc0d5b-7c98-4245-8682-4a3a0b6e0275","date":"2026-09-30T19:15:59.000+00:00","speaker":"Jaak Valge","text":"Aitäh, hea Mart, selle küsimuse eest! Loomulikult on meie praegusel valitsemiskorral puudusi ja lünki, mis peaksid olema õigusaktidega täidetud ja mis lubavad põhiseaduse vaimu vastaseid samme ja poliitikat. Aga kui sa nüüd pahaks ei pane, siis ma praegu ei lase ennast siin päevapoliitikasse tõmmata. See avaldus meie päevapoliitikast ei räägi.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:16:45.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Varro Vooglaid, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b5e0d7fe-b784-4057-bf7e-cc3f1873887d","date":"2026-09-30T19:16:47.000+00:00","speaker":"Varro Vooglaid","text":"Suur tänu! Ka mina arvan, et tegemist on väga olulise avaldusega, sellepärast et teatud mõttes on ju suutlikkus tunnistada ebameeldivat tõde omaenda ajaloo kohta rahvusliku ja riikliku küpsuse märk, nagu inimestegi puhul. Kui ei olda suuteline tunnistama, et midagi on üleüldse valesti tehtud, siis see on selline lapsik hoiak, alati eneseõigustuslik. Ja mulle tundub, et oleks tagumine aeg jõuda ka Eestis sinnamaani, et me tunnistame, et jah, meie varasemas riikluses on olnud tõsiseid probleeme, teatud asjad on läinud tõsiselt valesti. Aga selle pinnalt oleks huvitav kuulda sinu mõtteid seonduvalt sellise minupoolse küsimusetõstatusega. Kui ka tänasel päeval inimesed ei ole nõus tunnistama, et see, mis ilmselgelt oli põhiseaduse tõsine ja jäme rikkumine, mis ilmselgelt oli riigipööre ja millele ilmselgelt järgnes diktatuuriline kord, ei ole hukkamõistu väärt ja selle ohvrid ei ole rehabiliteerimist väärt, siis kas sellest võib nähtuda ka teatud valmisolek niisuguste sündmuste kordumise aktsepteerimiseks?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"54bc0d5b-7c98-4245-8682-4a3a0b6e0275","date":"2026-09-30T19:17:56.000+00:00","speaker":"Jaak Valge","text":"Jah, aitäh! Eks ma pean natukene vastama niisamamoodi, kui ma Mart Maastikule vastasin. Ma hea meelega ei seostaks, ütleme, meie poliitilisi samme või võimalikke samme selle avaldusega. Küll aga ma usun pigem seda, et ütleme, need sündmused, mis on 1934. aastal juhtunud, ma ei usu, et siin saalis võiks olla palju inimesi, kes, ütleme siis, nende sündmuste sisu tõttu keelduksid nende sündmuste hukkamõistmisest. Küll aga ma võin arvata, et neid põhjendusi võib olla teistsuguseid. Mõned inimesed võib-olla arvavad, et see tuleb Vene propagandale kasuks, ehkki Vene propaganda kasutab kõiki võimalusi ära, ükstapuha mida me teeme või tegemata jätame. Pigem on nii, et kui me ilustame oma ajalugu, siis see on Venemaa propagandale hoopis suurem nii-öelda suutäis. Või siis võib-olla arvatakse seda, et praegu ei ole päris õige aeg selliseks avalduseks. Sellele peaks taoline vastus olema, et keerulistel aegadel on just sellist eneserefleksiooni vaja, peeglisse vaadata. 92. aastal on ikkagi möödas sellest riigipöörde sündmustest ja ajaloolased on välja uurinud selle käigu ja hinnangu ja seisukohad ajaloolaste poolt on ühesed. Ma ei näe põhjust, miks see praegune aeg peaks olema halvem kui mõni teine aeg. Vastus on siis selline, et jälle, ma võib-olla ei usu nagu seda, et keegi oma sisemuses mõtleb nii, et kui me nüüd selle avalduse vastu võtame, et siis, kui meil on kuritahtlik kavatsus ise riigipööre teha, siis me ei saagi seda teha, kuna me oleme selle avalduse vastu võtnud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:20:16.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Anti Allas, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f6353ede-a0a5-4918-ab8b-790a1957c5cd","date":"2026-09-30T19:20:17.000+00:00","speaker":"Anti Allas","text":"Aitäh, hea esimees! Väga austatud ettekandja! Ma olen ka üks selle eelnõu algatajate seas, andsin allkirja sellele. Aga palun siiski sinul kui ajaloolasel selgitada reaalset fakti, et kui me oleme Eesti riik taastanud 1990. aastatel, siis väga paljud isamaalikud inimesed, kes selle taastamise juures olid, ei tahtnud seda teemaks võtta. Mis oli selle põhjus? Ega me nüüd tänase sammuga Eestile midagi halba ei tee, nii-öelda järjepidevust silmas pidades?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"54bc0d5b-7c98-4245-8682-4a3a0b6e0275","date":"2026-09-30T19:20:57.000+00:00","speaker":"Jaak Valge","text":"Aitäh, Anti! See on jälle väga hea küsimus, ma väga hea meelega vastan. Õigusliku järjepidevuse küsimusele ma juba vastasin, et need asja nagu ei puutu, sest näiteks Ladina-Ameerikas või Aafrika riikides on neid riigipöördeid ju pidevalt, justkui tekiksid uued riigid, aga ei teki. See on kõik sama. Eks meil ikkagi, esiteks, okupatsiooniaeg tekitas meile 50-aastase ajaloo mäluaugu. Teiseks, ilmselgelt oli autoritaarkord, Pätsi-Laidoneri autoritaarkord, palju Eesti inimestele sobivam, siin ei olegi ju juttu okupatsiooni ajast. Siis on selge, et mäletatakse pigem sellele eelnevat aega positiivselt kui järgnevat aega. Võib-olla kolmandaks põhjuseks on see, et meie vabadusvõitlus väljaspool Eestit emigratsioonis, seal oli poliitilistel põhjustel lihtsalt otstarbekam näidata, et see riik, mille Venemaa okupeeris, oli suhteliselt demokraatlik. Võib-olla esialgu läks inertsist see teadmine kuidagi edasi ja siis, kui ajaloolased uurisid edasi, hakkas see järk-järgult muutuma. Ma arvan, et juba esimene tõsine uurimus oli pagulaseestlase Rein Marandi poolt, raamat \"Must-valge lipu all\", mis ilmus 1992. Sellele järgnesid edasi need ajaloolaste uurimused. Ega praegu nende asjade üle üldse enam ei vaielda, mille üle vaieldi 1990. aastate alguses.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:23:02.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Kalev Stoicescu, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"987e47c7-929b-4437-9385-fab4f4fd7824","date":"2026-09-30T19:23:04.000+00:00","speaker":"Kalev Stoicescu","text":"Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleeg, ettekandja! See on üks võib-olla väga tundlik periood Eesti ajaloos. Ma mõtlen, et Riigikogu on ju põhiseaduslik poliitiline institutsioon, ta ei ole siiski, ütleme, ajalooinstituut. Nii et kui me siin mingi avalduse teeme, kus on loomulikult käsitletud ajaloolisi fakte ja nende tõlgendusi, siis Riigikogu kui poliitilise institutsiooni avaldus annab paratamatult ka mingi sõnumi avalikkusele, rahvale. Ma saan aru, et te olete sellega tegelenud kuid ja kuid, aga nüüd me oleme sellisel ajal, kui meil on jäänud vaevalt viis kuud valimisteni. Kas nüüd see avaldus võib olla ka hoiatus võib-olla rahvale enne neid Riigikogu valimisi?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"54bc0d5b-7c98-4245-8682-4a3a0b6e0275","date":"2026-09-30T19:24:03.000+00:00","speaker":"Jaak Valge","text":"Aitäh! Ma ei oska jälle vaat niimoodi nagu mõelda, et sellist otsest, sellist põhjuslikku seost nagu sinna tuua. Ma arvan, et rahvale tegelikult isegi niimoodi ei mõelda. Aga mis puutub teie küsimuse esimesse poolde, siis tõepoolest, tegelikult ajaloolased uurivad ajalugu ja esitavad oma seisukohti, aga Riigikogu annab poliitilise hinnangu. Kes siis Eestis ikkagi peaks sellele sündmusele poliitilise hinnangu andma kui seesama Riigikogu, kui meil on ju õiguslik järjepidevus, mis siis 92 aastat tagasi ülehomme laiali aeti.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:24:58.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Head kolleegid, liigume edasi. Ma palun nüüd põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama siia Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"9035e217-d990-40ca-87ed-54c77653c6d7","date":"2026-09-30T19:25:19.000+00:00","speaker":"Pipi-Liis Siemann","text":"Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon menetles kõnesoleva avalduse eelnõu esmaspäeval, 21. septembril. Mitmed siin kõlanud tutvustuses ja ka küsimustes kõik samad teemad olid ka meie komisjoni liikmetel arutlusel. Kokkuvõtvalt oli komisjoni liikmetel küsimusi avalduse sisu kohta, et täpsemalt mõista avalduse eesmärki. Küsiti, millist eesmärki peaks Riigikogu avalduse vastuvõtmisega tänapäeval täitma. Arutleti selle üle, et peaksime hindama ka avalduse võimalikke mõjusid. Jaak Valge kõigile nendele küsimustele komisjonis vastas. Komisjoni liikmed arvasid valdavalt avalduse kohta arvamust, et oluline on loomulikult aus ja läbipaistev suhtumine ka ajaloo keerulisematesse perioodidesse. Avaldati erinevaid mõtteid ja arvamusi. Komisjon tegi menetlusotsused konsensuslikult, tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda, viia läbi lõpphääletus täna, 30. septembril ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:26:40.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Varro Vooglaid, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b5e0d7fe-b784-4057-bf7e-cc3f1873887d","date":"2026-09-30T19:26:43.000+00:00","speaker":"Varro Vooglaid","text":"Suur tänu! Oleks huvitav teada, kas komisjoni arutelude käigus kõlasid ka sellised tugevad vastuväited sellele avaldusele. Kas põhjendati, et sel ja sel põhjusel oleks halb mõte sellist avaldust vastu võtta, ja kui kõlasid, siis milles need vastuväited seisnesid?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"9035e217-d990-40ca-87ed-54c77653c6d7","date":"2026-09-30T19:27:06.000+00:00","speaker":"Pipi-Liis Siemann","text":"Aitäh küsimuse eest! Ma pean küll kohe ütlema, et selliseid tugevaid vastuväiteid ei kõlanud. Arutleti, küsiti, avaldati arvamusi, võib-olla rohkem selliseid kõhklevaid või kahtlevaid, aga vastuolevaid arvamusi ei avaldatud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:27:26.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ning palun siia Isamaa fraktsiooni nimel ja volituse alusel kõnelema kolleeg Jaanus Karilaidi.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"94351dfe-449e-48db-9396-06cf204ce22e","date":"2026-09-30T19:27:52.000+00:00","speaker":"Jaanus Karilaid","text":"Head kolleegid! Minul isiklikult on selle eelnõu suhtes väga soojad tunded. Minu teekond algas juba 2014. Ja kui me tegime Haapsalu aukodaniku Heino Noorega sel teemal koostööd ja hiljem ka volikogu esimehena tegime rändnäituse vabadussõjalaste auks ja toetuseks, siis hiljem tekitasime ka siis parlamentaarse debati. Olin vabadussõjalaste rehabiliteerimise toetusrühma esimees. Ja me tõime ka ühiselt siia eelnõu, mis tol hetkel sai 22 poolthäält. Nii et antud avaldust vaatan ma ja tänan siis Jaak Valget ja Leo Kunnast, kes on selle ette valmistanud ja väga tasakaalukalt ja riigimehelikult, et need tunded ja hoiakud, mis ajaloos on tekkinud, annaksid lõpuks ometi võimaluse ka siis parlamendil öelda oma sõna, sest see sõna on väga oluline, see kaitseb ka parlamenti iseennast. See kaitseb tegelikult demokraatiat ja õigusriiki, sõnavabadust ja kõike seda. Me nägime, mis toimus, kui poliitiline armukadedus ja poliitiline egoism läks nii kaugele, et õigusriik taandus selle all. Selleks, et poliitiline konkurent ei saaks tulla riigivõimu juurde, kasutati kõiki võimalikke vahendeid tol hetkel, sundasumine, arreteerimised, poliitilised põgenemised, mis tulid pärast seda. Ja me andsime tegelikult oma toetusrühmaga välja ka uuesti, hea kolleegi Aadu Mustaga raamatu, mis oli omal ajal antud välja Stockholmis Kaarel Robert Pusta poolt \"Kirjad kinnisest majast\", kus ta väga vahetult meenutas tolle aja olustikku ja hetkeolukorda ja näitas ära, et selline poliitiline omakasu ja egoism võib olla väga halbade tagajärgedega. Sest see kõik ülejäänu on juba spekulatsioon, kui palju meil oleks olnud hingejõudu ja tegelikku vastupanuvõimekust 1939. aastal ja milline oleks olnud poliitiline liider Artur Sirk. Seda võib ainult spekuleerida. Kõik need ajalooleheküljed tõmmati jõuga välja ja hiljem siis ka Nõukogude propaganda tegi oma töö päris palju. Sellise ajaloolünga taastamine ja mälu värskendamine on tegelikult ka meie tuleviku huvides, et vältida selliseid olukordi, kus poliitiline egoism ja omakasu võiks jällegi meie õigusriiki jalge alla tallata. Nii et ma tänan ka Isamaa fraktsiooni liikmeid, kes antud avaldust toetavad.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:30:49.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Eerik-Niiles Kross. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b2226516-4cd4-4471-b93b-696c40b7a9e2","date":"2026-09-30T19:31:05.000+00:00","speaker":"Eerik-Niiles Kross","text":"Hea esimees! Head kolleegid! Ma olen kolmandat põlve Tõnissoni leeri mees ja juba mitmendat korda olen sattunud olukorda, kus miskipärast just need Tõnisson Jaanid peavad Pätsi kaitsma. Ma ei tea, miks see nii on, aga siis üks kord veel. Mul on vähe aega, proovin kiiresti teha.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:31:32.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Kas paneme kohe aja juurde ka?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b2226516-4cd4-4471-b93b-696c40b7a9e2","date":"2026-09-30T19:31:34.000+00:00","speaker":"Eerik-Niiles Kross","text":"Jah.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:31:35.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Kolm minutit lisaaega, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b2226516-4cd4-4471-b93b-696c40b7a9e2","date":"2026-09-30T19:31:37.000+00:00","speaker":"Eerik-Niiles Kross","text":"Kõigepealt sellest, milles meil ilmselt eriarvamusi ei ole. On tõsi, 1934. aasta sündmuste järel piirati Eestis demokraatlikke vabadusi, erakondade tegevus peatati, valimised lükati edasi, ajakirjandust kontrolliti, Riigikogu täiskogu enam kokku ei tulnud. Riigikogu jäi tollases sõnastuses vaikivasse olekusse ja seda ei olegi mõtet eitada või ka õigustada liialt. Küsimus on pigem selles, kas Riigikogu peaks 92 aastat hiljem võtma ühe ajaloolise interpretatsiooni ja kuulutama selle oma avaldusega Eesti Vabariigi ametlikuks ajalooliseks ja õiguslikuks tõeks. Minu arvates ei peaks. Selles eelnõus lähevad pisut segamini ajaloolised faktid, neile hiljem antud hinnangud ja mõnel juhul kuulutatakse tõendamata oletused faktiks. Vaikiv olek on tegelikult Kaarel Eenpalu termin, see tähistas ainult viienda Riigikogu vaikivat olekut. Me oleme hakanud kasutama vaikivat ajastut, mis on tegelikult William Tominga ja vapside termin. Arnold Susi, Otto Tiefi haridusminister, kirjutas sellesama vaikiva oleku ajal, et vaikiv olek ei ole soodustanud meie ühiskonna poliitilist kasvamist. Susi kaitses demokraatiat, hoiatas poliitilise elu tardumise eest, aga ta sai seda teha trükisõnas tollel ajal. Nii et kogu selle perioodi nimetamine vaikivaks ajastuks on hilisem üldistus. Rein Marandi, keda siin nimetati, muide, soovitas seda perioodi kutsuda kaitseseisukorra režiimi aastateks. Sama kehtib ka riigipöörde kohta. Jah, Eesti ajaloo kirjutuses kasutatakse seda 12. märtsi kohta üsna laialt. Seda hinnangut võib võtta tõsiselt, kuid seda on hinnatud väga erinevalt. Seda on nimetatud ka autoritaarseks pöördeks, võimu haaramiseks, erakorraliste abinõude ja põhiseadusliku korra kaitsmise katseks. Päts, nagu teada, ise põhjendas oma tegevust vajadusega vältida vabadussõjalaste võimalikku võimu haaramist. Jah, tänapäeva ajaloolastel ei ole tõendeid, me ei ole leidnud tõendeid, et vabadussõjalased oleksid märtsis 1934 konkreetset riigipööret ette valmistanud, aga tollane opositsioon toetas üldiselt Pätsi samme 1934. aasta kevadel. Ka Tõnisson, kellest sai hiljem Pätsi üks põhimõttelisemaid vastaseid, suhtus märtsis rakendatud abinõudesse esialgu äraootavalt ja osalt toetavalt. Tema jaoks oli oluline, kas need jäävad ajutiseks ja kas demokraatlik kord taastatakse. Alles kui seda ei juhtunud, muutus tema suhtumine. Sellepärast tuleb teravalt eristada 12. märtsi sündmusi ja neile järgnenud autoritaarse valitsemiskorra kujunemist. Veel suurem probleem on eelnõu kategooriline väide, et 12. ja 19. märtsi otsustel ei olnud põhiseaduslikku ega seaduslikku alust. Selle küsimusega tegeles Eesti Vabariigi Riigikohus. 1936. aastal leidis Riigikohus, et kaitseseisukord oli välja kuulutatud seaduses ette nähtud korras ja Riigikogu poolt kinnitatud, ning 19. märtsi dekreeti, millega lükati edasi riigivanema ja Riigikogu valimised, nimetas Riigikohus seaduslikuks ja kooskõlas põhiseadusega. Me võime selle tõlgendusega täna nõustuda või mitte nõustuda ja õigusteadlased on üsna põhjendatult esitanud sellele vastuväiteid, aga Riigikogu ei peaks 2026. aastal kuulutama ajaloolise faktina täpselt vastupidist sellele, mida Eesti Vabariigi kõrgeim kohus omal ajal on otsustanud, ilma seda otsust isegi mainimata. Samuti mulje, nagu lõppenuks Eesti parlamentaarne elu 1934. aastal ja taastunuks alles pärast okupatsiooni lõppu, vajab vähemalt täpsustamist. 1937. aastal tuli kokku Rahvuskogu, võeti vastu uus põhiseadus, 1938. aastal toimusid Riigivolikogu valimised. Jah, nad ei olnud tänapäeva standardi järgi täielikult vabad ja võrdsed valimised, erakonnad olid keelatud, kaitseseisukord kehtis, valitsusmeelsel leeril oli selge eelis, aga need ei olnud nõukogude tüüpi pseudovalimised. Opositsioon kandideeris ja pääses parlamenti, 80-liikmelises Riigivolikogus jäi valitsusblokist väljapoole vähemalt 16 saadikut, nende seas ka tuntud valitsuse kriitikud nagu Tõnisson. Eesti avalik elu ei lakanud samuti olemast, ajakirjandust piirati ja tsenseeriti, väljaandeid suleti, kuid Eesti ei muutunud totalitaarseks riigiks. Seda aega tuleb hinnata. Siin ka toodi paralleele olukorraga Euroopas, tol ajal Saksamaal Hitler, Itaalias Mussolini, Nõukogude Venemaal Stalin. Autoritaarsed režiimid olid Poolas ja Leedus, 1934. aastal kehtestas Ulmanis autoritaarse korra Lätis. Kõik need režiimid olid rangemad kui Eesti nõndanimetatud autoritaarne režiim. Jah, Skandinaavia ja Suurbritannia näitasid, et demokraatia võib ka säilida. Ja loomulikult ajastu kontekst ei vabanda lõpuni välja Eesti autoritaarsemaigulist korda, aga ta peab aitama mõista selle iseloomu ja selle mõõtu. Ma ei räägi tollast Eestit demokraatiaks, aga ma räägin sellest, millisest autoritaarsest riigist me räägime. Ja nüüd ma jõuan eelnõu seletuskirja minu arvates kõige problemaatilisema vihjeni, väiteni. Väide, et 1934. aasta sündmused nõrgestasid Eesti ühiskondlikku sidusust – tõsi! – ning sillutasid sellega teed Eesti okupeerimisele. Seletuskiri ütleb, et ajalooteadus ei ole seni otseselt tõendanud seda, aga minu meelest on väga oluline tõdeda, et Eesti ei kaotanud 1940. aastal de facto oma iseseisvust sellepärast, et 1934. aastal jäi Riigikogu vaikivasse olekusse. Eesti kaotas selle selle pärast, et Hitler ja Stalin jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks, Eesti vastu pandi toime agressioon ja okupatsioon – te kõik teate seda lugu. Need mõlemad kuuluvad vägagi meie ajalukku, aga esimene ei ole teisega seotud. Ja me peame olema väga tähelepanekud selle eristuse osas täna, sest Venemaa ajalookäsitluse üks püsivaid võtteid on seletada väikeste naaberriikide iseseisvuse kaotamist nende endi sisemiste vigadega, mis muudab agressori justkui ajaloo kõrvaltegelaseks. Loomulikult me ei pea Pätsu pühakuks kuulutama, me ei pea õigustama erakondade tegevuse peatamist ja nõnda edasi, aga 92 aastat hiljem ei tohiks Riigikogu võtta ühte ajaloolist interpretatsiooni, panna sellele riikliku pitsati peale ja muutma vähemalt vaieldavaid väiteid faktiväideteks. Nii et mina kutsun üles täna sellele avaldusele vastu hääletama. Ma olen valmis ühe parema teksti kallal teiega koos tööd tegema, aga Eesti parlament peaks teadma, kus lõpeb ajalugu, kus algab ajaloolis-poliitiline poleemika ja eriti kus algab erakonnapoliitika. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:39:23.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni volituse alusel kolleeg Leo Kunnase.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"fd2d1dd5-ff19-445e-b190-28aabb07763a","date":"2026-09-30T19:39:44.000+00:00","speaker":"Leo Kunnas","text":"Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Just kolleeg Eerik-Niiles lõpetas. Ma küsin ka retoorilise küsimuse, et mis on sellel avaldusel tegu erakonnapoliitikaga. Ma arvan, et sellel kindlasti seda tegu ei ole. Aga kahtlemata oli Päts 1918. ja 1919. aastal poliitiline kangelane. Niisamuti nagu ka Laidoner oli samal ajal sõjaline kangelane. Selles ei ole meil mitte kellelgi kahtlust ja nende teened Eesti Vabariigi loomisel on hindamatud. Aga samas me ei saa eitada neid sündmusi, mis 1934. aastal ja pärast toimusid. Me ei saa neid kuidagi maha vaikida. Kui me küsime, kas on õige aeg. Hiljaks oleme jäänud! 1992. aastal oleksime pidanud kohe seda tegema ja need hinnangud andma. Loomulikult võib vaielda, kas selle avalduse tekst on perfektne. No kindlasti ta seda ei ole, ega sellist perfektset teksti me tõenäoliselt ei suudakski toota, sest alati jääb midagi, milles me kahtleme või mida me nii täpselt ei tea või mille suhtes on väga palju erinevaid arvamusi. Aga kahtlemata on ka see tõsi, et algselt suur osa opositsioonist riigipööret toetas, aga see lõppes üsna ruttu. Ehk siis, kui me räägime juba 1934. aasta teisest poolest, kui opositsioon sai aru, mis tegelikult oli toimunud, siis see toetus ka kadus. Aga ma tahaksin rohkem keskenduda sellele kaudsele mõjule, mis 1934. aasta sündmustel siiski oli, hilisematele sündmustele, mis toimusid 1939. ja 1940. aastal. Loomulikult ei ole meil siin kahte erinevat korda või kahte erinevat valitsust või kahte erinevat režiimi, mille üle me saaksime omavahel vaielda. Siin on tegu oletustega. See on ju samasugune oletus, et vapsid oleksid võinud teha riigipöörde. See on puhas oletus, sellel ei ole mingit de facto tõestust, et nii oleks olnud. Mõistagi, see on hilisem õigustus sellele pöördele ja vaikiva ajastu kehtestamisele. Ka 1936. aasta Riigikohtu hinnangut me kahtlemata peaksime selles võtmes vaatama, sest see on ju sellesama režiimi ajal antud hinnang, mis kindlasti on väga erinev sellest, kuidas me näeme seda aega õiguslikult täna. Loomulikult täna me saame hinnanguid anda kogu selle teadmise põhjal, mis meil täna on. Ja loomulikult meil on neid teadmisi palju rohkem. See on ka see vaatepunkt, kus me peame 1939. ja 1940. aasta sündmusi vaatama mitte selle ajastu mätta otsast või vaatepunktist, nii nagu tolle ajastu juhid seda nägid. Meil on need teadmised, mis meil täna on, aga kahtlemata need sündmused mõjutasid hilisemaid sündmusi, sest Pätsi valitsus jättis tegelikult riigikaitse arendamise, ütleksin niiviisi, unarusse. Ka 1930. aastate majanduskriisi ajal pingutas riik väga, et Eesti sõjaväge tasemel hoida. Näiteks leidis lennuväe moderniseerimine aset just 1920. aastate lõpus, kui majanduslikult oli tegelikult juba kitsas käes. Aga tegelikult sõjalise moderniseerimise ja ettevalmistuste suhtes Eesti ärkas alles 1938. aastal. See on ka tõsiasi, mida me ju ei saa täna maha vaikida. Palun kolm minutit lisaaega!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:44:11.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Kolm minutit lisaaega, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"fd2d1dd5-ff19-445e-b190-28aabb07763a","date":"2026-09-30T19:44:14.000+00:00","speaker":"Leo Kunnas","text":"Ja nii me jõudsime 1939. aastasse, kus meie ettevalmistused ei olnud päris need, mis nad oleksid pidanud olema. Samamoodi, kui me vaatame neid sündmusi järjest, mis siis toimus 1939. aastal. Loomulikult see, mis toimus, oli agressioon meie vastu. Ega see avaldus iseenesest ju sellele ei heida mingit kahtlust. Aga kui me vaatame toonase valitsuse käitumist selles olukorras, kui Molotovi-Ribbentropi pakt oli sõlmitud ja 1. septembril hakkas teine maailmasõda, siis mida tegi Eesti? Leedu kuulutas täieliku mobilisatsiooni, Läti kuulutas osalise mobilisatsiooni. Meie sõjaaja kaitsevägi oli 104 500 meest. Mida meie tegime? Meie ei kuulutanud mobilisatsiooni ei esimesel ega ka 17-ndal mitte, kui Nõukogude Liit Poolale kallale tundis. Täpselt nii see ju oli. Seda ei saa mitte kuidagi eitada. Mis lõi tegelikult tingimused selleks … Kellele esimesena tehti ettepanek baaside lepinguks? Need olime ju meie. Meile tehti, kuna me ei olnud teinud ettevalmistusi. Üks vähem tuntud fakt on see, et 1939. aasta septembri lõppu olid planeeritud Kaitseliidu ajaloo kõige suuremad õppused ja need jäeti ära väitega, et see võiks kuidagi Nõukogude Liitu provotseerida. Kõik see leidis lihtsalt aset. Loomulikult ei ole panna siia kõrvale mingit teist režiimi võrdlusena, et kui näiteks oleks keegi teine olnud võimul, siis ta oleks käitunud kuidagi teisiti. Aga mõistagi, me ju suudame seda kontrafaktilist ajalugu kas või selles võtmes analüüsida, et mida soomlased tegid. Seal ei olnud autoritaarkorda, seal oli demokraatlik riik selles mõttes. Seal olid ka paljud, kes ei olnud võib-olla valmis sõdima, võib-olla ka Mannerheim ise ei tahtnud väga sõdida, aga Soome parlament otsustas teisiti. Siin me näeme – see võrdlus peab küll paika –, et kumb ühiskonnakord siis suutis kriisile paremini reageerida, kas autoritaarsem kord või siis demokraatlikum kord? Siin on meil väga selge vastus, milles meil ajaloost on tõestus olemas. Sellele viimasele faktile mul ongi tegelikult väga raske midagi juurde lisada. Aga selge on see, et demokraatlikud riigikorrad suudavad paremini kesta kriise, mida 1939 ja1940 meie kahe naabri võrdleval analüüsil või väitel selgelt näitab. Igal juhul kutsun teid, kuigi selle eelnõu sõnastus võib-olla ei ole perfektne, siiski kutsun teid seda eelnõu toetama ja andma selge hinnangu sellele, mis meie ajaloos toimus. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:47:26.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Aga enne kui ma veel sulgen läbirääkimised, kuna siin on Jaak Valge seisukohti on päris mitmel korral kõlanud, siis palun, Jaak Valge, kaks minutit vastusõnavõtuks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"54bc0d5b-7c98-4245-8682-4a3a0b6e0275","date":"2026-09-30T19:47:39.000+00:00","speaker":"Jaak Valge","text":"Jaa, ma teen viisakalt veel lühemalt. Tahan öelda, et see avalduse eelnõu ei ole üks võimalik interpretatsioon, vaid tugineb Eesti ajalooteaduse tänapäevastele üldtunnustatud seisukohtadele. Ja Riigikohtu 1936. aasta otsusele tuginemine, mida tegi hea kolleeg Kross, ei ole üldse asjakohane, sest autoritaarrežiimi ajal on ka kohtuvõim tasalülitatud. Samuti ei ole asjakohane härra Susi 1990. aastate alguse arvamus, millele samuti hea kolleeg tugines. Ma olen veendunud, et kui härra Susi oleks praeguse ajalooteaduse tulemustega kursis, siis ta arvaks teistmoodi. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:48:37.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 915 lõpphääletus. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele 29 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse \"Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal\" eelnõu 915. Palun võtta seisukoht ja hääletada!","link":null},{"type":"VOTING_EVENT","uuid":null,"date":"2026-09-30T19:51:23.000+00:00","speaker":null,"text":null,"link":"http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/06c6d172-8cec-449e-ab7f-c19202edfa3d/"},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:51:36.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid ei ole. Eelnõu on avaldusena vastu võetud.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"b1aa1a32-e6e9-431f-8942-b8f22b19822f","date":"2026-09-30T19:52:20.000+00:00","title":"<p>Riigikogu otsuse \"Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele finantsombudsmani institutsiooni loomiseks\" eelnõu (912 OE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:52:20.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Tänane 12. päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse \"Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele finantsombudsmani institutsiooni loomiseks\" eelnõu 912 esimene lugemine. Ettekandjana palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Riina Sikkuti. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"76c477e6-4b49-4d49-ad7b-a4853182a1da","date":"2026-09-30T19:52:43.000+00:00","speaker":"Riina Sikkut","text":"Aitäh, hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraadid teevad valitsusele ettepaneku töötada välja ja tõesti siis lähiajal tuua Riigikokku seaduse eelnõu finantsombudsmani institutsiooni loomiseks. Seda, et finantsombudsmani oleks meil vaja, oleme me arutanud igal aastal, kui me räägime Finantsinspektsiooni aastaaruandest või kui siin puldis annab ülevaate Riigikohtu esimees Riigikohtu tööst. Nii selleks, et tarbijakrediidi või teisi finantsteenuste üle käivaid vaidlusi kiiremini ja lihtsamini lahendada ning kohtute koormust leevendada, on finantsombudsmani institutsiooni loomist minu meelest erakondlikust kuulumisest sõltumata väga mitmed saadikud ja teised osapooled toetanud. Nüüd sellest, et finantsteenuseid on meil väga mitmekesiselt, tarbijakrediiti pakutakse, aga nende teenuste puhul esineb ka vaidlusi. Praegu on võimalik neid lahendada kohtus. Ühelt poolt on see kliendile muidugi kulukas, ei pruugi olla jõukohane ja kohtumenetlused võtavad ka aega. Seega, vajadus väiksema kuluga ja kiiremini vaidlusi finantsteenuste üle lahendada, see on klientide huvides. Samas on ka finantsteenuse osutajad näinud vajadust, et selline sõltumatu kohtuväline vaidluste lahendamise võimalus oleks. See on ka nende jaoks jõukohasem kulu mõttes ja lahendus saabub kiiremini ja tekib ka spetsiifiline pädevus. Kohtureformi raames oleme kõik kuulnud seda, et ka Eesti kohtunikud võiksid hakata spetsialiseeruma. Antud juhul finantsteenuse kliendi ja teenuseosutaja vahelisi vaidlusi sellisel viisil kohtuväliselt ja spetsiifilist pädevust tekitades saaks hakata lahendama. Kuna finantsteenused on tõepoolest eriilmelised, keerukad ja need positsioonid nii tarbijal kui ka finantsteenuse osutajal on ebavõrdsed, siis sellise spetsiifilise kompetentsi väljakujundamine aitaks parandada ka ligipääsu õiguskaitsele. Kui me lisaks krediidipakkujad, siis me räägime makseteenustest, kindlustusest, pensioni investeerimisteenustega seotud vaidlustest, kus selline ühtlasem vaidluslahenduspraktika oleks Eestis vajalik ja ühtlasi aitaks ka finantsteenuste turu läbipaistvust ja usaldusväärsust suurendada. Juba 2021. aastal Finantsinspektsioon tõi välja, et Eesti vajab finantsombudsmani. Selline ettepanek ka poliitilisel tasandil on ju korduvalt läbi käinud ja siin saalis sõnades toetust leidnud. Eraldi on rõhutatud seda, et inimestel peab olema tegelik võimalus ka oma õigusi kaitsta. Nüüd rahanduskomisjoni aruteludes ka tuli välja, et see finantsombudsmani institutsiooni loomisega seotud eelnõusid on ette valmistatud ja mõned versioonid on ringelnud. Seetõttu on meie ootus valitsusele, et eelnõu jõuaks siia saali ja me saaksime need otsused lähiajal ära teha. Aga nüüd ma hea meelega vastan küsimustele. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:57:09.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi on. Tanel Kiik, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689","date":"2026-09-30T19:57:11.000+00:00","speaker":"Tanel Kiik","text":"Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Mul endale tundub ka, et see teema, mida on arutatud ühiskonnas ja mida on tõesti, nagu te viitasite, Finantsinspektsioon välja toonud ka parlamendis, aga millegipärast pole otsusteni jõutud. Aga kui nüüd mõelda seda, et me väga palju näeme ja kuuleme erinevatest kohtuvaidlustest ja tegelikult ka kohtute suurest töökoormusest, mis ongi objektiivselt tõsi, kuna menetlused võtavad aega, vaidlusi on palju, kas ma saan õigesti aru, et see konkreetne ettepanek võiks aidata kahetasandiliselt ehk ühest küljest inimeste jaoks õiguskindlust, kiiremini võimalikke lahendusi leida ja saada kohtuväliselt ja teisalt tegelikult ka just nimelt kohtusüsteemi ülekoormust aidata vähendada, kuna finantsombudsman võiks võtta osa nendest vaidlustest ja konfliktikohtadest enda kanda, sealhulgas olla juba teavitusjagaja ja ka natuke, ütleme, distsiplineeriva mõjuga finantssüsteemi osapooltele?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"76c477e6-4b49-4d49-ad7b-a4853182a1da","date":"2026-09-30T19:58:14.000+00:00","speaker":"Riina Sikkut","text":"Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, nii see on, et vastuargumente ongi keeruline leida. Kui me räägime sellest, et kohtute koormust oleks vaja leevendada, analoogseid kohtuväliseid vaidluste lahendamise mehhanisme meil ju on, näiteks perelepitus. Ei saa kuidagi öelda, et vaidlused on teemadel, mis on lihtsad või vähetähtsad. Aga väärtus on selles, et osapooled lepivad kokku ja väldivad kohtusse minekut. Aga ka selle kõrval ma tõesti tooksin eraldi esile selle, et inimestel on võimalik oma õigusi kaitsta lihtsamini. Lihtsalt see barjäär on madalam, sa ei pea kandma niivõrd suuri õigusabi kulusid ja osalema pikas kohtumenetluses. Seal on kliendiressursid ikkagi oluliselt väiksemad, kui on finantsteenuse osutajal. Nii et tarbijakaitse vaates kahtlemata ka ombudsmani institutsioon oleks väärtuslik.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775","date":"2026-09-30T19:59:17.000+00:00","speaker":"Esimees Lauri Hussar","text":"Andre Hanimägi, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"80f542c1-393a-46e2-9fca-99948e59850d","date":"2026-09-30T19:59:19.000+00:00","speaker":"Andre Hanimägi","text":"Aitäh, härra esimees! Hea ettekandja! Tõepoolest, finantsombudsmani institutsioonist on räägitud juba päris mitu head aastat. Ka mina olen selle eelnõu siia juba vist ka eelmisel aastal toonud, võib-olla isegi üle-eelmisel aastal. Ja iga kord, kui ka Finantsinspektsioon on siin ülevaadet andmas, siis ta alati rõhutab sedasama asja üle, et finantsombudsmani oleks vaja. Kuhugi on see tõesti jäänud, eks kuuleme ka komisjoni poolt, kuhu see siis jäänud on. Aga ma küsin võib-olla seda, et finantsombudsman kui selline nii-öelda vaheinimene või vaheotsustaja ei ole ju selles mõttes midagi uut. Kindlasti on seda ka teistes riikides, aga meil on ka Eestis näiteks töövaidluskomisjon või TTJA, kes teeb otsuseid. Kas te olete minuga nõus, et tegemist ei oleks mingisuguse sellise uue või uuendusliku lahendusega, mida ei ole kunagi olnud, et peab kindlasti kohus olema? Tegelikult neid erinevaid institutsioone ju, kes teevad kohtu asemel kas siduva või mittesiduva otsuse, on ju teisigi.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"76c477e6-4b49-4d49-ad7b-a4853182a1da","date":"2026-09-30T20:00:25.000+00:00","speaker":"Riina Sikkut","text":"Jaa, täpselt! Aitäh küsimuse eest! Ja tõesti, täpselt nii, on perelepitus, on töövaidluskomisjon, TTJA lahendab tarbijavaidlusi, andmekaitseregulatsioone puudutavaid vaidlusi, AKI-s on oma menetlused. Nii et tõepoolest, teistes valdkondades me näeme, et sellise lihtsama vaidluste lahendamise võimaluse loomine on tavapärane praktika. See võimaldab madalama lävega ligipääsu klientide, inimeste, tarbijate jaoks. Ilmselt hoiab tervikuna süsteemi jaoks kulusid kokku, kui kohtusse pöörduma ei pea. Ja kuna te mainisite õiguskantslerit, siis tõesti see väärtus, miks õiguskantsler on näinud vajadust ka sellise institutsiooni järele, on see, et meil on juhtumeid, kus inimesele ei avata pangakontot, ta tahab otsust vaidlustada, ta ei saa kohtusse pöörduda, sest tal pole pangakontot, ta ei saa riigilõivu tasuda. Seal on selliseid omapäraseid olukordi, kus tõepoolest kohtuväline vaidluste lahendaja võib-olla oleks inimese jaoks ainus võimalus. Nii et seda ei saa kuidagi vähetähtsaks pidada, arvestades, et rahapesu ja terrorismi tõkestamise alane tegevus on meil muutunud oluliselt, ma ei tea, laiemaks ja sisulisemaks ja juhtumeid, kus riskide maandamiseks keeldutakse konto avamisest, loeme lehest ja kuuleme järjest rohkem.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:01:54.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Jaak Aab, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"6b45cfb5-8a17-481c-b674-80fc00c6cf5d","date":"2026-09-30T20:01:56.000+00:00","speaker":"Jaak Aab","text":"Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite jah, et Finantsinspektsioon on juba aastaid rääkinud sellest ja toetanud, et võiks sellise institutsiooni, ombudsmani luua. Minu teada on ka Rahandusministeerium erinevatel aegadel ja isegi vist eelnõu algatamise juures olnud, kui see 2022. aastal kuidagipidi küll algatati, aga kaugemale ei jõudnud. Kas ka viimasel ajal Rahandusministeerium kui selle valdkonna reguleerija on selliste ettepanekutega tulnud? Olgu küll, et formaalselt me seda eelnõu ei näe, aga kas sellest on ka kuskil olnud juttu, et on plaanis, või seda pole viimasel ajal enam kuulda olnud?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"76c477e6-4b49-4d49-ad7b-a4853182a1da","date":"2026-09-30T20:02:44.000+00:00","speaker":"Riina Sikkut","text":"Aitäh! Jaa, kooskõlastusringil käis eelnõu minu meelest 2022. aastal. Teatud variante on vist ka hiljem arutatud või täpsustatud, aga tundub, et see ei ole olnud poliitiliselt prioriteetne teema. Ka praegu me ei kuule ministrit siin selgitamast, kuidas ta valmistab seda ette ja tuleb meile varsti eelnõu esimesel lugemisel tutvustama ja küsimustele vastama. Ma arvan, et parlamendi roll olekski see, et kuna tegemist ei ole mingi ideoloogilise küsimuse või maailmavaatelise vaidlusega, siis lahendada selline murekoht ühiskonna jaoks ära, kus ekspertide toetus ja selge vajadus on olemas. Enamus riike Euroopas on seda laadi lahenduse teinud. Arvestades finantsteenuste arengut, on see, et tarbija jääb sellisesse olukorda, kus ainuke võimalus vaidluste lahendamiseks on kohus, ilmselt ebaõiglane.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:03:49.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Heljo Pikhof, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b5922bb2-56bb-4de6-a7e1-754553191c27","date":"2026-09-30T20:03:51.000+00:00","speaker":"Heljo Pikhof","text":"Suur tänu! Kuidas see aitaks neid finantspettusi ära hoida ja kas see on muidugi üldse võimalik? Me õiguskomisjonis just sellel nädalal arutasime seda teemat. Kui me vaatame, kui palju need on kahju tekitanud, siis näeme, et see kahju on suur. Ainuüksi 2025. aastal langes kelmuse ohvriks ligi 3700 inimest, kellelt peteti välja üle 29 miljoni euro. Mis sa sellest arvad, kas see võimaldab ka finantspettustega paremini toime tulla?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"76c477e6-4b49-4d49-ad7b-a4853182a1da","date":"2026-09-30T20:04:31.000+00:00","speaker":"Riina Sikkut","text":"Aitäh! Kuna neid pettuseid on nii eriilmelisi, siis minu arust ka siin saalis oleme OTRK raames arutanud, mida siis teha tuleks. Ja vastus on, et ei ole ühte lahendust. Seda, et tuleb tegeleda telekomiettevõtetega ja pankadega, et juba takistada kõnesid või ülekandeid, mis on kahtlased, aga kahtlemata tuleb ette ka olukordi, kus inimeselt petetakse raha ära, kus ei ole võimalik sellist süsteemset lahendust leida. Ja kui tarbija soovib teenuseosutajat, kes võib-olla ei olnud piisavalt vastutustundlik või ei teinud endast kõike olenevat tema kontolt raha väljakandmise tõkestamiseks, siis seda tüüpi vaidlusi ilmselt esineb vastutuse üle. Arvestades seda, kuidas need pettused ajas muutuvad ja kui eriilmelised nad on, siis seda, et tarbijatel oleks võimalik enda kaitseks pöörduda ka kohtuväliselt ombudsmani juurde, ma pean mõistlikuks. Tõepoolest, nii nagu asjatundjad nendivad, aitab see finantsteenuste turu läbipaistvust ja usaldusväärsust parandada. Ka teenuse osutajatel tekib arusaam, et ei, lahendus ei tule viie aasta pärast kohtust, see vastus ombudsmanilt saabub kiiremini.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:05:55.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Helir-Valdor Seeder, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"23161df7-bc1b-442e-b4cd-2d1f37627658","date":"2026-09-30T20:05:56.000+00:00","speaker":"Helir-Valdor Seeder","text":"Aitäh! Auväärt ettekandja! Te olete algataja esindaja, sotside esindaja, eks ole. Mul on niisugune üldisem küsimus, et kuidas need sotside eelnõud sünnivad. Täna on juba mitmes eelnõu, mida sotsid siin tutvustavad, ja valdavalt on küsijad sotsid. Selle eelnõu puhul on eranditult ainult sotsid küsijad olnud seni. Kas te tutvustate ka enne seda eelnõu oma fraktsioonis või mitte – neil on ju ikka küsimusi – või millest see tekib?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"76c477e6-4b49-4d49-ad7b-a4853182a1da","date":"2026-09-30T20:06:24.000+00:00","speaker":"Riina Sikkut","text":"Tänan! Tõesti tore, et ka Isamaas on märgatud seda sotside töökust. Tõepoolest, me ennast peame ka selle saali kõige töökamaks fraktsiooniks. See puudutab seda, et me koostame ka otsuse eelnõusid, et valitsust tööle suunata nende teemade puhul, mis siin saalis võiksid toetust leida, aga ei ole ministritel prioriteetseks osutunud. Seda konkreetset eelnõu ma viimati tutvustasin rahanduskomisjonis. Fraktsioonis me arutame küll läbi, milliseid algatusi võiks teha. Näiteks see konkreetne algatus leidis fraktsioonis suurt toetust. Kuna te fraktsiooni siseolu kohta küsite, siis ma hea meelega räägin ka sellest, et see teema on olnud Andre Hanimägi, mul hea kolleegi jaoks tähtis teema, ja ta hea meelega oleks tutvustanud seda ka siin. Aga kuna me oleme nüüd aru saanud, et juhatuse seisukoht on see, et päevakorras ettekandjaks ei lubata fraktsioonituid, siis mina kannan väga hea meelega ette seda teemat, mis ongi rahanduskomisjoni pädevuses. Sotside rahanduskomisjoni liikmena langes minule liisk ja hea meelega vastan ka teie järgnevatele küsimustele.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:07:42.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Hea kolleeg, ma pean oluliseks täpsustust, et seda keeldu nüüd küll ei ole fraktsioonitutel olla ettekandja. Eeldus on selles, et nad on eelnõu algatajad. Te olete päris palju siin õppinud, päris palju eelnõusid on SDE fraktsioon pluss terve rida nimesid, kes on nii-öelda … See ei ole küll mitte keelatud, nad peaksid olema algatajate hulgas. Valdo Randpere, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"966e7ccd-b097-4e49-923c-c8d39dae2d62","date":"2026-09-30T20:08:00.000+00:00","speaker":"Valdo Randpere","text":"Aitäh! Hea Riina! Ma tegelikult ei mõelnudki küsida, aga kuna sa ütlesid eelmise vastuse sissejuhatuses, et sotsid on väga töökad. Ja mina olen viimasel ajal tähele pannud, et te olete eriti töökad, mis puudutab valitsuse eelnõude kopeerimist, mis on saadetud kooskõlastusringile või on väljatöötamiskavatsus. Siis sotsid võtavad selle valitsuse eelnõu, teevad copy-paste'i ja toovad selle kiiresti Riigikokku, et näidata, et nemad on esimesed. Kas selle eelnõuga on sama lugu või on see teie enda leiutis?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"76c477e6-4b49-4d49-ad7b-a4853182a1da","date":"2026-09-30T20:08:35.000+00:00","speaker":"Riina Sikkut","text":"Tänan küsimuse eest! No see oleks nüüd küll tore, kui reaktsioonina tänasele sisulisele arutelule siin saalis homme valitsus saadab eelnõu Riigikogu poole teele. Siis tõepoolest, opositsioonis me oleme tööd tulemuslikult teinud. Aga kooskõlastusringile liigub palju rohkem eelnõusid, kui lõpuks Riigikokku jõuab. Osa neist tõepoolest ei leia võib-olla valitsuses toetust. Kõik ei ole ministri jaoks prioriteetsed, ei jõua kõikides suundades joosta. Aga kui me siin saalis leiame, et on küsimusi, millega võiks edasi minna, ka siis, kui valitsus ei ole eelnõu meile saatnud, siis ettevalmistustööd, mida on täitevvõimu esindajad teinud, kahtlemata saab siin saalis ära kasutada.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:09:26.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aitäh teile! Rohkem küsimusi ei ole.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"76c477e6-4b49-4d49-ad7b-a4853182a1da","date":"2026-09-30T20:09:29.000+00:00","speaker":"Riina Sikkut","text":"Kahju.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:09:31.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aga te saate istungiväliselt nii-öelda täiendavalt, ma arvan. Aga nüüd teeb lühikokkuvõtte arutelust juhtivkomisjonis hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"8600af41-4dcc-424d-9d05-7c851e5270b5","date":"2026-09-30T20:09:45.000+00:00","speaker":"Mart Võrklaev","text":"Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 21. septembril. Riina Sikkut tegi seal samasuguse ülevaate ja ka seal küsiti küsimusi. Sel korral küsiti Isamaa poolt. Aivar Kokk tundis huvi, kust tulevad kavandatava muudatuse jaoks rahalised vahendid, ja Riina Sikkut vastas, et rahastamislahendus sõltub sellest, kuidas finantsombudsmani institutsioon luuakse. Kui see hakkab tegutsema Finantsinspektsiooni juures, tuleb otsustada, kas selleks eraldatakse Finantsinspektsioonile täiendavad eelarvevahendid või leitakse muu lahendus. Sotsiaaldemokraatidel ei ole rahastamise küsimuses hetkel konkreetset seisukohta ja ilmselt tuleks leida lahendus Finantsinspektsiooni eelarve raames. Aivar Kokk märkis, et kui pankadelt küsida lisaraha, võib tekkida küsimus, kelle arvelt see muudatus lõpuks tuleb. Kulud võivad kanduda hoiustajatele või teistele klientidele. Pank ei pruugi seda summat lihtsalt oma kasumist katta. Riina Sikkut selgitas, et finantsombudsman oleks soodsam lahendus nii inimestele kui ka finantsteenuse osutajatele. Seetõttu sobiks hästi, kui seda institutsiooni rahastaksid turuosalised sarnaselt Finantsinspektsiooni teistele järelevalveteenustele. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann teavitas, et Riigikogu otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Menetluslikud otsused olid teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30. septembriks, täna, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind. Mõlemad otsused olid konsensuslikud. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:11:34.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Teile on paar küsimust. Alustab Tanel Kiik. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689","date":"2026-09-30T20:11:35.000+00:00","speaker":"Tanel Kiik","text":"Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Kuna saal tundis suurt muret, et äkki on valitsuses kõik need head ettepanekud, mille peale sotsiaaldemokraadid on läbi ajaloo tulnud, juba töös ja vaata et tehtud, siis teie kui endine rahandusminister ja võib-olla ka tulevane rahandusminister, aga igal juhul praegune Reformierakonna fraktsiooni aktiivne liige ja rahandusvaldkonna töörühma üks juhtivaid poliitikuid oskate kindlasti ütelda, kui kaugel siis Vabariigi Valitsus on selle finantsombudsmani eelnõu esitamisega, selle finantsombudsmani institutsiooni loomisega. Ja kui ta mingil põhjusel ei ole veel seda teinud, siis kas teil on veendumus, et selle järgmise viie kuu jooksul valitsus selle tee ette võtab, või on teil mingisugune info, et valitsus ühel või teisel kaalutlusel on sellest ettepanekust loobunud? Sel juhul palun siis noomige oma kolleegi Valdo Randperet, et ta niimoodi meid ebaõiglaselt süüdistab siin.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"8600af41-4dcc-424d-9d05-7c851e5270b5","date":"2026-09-30T20:12:28.000+00:00","speaker":"Mart Võrklaev","text":"Komisjon nüüd seda küsimust ei arutanud. Aga minule teadaolevalt on selline eelnõu tegelikult koostatud, käinud vist ka kooskõlastusringil. Kas ja millal ta täpselt Riigikokku jõuab, sellele küsimusele mul praegu vastust ei ole.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:12:46.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Andre Hanimägi, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"80f542c1-393a-46e2-9fca-99948e59850d","date":"2026-09-30T20:12:48.000+00:00","speaker":"Andre Hanimägi","text":"Aitäh! See on tõesti vahva, et alati, kui me mõne eelnõu toome, siis alati on valitsuse tagataskus see eelnõu olemas, niimoodi hea sahtlist kohe võtta. Aga siiamaani, ma ei tea, millegipärast ei ole seda sahtlist välja võetud. Eelmisel aastal esitasin sama OE. Finantsinspektsiooni eelmine juht on vähemalt iga kord, kui ta on siin puldis olnud, seda rõhutanud. Riigikohtu esimees on öelnud, et tegelikult oleks seda vaja. Kõik justkui ütlevad ja isegi eelnõu on olemas. Vaat, mis ma sain teada, eelnõu on ka olemas, aga no mitte ei liigu edasi. Kas te komisjonis seda arutasite, kuhu ja mis põhjustel on finantsombudsmani institutsiooni loomine jäänud? Mis see põhjus võiks olla? Kõik on justkui olemas, kõik on paadis, aga no mitte ei tule sealt pauku.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"8600af41-4dcc-424d-9d05-7c851e5270b5","date":"2026-09-30T20:13:38.000+00:00","speaker":"Mart Võrklaev","text":"Vaat nüüd te ka kinnitate, et valitsus on töökas, igale küsimusele on tal eelnõu olemas. Aga seda, miks see siia pole jõudnud, me komisjonis ei arutanud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:13:47.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Riina Sikkut, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"76c477e6-4b49-4d49-ad7b-a4853182a1da","date":"2026-09-30T20:13:47.000+00:00","speaker":"Riina Sikkut","text":"Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Mart! Tõesti hea kuulda, et 2022. aastal kooskõlastusringil olevad eelnõud hakkavad nüüd siia saali jõudma. Kas on veel mõned 2022. aastal ehk siis enne viimaseid parlamendivalimisi koostatud eelnõud, millega te plaanite lähiajal Riigikokku tulla?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"8600af41-4dcc-424d-9d05-7c851e5270b5","date":"2026-09-30T20:14:10.000+00:00","speaker":"Mart Võrklaev","text":"(Naerab.) Ma arvan, et kindlasti on mõned eelnõud veel (Naer saalis.), aga ma ei oska neid praegu nimetada, seda me komisjonis ei arutanud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:14:16.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Züleyxa Izmailova, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"658c9d00-82c9-4161-8314-48ff1d67e3b7","date":"2026-09-30T20:14:18.000+00:00","speaker":"Züleyxa Izmailova","text":"Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, kui nüüd vaadata neid numbreid, siis Eesti inimesed on nendele pettustele kaotanud väga-väga palju raha. Ja me tõesti ei ole kuulnud praegu, et valitsus oleks nagu midagi tegemas. Kui ma nüüd neid numbreid vaatan, siis 2025. aastal langes kelmuste ohvriks ligi 3700 inimest ja neilt peteti välja üle 29 miljoni euro. See on ikkagi päris hull summa. Miks te seda teemat tõsiselt ei võta?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"8600af41-4dcc-424d-9d05-7c851e5270b5","date":"2026-09-30T20:15:02.000+00:00","speaker":"Mart Võrklaev","text":"Aitäh! Mul on tunne, et teie küsimus ei ole nüüd küll selle eelnõuga otseselt seotud ja seda küsimust me komisjonis ei arutanud. Aga kui nüüd sellised süüdistused või küsimuse püstitused, miks pettustega Vabariigi Valitsus ei tegele, siis pettused on väga tõsine teema ja väga tõsiselt on sellega tegeletud. Kui vaadata nüüd ka viimase aja uudisvoogu, siis PPA-s on selleks eraldi osakond või eraldi üksus, kes sellega tegeleb. Ja minu teada on koos Ukraina ametikaaslastega saadud nendele võrgustikele kenasti pidurid peale. Selle aasta vähemalt viimase aja statistika on ikkagi see, kus pettusi minule teadaolevalt praktiliselt ei ole, sest need võrgustikud ongi maha võetud, sellega tegeldakse süsteemselt ja selle eest hoolitsetakse ikkagi väga jõuliselt, et meie inimeste raha selles vaates kaitstud oleks, et need võrgustikud ei saaks siin Eestis vabalt toimetada. Aga selle eelnõuga selles mõttes minu meelest seost sellel lool ei ole.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:16:17.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Nüüd on Helir-Valdor Seedri võimalus küsida, teemaga seotud küsimus kindlasti.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"23161df7-bc1b-442e-b4cd-2d1f37627658","date":"2026-09-30T20:16:19.000+00:00","speaker":"Helir-Valdor Seeder","text":"Jaa, kindlasti teemaga. Ma ei saanud eelmisest küsimusest aru, aga puldist vastaja võib-olla oskab mulle selgitada. Küsimus oli, miks valitsus pettustega ei tegele. Minu arvates praegune valitsus ainult pettustega tegelebki. (Naer saalis.) Kas mul on õigus?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"8600af41-4dcc-424d-9d05-7c851e5270b5","date":"2026-09-30T20:16:36.000+00:00","speaker":"Mart Võrklaev","text":"No küsimus oli ikkagi selles, mis ei ole selle eelnõuga seotud, aga kuna nüüd on siin niisugune segadus tekkinud, siis hea kolleeg sotside ridadest küsis, kas või miks valitsus ei tegele nende pettustega, mis on valdavalt telefonipettused, kus Eesti inimestelt petetakse raha välja, mis on päris tõsine teema. Minu vastus selle kohta oli see, et tegelikult on selle teemaga tegeletud nii Rahandusministeeriumi tasemel, Eesti Panga tasemel. Sellega on tegelenud meie telekommunikatsiooniettevõtted, pangad ja PPA on selle teema jõuliselt käsile võtnud, võtnud maha kuritegelikud võrgustikud. Ja sellele pettustelainele on saadud tegelikult piir peale, mis, ma arvan, on Eesti inimeste ja Eesti finantssüsteemi, ka Eesti riigi jaoks äärmiselt oluline. See on tõsine teema ja sellega on tõsiselt tegeletud, ja praegu tulemuslikult.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:17:34.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Valdo Randpere, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"966e7ccd-b097-4e49-923c-c8d39dae2d62","date":"2026-09-30T20:17:35.000+00:00","speaker":"Valdo Randpere","text":"Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Igaks juhuks valgustan siin selliseid vähem valgustatud kolleege erinevatest erakondadest selles suhtes, et eile oli õiguskomisjonis teisele lugemisele ettevalmistamiseks arutlusel just finantspettuste piiramise eelnõu, mis on juba esimese lugemise siin saalis läbinud. Tundub, et täiesti märkamatult või radari alt läbi jooksnud paljude jaoks. Teine lugemine tuleb. Ja see oli väga-väga hea eelnõu. Muide, seda toetasid komisjonis nii sotsid kui ka isamaalased, nii et sellest tuleb väga hea tööriist.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:18:14.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Suur tänu teile, auväärt ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Nüüd on Andre Hanimägi kord SDE fraktsiooni nimel ja volituse alusel.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"80f542c1-393a-46e2-9fca-99948e59850d","date":"2026-09-30T20:18:29.000+00:00","speaker":"Andre Hanimägi","text":"Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea meel on siin puldis olla, sellepärast et tegelikult ikkagi selle ettepanekuga valitsusele ma ei oleks saanud siin puldis olla enne. Siin pidi ikkagi olema fraktsiooni liige minule teadaolevalt.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:18:42.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aga ma ei tea, miks ignoreeriti sind nii-öelda algatajana, miks nad ei võtnud sind punti.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"80f542c1-393a-46e2-9fca-99948e59850d","date":"2026-09-30T20:18:46.000+00:00","speaker":"Andre Hanimägi","text":"No seda me peame siis arutama. Tõesti, siin on mingi segadus pidevalt selle OE-ga, sellest peab ühel hetkel aru saama. Aga siin on neid segadusi palju. Enne kui ma Finantsinspektsiooni juurde jõuan, ma pean ikkagi enda head kolleegi Randperet natukene tutistama. See, et härra Valdo Randpere on kusagilt saanud mingisuguse imeliku narratiivi, et sotsiaaldemokraadid pidevalt istuvad valitsuse sahtlites ja teavad täpselt, millised seal eelnõud on olemas, ja siis varastavad need ja tulevad siia pulti, aga tegelikult oleks valitsus kohe just järgmisel päeval tulnud sellesama eelnõuga, aga need sotsiaaldemokraadid alati jõuavad ette. No näiteks seesama pettustevastane tegevuskava, mille ma esitasin eelmise aasta kevadel. No näed, nüüd on juba üks lugemine ühel pettustevastasel eelnõul läbitud. Aga miks seda keegi ei mäleta, on see, et see oli enne suve ja me jõudsime selle ainult ühe lugemise ära teha. Me teist lugemist ei jõudnudki ära teha, sellepärast et valitsus oli seda kaks aastat koostanud. Finantsombudsmaniga tuli sama lugu välja, et iga jumala aasta me räägime sellest, aga tegelikult on eelnõu, vat, olemaski. Vaat see on küll vahva. Ja kui iga kord, ükskõik millise OE või ettepanekuga sotsiaaldemokraadid tulevad, siis tegelikult on see valitsuses olemas. Võib-olla tuleb siis hoopis muuta seda kollast kodu- ja töökorra seadust. Äkki peaks siin olema mingi selline võimalus, et mitte ettepaneku tegemine valitsusele, vaid et valitsusel paluda sahtlist välja võtta eelnõu. See oleks ka sihuke hea variant. Aga nüüd selle Finantsinspektsiooni juurde minnes, siis tegelikult küsimus on ju väga tõsine ja ma väga loodan, et koalitsioon tuleb siinkohal appi küll, sest see ei ole mingisugune partei punktivõit ega ideoloogiline küsimus, vaid seda on tõepoolest rääkinud nii Finantsinspektsioon kui ka Riigikohus ja tegelikult ka erinevad osapooled, mis sellistel tehingutel on. Praegu saab inimene pöörduda Finantsinspektsiooni poole, saab nõu ja selgitust, aga eraõiguslikku üksikvaidlust ta loomulikult siduvalt lahendada ei saa. Nad on aastast aastasse rääkinud sellest, et meil võiks olla finantsombudsman. See vajadus ei ole teoreetiline. Eelmisel aastal Finantsinspektsioon sai üle 507 finantsteenusega seotud kaebuse, 35% rohkem kui üle-eelmine aasta. Ehk see küsimus ei ole selline, mis iseenesest nii-öelda järjest paraneb või järjest laheneb. Vastupidi, see küsimus muutub järjest akuutsemaks. Enamus, 70%, puudutas makse- ja krediiditeenuseid. Lõpuks on ju see, et kui see lahendus ei sünni kusagil seal vaheetapis, siis minnakse kohtusse. ja nüüd kohtunumbrid näitavad niimoodi, et näiteks 2024. aastal Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonnale üle 46 000 võlanõudeavalduse esitati. 48%, 22 000, oli siis tarbijakrediidilepingud. Noh, mis seal on, need kiirlaenud või mis iganes, neid kohus nii-öelda täpselt ei erista, aga te võite arvata, et seal on ka väga palju rahvakeeli kiirlaenu, tarbijakrediidilaenu. Ja need moodustasid veerandi kõigist hagimenetluses lahendatud tsiviilasjadest. See ei tähenda, et need asjad peaksid nüüd kohtust täiesti kaduma, küll aga see tähendab seda, et meil kulub väga suur osa kohtute ressursist krediidivaidlustele. Väga suur osa! Ja kohtud on ise öelnud, et tarbijakrediidiasjade suure hulga tõttu tuleb nende jagamist kohtunikele piirata. See tähendab seda, et selleks aastaks otsustati, et kohtunikele jagatakse üks uus tarbijakrediidiasi kuus, ja kohtud on märkinud, et selle tulemusena jõutakse lahendini oluliselt kauem. Kolm minutit lisaaega, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T20:22:43.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Kolm minutit lisaks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"80f542c1-393a-46e2-9fca-99948e59850d","date":"2026-09-30T20:22:46.000+00:00","speaker":"Andre Hanimägi","text":"Siin on olnud seda kriitikat, et finantsombudsman vajab ju täpselt samamoodi inimesi ja raha. Loomulikult ta vajab seda. Aga küsimus on selles, kas iga vaidluse see esimene aste peab olema kõige formaalsem ja ressursimahukam ja tegelikult ka kõige kulukam ehk siis kohus. Nagu ma ennist Riina Sikkutilt ka küsisin ja kes tõi kenasti välja, meil on tegelikult väga palju institutsioone, kuhu saab pöörduda, enne kui sa lähed kohtusse, aga huvitaval kombel krediidivaidluste puhul meil sellist võimalust ei ole jätkuvalt olemas. Ikka me peame minema kohtusse ja kohtud ise ütlevad, et palun ärge tulge enam, sest meil ei ole enam seda ressurssi neid asju menetleda. Finantsombudsman oleks spetsialiseerinud just nimelt krediidi-, kindlustusmakse- ja investeerimisteenuste vaidlustele. See võimaldaks inimese jaoks neid korduvaid ja lihtsamaid vaidlusi lahendada kiiremini ja soodsamalt ning kujundada ka ühtlasemat praktikat. Kohtule jääksid keerukamad ja põhimõttelisemad asjad. Finantsinspektsioon on ise selle mõtte sõnastanud väga lihtsalt: finantsvaidlusi peaks olema võimalik lahendada lihtsamalt, kiiremini ja väiksemate kuludega. Teine küsimus on tõesti see, kuidas seda siduvust siis määrata, kas see otsus saab olema siduv või mitte. Riigikohtu esimees Villu Kõve on juhtinud tõepoolest tähelepanu sellele, et tuleb hoolikalt analüüsida seda, kas sellist võimalust pakkuda, kas see on õige või mitte õige. See on kindlasti väga terane tähelepanek, aga seda tulebki selle eelnõu käigus analüüsida, milline saab olema Finantsinspektsiooni ja finantsombudsmani roll ka tema otsuste osas. Aga vajadust kui sellist on rõhutanud absoluutselt kõik osapooled. Nii et Finantsinspektsiooni poole pöördumiste kasv, need kümned tuhanded krediidinõuded kohtutes ja kohtute enda töökoormus näitavad selgelt, et praeguse süsteemi ja täiemahulise kohtumenetluse vahel on puudu üks kiire, spetsialiseeritud ja inimesele kättesaadav lahendus. Nii jääks kohtunikele rohkem aega nende asjade jaoks, mida tõesti peab lahendama kohus, ja inimene saab lihtsamas finantsvaidluses kiirema ja jõukohasema tee lahenduseni. Nii et ma loodan väga, et koalitsioon ja opositsioon ühiselt selle finantsombudsmani siiski loovad ja vaatamata sellele, et korduvalt kinnitati, et valitsusel on see hea eelnõu kusagil sahtlis, annaksime siit Riigikogust sellise positiivse tõuke valitsusele, et see eelnõu ei kaoks kuhugi ära, vaid see päriselt ka ükskord jõuaks siia. Noh, aastast 2022, ma usun, et natukene on selle eelnõuga jõutud tööd teha küll. Palun tooge see Riigikogusse, palun menetleme selle ükskord ometi ära! Aitäh! Ja palun teie toetust!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:25:57.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, ennekõike Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, ma pean õigluse huvides oluliseks märkida seda, et tõepoolest on olnud senine tõlgendus selline, et valitsusele tehtavad ettepanekud, OE-d, et neid saavad algatada üksnes fraktsioonid. Ja siin nüüd ma loen ette lausa selle seaduse sõnastuse, mis ütleb sarnaselt, et fraktsioonid ja komisjonid võivad esitada Riigikogu otsuse eelnõusid, mis sisaldavad ettepanekuid Vabariigi Valitsusele. Mina samas tahan väita – ma ei hakka küll looma siin uut õigust, küll annan selle palve õigus- ja analüüsiosakonnale hinnata –, et see sõnastus ei välista seda, et mõni fraktsioonitu võiks liituda. Imperatiivne on see, et peab olema vähemalt üks komisjon või vähemalt üks fraktsioon, ilma selleta ei ole võimalik. Mina tahan küll väita, et see sõnastus ei välista seda, et mõni fraktsioonitu võiks liituda, aga senine ajalugu ei ole seda tunnistanud. Mul on vahel väljakutseid ajalugu muuta, aga mitte ei tee seda mina siin puldis praegu ja nüüd, küll aga ma palun õigus- ja analüüsiosakonnal tõepoolest hinnata, kas see sõnastus välistab fraktsioonitute liitumise antud juhul antud eelnõu juures. Aga nüüd, head kolleegid, selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja oleme jõudnudki lõpphääletuse juurde. Saalikutsung, palun! Head kolleegid, juhin teie tähelepanu sellele, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse \"Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele finantsombudsmani institutsiooni loomiseks\" eelnõu 912. Palun võtta seisukoht ja hääletada!","link":null},{"type":"VOTING_EVENT","uuid":null,"date":"2026-09-30T20:29:51.000+00:00","speaker":null,"text":null,"link":"http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/6242ceec-b1ce-4200-9f61-0921b26549d0/"},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:30:23.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Selle poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud otsusena vastuvõtmiseks vajalikku toetust.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"208c829d-d692-45c2-8767-30901509ccda","date":"2026-09-30T20:30:38.000+00:00","title":"<p>Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:30:38.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Head kolleegid, oleme nüüd jõudnud 13. päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu 998 esimene lugemine. Riigikogu kõnetooli on juba jõudnud auväärt sotsiaalminister Karmen Joller. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T20:31:00.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Tere, hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head Eesti inimesed! Tutvustan teile eelnõu, millega me muudame rehabilitatsioonisüsteemi inimestele paremini ligipääsetavaks ja teenused sisukamaks ja kvaliteetsemaks. On oluline, et rehabilitatsiooniabi sõltuks inimese tegelikust vajadusest. Rehabilitatsioon on selline teenus, mis on vajalik selleks, et inimese igapäevast toimetulekut toetada, kui see toimetulek on häiritud tervise tõttu. Näiteks kui inimene on jäänud ratastooli või tal on tekkinud muul moel liikumisraskused või tal on tekkinud vaimse tervise häire või tal on mitu kroonilist haigust ja ta ei tule nendega toime või on nendessamades haigustes toimunud pööre halvemuse poole, siis rehabilitatsioonisüsteem on see, mis peaks aitama inimese taas tema igapäevaelutoimetuste juurde või siis vähemalt aitama seisundi halvenemist vältida. Oluline on see, et inimene ja tema lähedased ei peaks kulutama jõudu sellele, et tõestada õigust abile ja otsida teed eri asutuste vahel. Praegu sõltub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele jõudmine sageli sellest, kas inimesele on määratud puue või kas on hinnatud tema töövõimet. Seejärel tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile eraldi taotlus ja läbida hindamised. Abi võib niimoodi viibida ka siis, kui tervisemure takistab juba õppimist, töötamist või igapäevast hakkama saamist. Oluline on see, et toome rehabilitatsiooni tervishoiule lähemale, et spetsialistid saaksid töötada ühise eesmärgi nimel ning inimene ei peaks läbima korduvaid hindamisi. Praegu rehabilitatsiooniteenused tervishoiutöötajatele nähtavad ei ole ja ei ole nähtav ka see, kas inimene mõnda teenust juba saab. Ehk et paneme kaks süsteemi omavahel paremini koos toimima. Keda siis muudatused puudutavad? Muudatused puudutavad lapsi ja täiskasvanuid, kelle terviseseisund piirab igapäevast tegutsemist ning kes vajavad mitme spetsialisti koostöös osutatavat rehabilitatsiooni. Näiteks võivad inimese abistamisel koos töötada füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, psühholoog, aga ka kogemusnõustaja. Kui abi saab anda üks spetsialist, siis võib sobida üksikteenus. Näiteks kui inimesel on vaja füsioterapeuti, siis ta saab saatekirja füsioterapeudi juurde ja rohkemat ei olegi vaja. 2025. aastal sai senist sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 10 827 inimest. Üle poole nendest, üle 5000, olid kuni 15-aastased puudega lapsed. Muudatused puudutavad ka nende lähedasi, perearste, eriarste ja õdesid, rehabilitatsioonimeeskondi, haiglaid, praegusi teenuseosutajaid ning teenust korraldavaid asutusi. Töötukassa korraldatav tööalane rehabilitatsioon jääb endiseks. Mis siis on peamised muudatused? Esiteks, teenusele pääsemise aluseks saab vajadus. Puude raskusaste või töövõime, kui see … töövõime vähenemine ei ole enam eeltingimus. Inimene ei pea esitama eraldi avaldust Sotsiaalkindlustusametile. Rehabilitatsioonivajaduse tuvastab näiteks perearst, õde või eriarst ja siis suunatakse inimene e-konsultatsiooni vahendusel teenuseosutaja juurde. Miks siis e-konsultatsioon? See on kahel põhjusel. Esiteks selleks, et e-konsultatsioon on selline teenus, kus on võimalik suunata teenusele kiiremini need inimesed, kes vajavad abi kõige rohkem. Ja teiseks, kui inimene on saanud suunamise, siis see asutus, kuhu ta on suunatud, võtab inimesega ise ühendust ja inimene ei pea kulutama uksi ja helistama ja saatma e-mail'e, et endale leida õige teenuseosutaja. Teiseks, rehabilitatsioonimeeskond otsustab koos inimesega, millist abi ta vajab. Suunav arst või õde ei pea määrama teenuse sisu, mahtu ega spetsialistide koosseisu. Meeskond koostab koos inimesega tegevuskava, hindab tulemusi ja edastab ka teenuse kokkuvõtte tervise infosüsteemi. Ja senisel kujul mahukat rehabilitatsiooniplaani enam ei hakata koostama ehk väheneb ka bürokraatia. Kolmandaks, teenust hakkab korraldama Tervisekassa. Sotsiaalkindlustusameti korraldatav senine sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus lõpeb ja uut teenust peab osutama igas maakonnas vähemalt üks haiglavõrgu haigla. Teenust saavad osutada ka nõuetele vastavad teised tervishoiuteenuse osutajad. Senised rehabilitatsiooniasutused saavad jätkata, kui nad täidavad uued tingimused või teevad koostööd sobiva teenuseosutajaga. Neljandaks, seniste teenusesaajate jaoks nähakse ette üleminekuaeg. Eelnõu järgi koostatakse inimesele, kelle Sotsiaalkindlustusameti otsus lõpeb 30. septembril järgmisel aastal, automaatselt saatekiri. Sama otsuse alusel saab uue teenuse osutaja poole pöörduda kuni 31. detsembrini järgmisel aastal. Rehabilitatsioonimeeskond hindab seejärel inimese praegust vajadust, varasema teenuse sisu ja maht ei kandu muutumatult üle ehk et teenust kohandatakse inimese vajaduste järgi. Meil on praegu näiteks anekdootlikke olukordi, kus inimene on näiteks ratastoolis ja vajab füsioteraapiat, aga selleks, et ta saaks rehabilitatsiooniasutuses teenust, on pakutud talle ka logopeedi abi. See on see, mida puuetega inimesed on välja toonud, seejuures inimene ei vaja logopeedilist abi. Mõjud ja eelarve. Inimese jaoks jääb vähem eraldi taotlemist ja korduvaid hindamisi ning abi võib saada ka inimene, kes varem formaalsete tingimuste tõttu teenusele ei pääsenudki. Teenuse eest võtab suunamise korral tasu maksmise kohustuse üle Tervisekassa. Raha tuleb selleks riigieelarvest eraldi eraldisena, mitte üldisest ravikindlustuse teenuste eelarvest. 2025. aastal kulus senisele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele 20,1 miljonit eurot. 2028. aastal on baaseelarves 26,7, 2029. aastal 29,6 miljonit eurot. Üleminekuks vajalike IT-arenduste kulu on 510 000 eurot ja selle saame katta välisvahenditest. Kättesaadavus ei parane üksnes seaduse vastuvõtmisega. Tervishoiuhinnad on senistest sotsiaalse rehabilitatsiooni hindadest kõrgemad. Sama raha eest võib esialgu saada pakkuda vähem teenust, aga siin jälle sõltub, kuidas teenust määratleda, kuidas hinnata vajadust. Tegelikult on praegu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse hinnad nii madalad, et mitmed teenuseosutajad on juba teatanud oma teenuse lõpetamisest. Ehk et me ikkagi üritame kättesaadavust hoida ka sellega, et Tervisekassa vaatab üle hinnastamise mudelid. Lisaks, Tervisekassa jälgib ka kvaliteeti ja seda, kuidas teenuseosutajatel läheb, kus on puudujääke – ma mõtlen siin mitte isegi puudujääke, vaid ma mõtlen seda, kus teenus on paremini kättesaadav ja kus mitte. Siin hangetega Tervisekassa püüab seda reguleerida. Räägin ka kaasamisest. On arusaadav, et iga süsteemi muutmine toob kaasa ebakindlust, hirmu. Ma ise, kui sain ministriks ja olles hariduselt, ametilt perearst, siis ka minus tekitas see alguses umbusku. Ma ei teadnud ega saanud hästi aru, mis teenusega on tegemist, sest ma ei olnud sellega kunagi otseselt kokku puutunud. Aga mina isiklikult näen seda kui head lisavõimalust ja täiendust nii perearstidele, eriarstidele kui ka õdedele, kes saavad teenusele suunata. Seda eelnõu ongi arutatud väga paljude sihtrühmadega: puuetega inimestega, patsientide ja teenuseosutajate esindajatega, aga ka perearstide, haiglate, erialaseltside, omavalitsuste, Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusameti ja teiste partneritega. Eelnõu on läbinud kaks kooskõlastusringi. Ja tagasiside põhjal on tehtud ka muudatusi, näiteks seesama mainitud automaatse saatekirja võimalus üleminekuperioodil, kuna kardeti, et kui üleminekuperiood on väga äkiline, siis tekib tunglemine ja ei suudeta kõiki inimesi ära teenindada. Ja perearstide seltsil on endiselt mure, kuna kardetakse, et see lisab töökoormust. Samas, kui ma käisin viimati, eelmisel reedel perearstide seltsi aastakonverentsil ja arutasin, siis päris mitmed perearstid ütlesid, et nad tegelikult, nii nagu mina isegi, ei saanud esialgu teenuse olemusest aru, aga kui perearstid taipasid, et tegelikult saab nende käsutuses olema oluliselt rohkem psühholooge, füsioterapeute ja muid teenuseosutajaid, siis see on tegelikult suurepärane lisavõimalus, kuhu suunata ka oma keerulises olukorras patsiendid. Tervisekassa on juhtinud tähelepanu e-konsultatsioonide kuludele, mida me oleme ka arutanud, ja siin tuleb Tervisekassal üle vaadata hinnastamine. Kindlasti tekib rakendamisel veel küsimusi ja probleeme ning me jälgime hoolega, kuidas muudatustega läheb, ja vajadusel teeme ka jooksvalt täiendusi. Räägin ka kehtivusaegadest. Sotsiaalkindlustusamet lõpetaks uute sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tegevusloa taotluste vastuvõtmise 1. veebruaril 2027 ehk et sellest ei teki neid nii-öelda vana tüüpi teenuseid juurde. Praeguse korra järgi saab teenust osutada järgmise aasta 30. septembrini ja uus korraldus algaks 1. oktoobrist. Eelnõus nimetatud üleminekuotsuse alusel saab uue teenuseosutaja poole pöörduda järgmise aasta lõpuni. Ja hiljemalt 2031. aastal on plaanis teha selline suurem hindamine, aga nagu ma juba mainisin, jooksvalt lahendatakse ka probleeme, mis on ilmsed ja mida on võimalik kiiresti lahendada. Minu poolt aitäh kuulamast ja ole valmis vastama küsimustele.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:42:38.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Neid on. Alustab Jaanus Karilaid. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"94351dfe-449e-48db-9396-06cf204ce22e","date":"2026-09-30T20:42:40.000+00:00","speaker":"Jaanus Karilaid","text":"Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Ma olen väga murelik, vaadates selle eelnõu mahtu ja seda, kui vähe on aega jäänud järgmiste parlamendivalimisteni. Me teame, et Tervisekassa on tegelikult ju permanentses miinuses. Me teame, et spetsialiste tervishoius on vähe. Me näeme, et ravijärjekorrad on pikad ja üleminekuperioodist ka räägitakse. Aga kus on antud eelnõuga ette nähtud lisarahastus ja kuidas on tagatud see üleminekuperioodi nii-öelda täpsus, et patsient ei jääks selle reformi vahele?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T20:43:13.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Aitäh küsimuse eest! Mina olin ka päris alguses mures. Tegelikult on seda eelnõu ette valmistatud kuus või seitse aastat ja see on päris pikk aeg, see ei ole tulnud tühjalt kohalt. Ka Riigikontroll on juhtinud ministeeriumi tähelepanu sellele, et kehtiv rehabilitatsiooniteenus ei vasta inimeste vajadustele ega lahenda probleeme. Vähemalt võiks ta teha seda oluliselt paremini. Lisaks on juhitud tähelepanu sellele, et ressursse, mis on riigis olemas, ei ole otstarbekalt kasutatud. Nendeks ressurssideks ma nimetan kõike alates rahast, lõpetades inimestega ja töötajate ajaga ja ka patsientide ajaga, kes peavad praegu taotlema erinevaid hindamisi. Kõigepealt peavad nad taotlema puude hindamist, mis võtab aega teinekord kuu kuni kaks, ning järgmisena peavad nad taotlema rehabilitatsiooniteenust, mis võib ka aega võtta. Näiteks, kui inimesel on tekkinud tervisehäire, siis ta tegelikult vajab abi kohe. Näiteks pimedaks jäämisel on inimesel juba sellesama taotluse esitamine ülimalt keeruline, ta vajab seal kõrvalabi ja ta vajab kohe seda, et teda õpetatakse tulema toime uue olukorraga. Tegelikult seda on kaua ette valmistatud. Mis puutub sellesse, kui palju on aega valimisteni jäänud ja kuidas on menetluse kiirus, siis see sõltub loomulikult Riigikogust, kuidas teie seda otsustate. Tervisekassa miinusega olen jõuliselt tegelenud ja loodan selle lahendada aastaks 2030, nii et reserve jääb ka üle. Aga see konkreetne eelnõu ei too Tervisekassale juurde kulusid, vaid toob Tervisekassa eelarvesse juurde 20–30 miljonit eurot eri aastate lõikes. Lisaks toob see eelnõu juurde spetsialiste, kes ei ole hetkel tervishoiusüsteemile kättesaadavad. Need spetsialistid on juba olemas, rehabilitatsioonisüsteem on üles ehitatud ja pigem me saame sedasama spetsialistide ressurssi hakata tulevikus paremini kasutama. Nii et lisaraha ei ole vaja. Kuidas tagada üleminekuperioodil patsientide kadumine erinevate süsteemide vahel? Loomulikult on oluline teavitamine. Teiseks, nagu ma mainisin, et ei tekiks liigset järjekorda või järjekordade pikenemist, siis osa patsiente läheb nendel esimestel kuudel üle automaatselt. Nad ei vaja lisavisiiti näiteks perearsti, pereõe või mõne muu eriarsti või eriõe juurde. See on lühidalt vastus. Ma loodan, et saite vastuse.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:46:01.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Heljo Pikhof, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"b5922bb2-56bb-4de6-a7e1-754553191c27","date":"2026-09-30T20:46:03.000+00:00","speaker":"Heljo Pikhof","text":"Suur tänu! Austatud minister! On täiesti arusaamatu, miks te soovite nii olulist reformi läbi viia kiirustades, kui kõik aspektid pole sugugi läbi mõeldud. Minu küsimus: kuidas tagate, et reformiga ei kao aastatega kujunenud puudespetsiifiline kompetents? Eesti Puuetega Inimeste Koda on toonud esile nägemis- ja kuulmispuude, autismispektri, intellektipuude, psüühikahäire, ajukahjustuse ja liitpuude valdkonnale spetsialiseerunud keskused. Miks peaks nende tulevik sõltuma sellest, kas mõni haigla või suurem Tervisekassa lepingupartner otsustab neid kaasata?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T20:46:46.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Aitäh! Ma imestan, ma just praegu tegelikult rääkisin sellest, kuidas reformi on ette valmistatud seitse aastat. Ma ei julge seda nimetada kiirustamiseks, absoluutselt. Ma ei tea, kas me peaksime reformima siis 10 või 15 aastat. Aga mis puutub nende spetsiifiliste kompetentsidega, siis tõepoolest on osa puudeliike, ma juba tõin näite nägemispuudest, aga ka liitpuue ja veel mõned, kus on sihtgrupp väga väike. Tegelikult neid inimesi ei ole väga palju, näiteks võrreldes teatud vaimse tervise häiretega inimestega või liikumishäiretega inimestega. Neid puudeliike on oluliselt rohkem. Eesmärk on luua kompetentsikeskused. Needsamad asutused, kes juba osutavad rehabilitatsiooniteenust, saavad ka jätkata. Hetkel ei ole meil küll teada, meil on ametnikud suhelnud kõikide asutustega ja meil ei ole teada, et mõni sellistest kompetentsidest ära kaoks. See, kas haigla sõlmib lepingu – mul on raske uskuda, et ta ei sõlmi. Üldiselt needsamad asutused on ennast juba ümber ka registreerinud tervishoiuteenuste osutajateks ja nad saavad ka iseseisvalt, kui nad on seda teinud, ka iseseisvalt hankes osaleda. Neid võimalusi on selgitatud ja tegelikult teenuseosutajate liidu poolt ei ole mingit muret välja toodud. Tegelikult ka EPIKojaga oleme päris palju kohtunud. Ma ei tea, kui uued andmed teil on. Nad varem olid mures, aga me oleme päris mitmeid kordi kohtunud ja EPIKoda tegelikult vähemalt mulle on öelnud, et nad toetavad seda reformi.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:48:27.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Lauri Läänemets, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d557812c-971d-415b-827d-aa6a382ec6ef","date":"2026-09-30T20:48:29.000+00:00","speaker":"Lauri Läänemets","text":"Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Me neid küsimusi natuke murelikke küsime sellepärast, et reform, mis pärast kolisema hakkab ja kus inimesed hammasrataste vahele jäävad, ei ole hea reform. Hea, kui see oleks läbi mõeldud. Te küll olete väga veendunud selles, et raha on ja kõike on, aga minu küsimus teile ikkagi oleks, et kuidas Riigikogu praegu seda reformi ikka heaks kiita saab, kui selle rahastamise ja hinnastamise mudel ei ole tegelikult lõpuni valmis. Eesti Puuetega Inimeste Koda juhib ju tähelepanu sellele, et ministeerium ise tunnistab, et hinnastamismetoodika täiendava täpsustamise vajadused on, et see kõik pole veel selge, ja kuidas kaetakse suuremast teenusesaajate arvust ja tervishoiusüsteemi kõrgemast hinnatasemest tulenevad lisakulud. Neid lahtisi otsi ju tegelikult on ja seda ministeerium ise tunnistab. Selles mõttes ei saa öelda, et me oleme selle reformi jaoks valmis. Palun kommenteerige seda.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T20:49:34.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Aitäh! Ministeerium kindlasti ei ole öelnud, et me ei ole selle reformi jaoks valmis. Vastupidi, me oleme selleks valmis, nagu ütlesin, juba pikka aega valmistutud. Rääkides sellest, et reform koliseb ja inimesed jäävad hammasrataste vahele, siis ma arvan, et see kirjeldab pigem praegust olukorda. Inimesed peavad praegu väga palju vaeva nägema, selleks et teatud teenuseid saada. Üks artikkel oli just eile või täna meedias ühest noorest inimesest, kes … Puudeotsus tuli ebaõige ja seetõttu ta ei saa temale vajalikke teenuseid. See ei ole normaalne ega aktsepteeritav lahendus. Mitte kumbki, ei see, et valesti hinnatakse, ega see, et inimesel on niivõrd mittespetsiifiline, aga väga tõkestav barjäär ees teenuse saamisele. Kui praegu näiteks ka hindab õigust teenusele, et sul on puue või sul ei ole, sul on seda tüüpi puue ja sa pead minema seda tüüpi teenusele, siis tulevikus hinnatakse vajadust, mis tüüpi inimesel üldse on vaja mis tüüpi teenust ja nii edasi. Selleks ei pea hakkama mingisuguseid taotlusi esitama, see on üks. Mis puudutab rahastamise hinnastamise mudelit, siis põhimudel on valmis, aga see vajab timmimist ja sinna on veel aega. Tegelikult päris lõplik hinnastamine tuleb, ma arvan, esialgu tuleb kindlasti kindel mudel, aga teenuse osutamise käigus võib selguda üht, teist või kolmandat ja seda kindlasti kohandatakse. Seda tehakse kõikide mudelitega kogu aeg Tervisekassas. See on pidev töö. Ja suurem teenusesaajate arv. Teenus ise ka tegelikult muutub ehk teenuse eesmärk on inimese kas toimetuleku parandamine või praeguse olukorra säilitamine. Väga oluline on ka see, et inimene soovib koostööd teha. Sealt võib tuleneda ka selline olukord, et kui inimene saavutab oma tulemuse, siis ta tegelikult seda teenust enam ei vaja. Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on ikkagi see, et inimene ei käi mitte eluaeg samal teenusel, vaid ta käib siis, kui tal on seda vaja. Ma toon näite. Võtame ühe üksikteenuse, füsioteraapia, inimesel on alaselja valud, ta läheb füsioterapeudi juurde ja füsioterapeut annab talle harjutused, siis inimene ise teeb kodus neid edasi ja ta tuleb näiteks nädala või kahe pärast jälle füsioterapeudi juurde, mitte ta ei tee iga päev harjutusi koos füsioterapeudiga. Ehk seda ressursikasutust me vaatame ka niimoodi, et see oleks optimaalne. Ja see tähendab ka seda, et need inimesed, kes täna, jah, teenusele ei saa, peaksid saama, aga võib-olla osa nendest, kes on täna teenusel ja sellisel teenusel, mis neile ei sobi, liiguvad teenuselt ära. Seda me näeme ja monitoorime järjest, järgemööda.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:52:35.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Tanel Kiik, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689","date":"2026-09-30T20:52:36.000+00:00","speaker":"Tanel Kiik","text":"Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Ma pean tunnistama, et minul on ka sellised vastakad tunded selle reformi suhtes. Ühest küljest on eesmärgid taas ilusad, paberi peal näeb kena välja, aga kuulates ja vaadates seda tagasisidet valdkonnalt, nii tervishoiusüsteemist kui ka sotsiaalsüsteemist, siis seda nii-öelda ülevoolavat ootust ega toetust ma tegelikult ei näe. Nii nagu komisjonis ütlesin, ootame ära selle eelnõu esimese lugemise, kohtumised huvirühmadega ja siis kujundame lõplikud seisukohad. Aga mis on võib-olla selline konkreetne murekoht, mida teie ministrina saaksite tegelikult adresseerida, on seesama eelarve pool. Nagu ma küsisin ka komisjonis ja ma saan aru, et seda ei ole tehtud, oleks korrektne ikkagi teha tegelikult täiesti uus nullist hindamine just nimelt sellele, et kui me prognoosime teenuse saajate kasvu ja samal ajal me teame, et hinnad lähevad tõenäoliselt pigem kallimaks kui odavamaks, siis milline tegelik eelarvevajadus on. Praegu on ikkagi võetud aluseks olemasolev eelarve, aga see ei anna tegelikult ju objektiivset pilti, vaid see on automaatselt kammitsetud ja seotud olemasoleva rahalise ressursiga, püüad sellega toime tulla väikese koefitsiendiga. Aga korrektne oleks teha minu arust eelarve nullist, hinnata, mis see tegelik vajadus olla võiks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T20:53:53.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Aitäh! See küsimus oli ka komisjonis ja sellele andis meie asekantsler väga hea vastuse. Kui me prognoosime inimeste hulga kasvu, siis samal ajal me prognoosime teenuse aja vähenemist ja ressursside oluliselt paremat kasutamist. Sellist prognoosi ei ole hetkel lihtsalt võimalik teha. Siin tulebki hakata järk-järgult vaatama, kuidas need teenused kujunevad, ja vastavalt sellele tegema ümber nii teenuse- kui ka hinnamudeleid. Aga see on iga reformiga kaasas käiv tõsiasi, et eriti alguses tuleb välja mingeid segadusi või puudujääke, aga suurusjärgud on õiged, siin ma üldse ei kahtlegi. Lisaks on praegu mitmeid inimesi, kes saavad tervishoiuteenusest ja sotsiaalvaldkonnast topelt teenuseid. Sellised topeltsuunamised tõenäoliselt kaovad ära, mis tähendab jällegi, et ressurssi vabaneb, raha vabaneb ja tervishoiutöötajaid vabaneb ja spetsialiste vabaneb. Neid asju on kaalutletud. Seletuskirjas on nii palju olemas, kui on võimalik anda seda infot. Aga päriselt näeme me nii nagu iga reformi puhul ikkagi töö käigus neid asju ja siis tuleb vastavalt reageerida.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:55:05.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Anti Allas, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f6353ede-a0a5-4918-ab8b-790a1957c5cd","date":"2026-09-30T20:55:06.000+00:00","speaker":"Anti Allas","text":"Aitäh, hea eesistuja! Väga austatud minister! Küsija elukohast ja valimispiirkonnast lähtuv küsimus. Mis saab piirkondlikust kättesaadavusest, kui väiksemad teenuseosutajad uute nõuete tõttu lõpetavad teenuse pakkumise? Teenus koondub suurematesse keskustesse. Kui ma lugesin selle eelnõu seletuskirja, siis tunnistatakse seal ka spetsialistide nappust, regionaalse ebavõrdsuse riski. Et kes katab inimese täiendavad transpordikulud ja kuidas tagatakse teenuse üleriigiline kättesaadavus?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T20:55:42.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Aitäh! Jah, see väiksemate piirkondade probleem on meil ju ka praegu. Selles osas kindlasti halvemaks ei muutu. Kuidas püütakse tagada, on see, et igas maakonnas vähemalt üks HVA haigla osutab teenust. HVA haiglatega on räägitud, 20 haiglast 15-l juba on see teenuse osutamise luba või teenuse tegevusluba olemas. Viis plaanivad seda taotleda. Nad on nõus sellega, neil ei ole see probleem. Ja tehakse koostöölepingud ka nende piirkonnas juba olevate teenuseosutajatega, kui seda peaks olema vaja. Lisaks on Tervisekassa plaaninud jälgida, kuidas teenuseosutajaid on, ja kui kusagil on puudu, siis samas piirkonnas kuulutatakse ka välja hange, kuhu saavad siis, kui on tõesti veel teenuseosutajaid, nad saavad sinna oma teenust pakkuda. Rääkides erinevatest kuludest. Kui Tanel Kiik enne küsis, kuidas me prognoosime neid kulusid, siis ma ütleksin, et ka tegelikult praegune süsteem on päris kulukas. Kui inimene on hädas, siis temale muid sotsiaalvaldkonna kulusid lihtsalt on vaja rohkem, kulub rohkem. Kui me suudame inimese iseseisvat toimetulekut parandada, siis tegelikult need kulud peaksid nagu langema, eks ole, need sotsiaalvaldkonna kulud. Rääkides transpordist, siis tegelikult, näiteks kui on inimesel vaja arsti juurde minna, siis tänapäeval on ikkagi valla kohustus korraldada transport. Samamoodi juba täna kohalik omavalitsus korraldab transpordi sotsiaalse rehabilitatsiooni teenustele. Osade teenuste puhul on tänapäeval majutus ja transport kaetud, aga see tõepoolest läheb välja, sest siin on analüüsid näidanud, et see tegelikult ei ole ressursi otstarbekas kasutamine. Ehk me peame lähtuma inimese vajadusest, kas ta üldse vajab transpordituge, mõnel inimesel ei ole seda tuge vaja, mõnel on, mitte sellest, kus asub teenus või millist tüüpi teenust osutatakse.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:57:54.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Riina Sikkut, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"76c477e6-4b49-4d49-ad7b-a4853182a1da","date":"2026-09-30T20:57:55.000+00:00","speaker":"Riina Sikkut","text":"Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Proovime selle matemaatika siis koos läbi teha. Kui praegu tõepoolest rehabilitatsiooniteenuse hinnad on sotsiaalsüsteemis oluliselt madalamad, prognoositakse, ma ei tea, nende kahekordistumist. See summa, kuni 30 miljonit, jääb samaks, ühe tüki hind läheb kaks korda kallimaks. See tähendab, et saab poole vähem tükke. Kui teenusevajajaid tuleb juurde – noh, ma ei tea, ilmselt mitte nii palju, et kahekordistuks –, aga kui tuleb ka kolmandiku võrra juurde, siis tähendab, et meil on poole vähem tükke, kolmandiku võrra rohkem teenusevajajaid. Selle peaks ära tasakaalustama rehabilitatsiooniteenuse perioodi lühendamine. Kuidas see siis kokku jookseb? Kas see tähendab, et ühe rehabilitatsiooniteenuse puhul, on see siis füsioterapeudi või logopeedil käimisel, korraga lahendatakse inimese mured ära? See matemaatika ei jookse ju kokku. Teenuse saamise perioodi lühenemine peab olema fundamentaalne, et me suudaks sama eelarvega majandada.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T20:59:07.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Jaa, see tegelikult on ka eesmärk, et teenuse periood lüheneb, sest paljudel inimestel on see teenuse periood praegu pandud teenuse järgi, mitte inimese järgi. Kõik inimesed ei pea käima nii kaua teenusel, nagu nad praegu käivad, see on üks asi. Teiseks, me ei saa eeldada, et hind tõuseb kaks või kolm korda. Kindlasti mitte, see vahe ei ole nii suur, aga vahe on olemas. Pigem on, ütleme, 1,2–1,5 korda need hinnad, me ei korruta mitte 2 ja 3-ga, vaid me korrutame 1,5-ga näiteks, noh, umbes. Kui matemaatikast rääkida, siis ma arvan, et see tuleb kokku küll.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T20:59:49.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Tanel Kiik, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689","date":"2026-09-30T20:59:50.000+00:00","speaker":"Tanel Kiik","text":"Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Noh, eks me loodame, et ta tuleb kokku. Kahtlemata on meie eesmärk teiega selles mõttes sama: et inimesed saaksid õigeaegselt teenusele, saaksid seda teenust võimalikult kvaliteetselt, vastavalt vajadusele, ja et see üleminek oleks võimalikult sujuv. Aga kus, mulle tundub, meil on ikkagi natuke erinev lähenemine ja arusaam: te juba mitmendat korda oma sõnavõtus viitate sellele, et tegelikult teenusesaamise kestus peakski vähenema ja võib-olla, ma saan aru, teenusesaajate ring siiski vähenema, vähemalt nii olen ma välja lugenud ka nendest erinevatest seletuskirjadest. Millel nagu see hinnang põhineb, et inimesed saavad täna liiga kaua või liiga palju teenuseid? Minu arusaam ikkagi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna erinevusest natuke on see, et tervishoiu poole peal, tõepoolest on alati eeldus, et on diagnoos, on ravi ja sellele järgnevalt nii-öelda piltlikult patsient läheb koju, aga sotsiaalsüsteemis alati see nii ei toimi. On päris palju terviseseisundeid ja olukordi, kus rehabilitatsiooniteenus võibki olla mõnes mõttes sisuliselt elukestev vajadus. Millel põhineb see eeldus, et täna neid teenuseid liiga palju või liiga kaua pakutakse?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T21:00:59.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Aitäh! Ma tõin enne tegelikult ka näite. Meile on analüüsid näidanud, et on inimesi, kes on saanud näiteks füsioteraapiateenust aastas 260 korda. See ei ole absoluutselt, ma ütlen arstina, see ei ole näidustatud. Füsioterapeut ei ole see, kes teeb inimesega … Ma ei tea, ühesõnaga, ta ei pea inimese eest asju ära tegema, kui ma ütlen niipidi. Siin on ka inimese enda motivatsioon ja vastutus, sealjuures on rehabilitatsioonimeeskonnas ka psühholoogid ja kogemusnõustajad, kelle ülesandeks on seda motivatsiooni ka hoida. Ehk et see on kompleksne teenus. Ma tegelikult ei öelnud seda, et teenuse saamise kestus peaks tingimata vähenema. Ma ütlesin seda, et ta tõenäoliselt väheneb, aga oluline on see, et see oleks inimesele vajaduse järgi, sellel on eesmärk. Kui inimene seda teenusel oleku eesmärki ei saavuta, siis järelikult see teenus ei aita seda inimest. Tuleb leida kas mõni muu teenus ja nii edasi. Me peame säilitama inimese praeguse funktsioonivõime või aitama parandada seda võimet. See on see mõte. Muidugi haigus ise võib ka süveneda, seda loomulikult tuleb arvestada. Nüüd see väide, et tervishoius inimene saab diagnoosi ja ravi ja siis läheb koju ja on justkui terve, ei päde ka. Tegelikult järgmine eelnõu, mida ma tulen siia tutvustama, eks ole, räägib sellest, kuivõrd oluline on see, et sotsiaalsüsteem ja tervishoiusüsteem koos toimiksid ja töötaksid. Inimesed väga sageli saavad diagnoosi, saavad ravi ja lähevad koju ja siis ongi kõik, nagu justkui midagi ei ole, aga tegelikult ta vajab edasi. Näiteks on olnud siin pikki aastaid meil inimesele panna see puusaliigese protees ja siis on kõik, ta saadetakse koju selle proteesiga, aga ta ei ole, ta ei oska ise, talle antakse paberil võimlemisharjutused kaasa. See on nüüd nagu teine äärmus, mida ei peaks ka olema niimoodi, et talle neid näiteks ette ei näidata. Ehk et ta vajab ikkagi oskust, kuidas näiteks voodist välja tulla, kuidas selle puusaga, ma ei tea, tualetis käia või diivanil istuda ja nii edasi. Sellised oskused vajavad tuge ja kui ta saab seda tuge kohe pärast haiglast tulekut, siis tema toimetulek paraneb kiiresti ja ta ei satu uuesti haiglasse ja ta ei satu ka uuesti tervishoiu vaates silma alla nii tihti. Teenus võib olla tõepoolest elukestev vajadus, aga see vajadus muutub elu jooksul. Näiteks kui laps kasvab ja tal on näiteks intellektipuue, siis on üks vajadus, mida ta vajab lapsena, ma ei tea, kolmanda eluaastani, võib-olla mida ta vajab seitsmenda või 17. eluaastani või täiskasvanuna, ja ka täiskasvanuna peab see muutuma. Neid muutumisi ja neid, seda peab toetama rehabilitatsioon. Ma ei tea, kas ma oskasin hästi vastata. Ma loodan, et ma oskasin. Aga eesmärk on jah siis see, et ikkagi inimene saaks neid rehabilitatsiooniteenuseid just vajaduse järgi, mitte niimoodi nagu praegu. Praegu sobitakse inimene teenusega, mitte teenused inimestega.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T21:04:16.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Jaanus Karilaid, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"94351dfe-449e-48db-9396-06cf204ce22e","date":"2026-09-30T21:04:18.000+00:00","speaker":"Jaanus Karilaid","text":"Aitäh juhatajale! Hea ettekandja, te räägite särasilmselt kuuest-seitsmest aastast ettevalmistusest. Ma vaatan, et Eesti Perearstide Selts jätkuvalt ei ole nõus ja ütleb, et see on kiirustatud, see on ülejala tehtud, pannakse koormust juurde. See võib tegelikult teha teenuse hoopis kehvemaks. Kuidas te siis ei suuda perearstide seltsi ära veenda? See on esimene küsimuse pool. Teine küsimus on see, et mis siis muutub SKA struktuuris olukorras, kus läheb Tervisekassasse see rahastamine üle.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T21:04:56.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Ma ei saanud aru sellest baasstruktuuri küsimusest. Kas on võimalik mikrofoni anda uuesti või ei ole?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T21:05:04.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Väga seda pretsedenti pole loonud. Palun tagasi mikrofon Jaanus Karilaiule!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"94351dfe-449e-48db-9396-06cf204ce22e","date":"2026-09-30T21:05:05.000+00:00","speaker":"Jaanus Karilaid","text":"Mitu inimest seal kaotab töö ümberkorraldustega?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T21:05:12.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Selge. Hetkel on Sotsiaalkindlustusametis tööl umbes 20 inimest, kes neid teenuseid, teenuste õigust hindavad ehk kas inimesel on õigus teenusele saada. Ma ei oska öelda, kas nad kaotavad päris töö, aga nad saavad ümber profileeruda, esiteks, minna Tervisekassasse appi. Oleneb haridusest, näiteks sotsiaaltöötajad võivad minna ka lisakoolitustega terviseteejuhtideks, kus see haakub sama teenusega. Miks ma ei ole suutnud perearstide seltsi ümber veenda? Ma just rääkisin, et tegelikult ma juba natuke olen nagu suutnud. Eks see ongi selline teenus, mis ei ole perearstidele lihtsasti mõistetav. Tundub, et koormus on suur, aga ma tean, et perearstide selts on kutsutud ka siin Riigikogus laua taha. Need arutelud Riigikogus jätkuvad ja eks siis saab ka otsustada nii, nagu vaja. Perearstide selts tegelikult seda ideed väga toetab. Nagu ma mainisin, perearstid on väga rõõmsad selle üle, et avaneb rohkem võimalusi inimesi suunata näiteks psühholoogilisele rehabilitatsioonile.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T21:06:32.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Helmen Kütt, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T21:06:33.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma tegelikult küsisin ka seda sotsiaalkomisjonis, kui meil arutelu oli. See teema puudutab just seda, et täna, praegu, hetkel on siis puue aluseks, et teatud teenuste saamisel tulevikus hinnatakse vajadust. Seda põhimõtet ma ju väga toetan, aga jätkuvalt on inimesed mures ja küsivad, et kui täna on puudega inimestel väga keeruline teatud teenuseid saada. Te küll vastasite, et järjekorda sellele ei ole, siis mure on selles, et kui lisandub juurde siiski suur hulk inimesi, kellel tekib õigus teatud teenustele, et kuidas seda suudetakse praktiliselt samade ressurssidega ära teenindada. See on üks asi. Kunagi, kui töövõimereformi läbi viidi, siis oli tööalane rehabilitatsioon. Sama oli muide abivahendite korral, millega tegeles töötukassa, just selleks, et need inimesed paremini tööl saaksid hakkama. Nüüd see mõte viia kokku üheks, ma ei anna hinnangut, kas see on hea või halb, aga see tekitab natuke küsimusi.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T21:07:43.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Aitäh! Ma ei ole öelnud, et järjekordi ei ole teenusele. Ikka on. Praegu on ka. See sõltub teenuse kohast, mõnele on pikemad ja mõnele on lühemad. Ega inimene ei saa tingimata ka kohe seda teenust praegu. Tulevikus tänu sellele e-konsultatsiooniga suunamisele on võimalik neid inimesi prioriseerida või triažeerida neid inimesi ehk kellel on suurem teenusevajadus, ta peab saama ka kiiremini selle teenuse. See on üks asi. Nüüd, kui inimesi lisandub. Me tegelikult ei tea, kui palju neid lisandub. Ma arvan, et lisandub mingi hulk. Aga kõik need inimesed ikkagi käivad ka oma arsti juures. Mõni üksik ei käi või mõned üksikud. Kui inimesel on näiteks pikka aega olnud kuulmispuue ja ta on sellega harjunud, siis ta ei käi arsti juures. Aga tegelikult selline inimene enamasti on kohanenud ja ta ei vaja ka rehabilitatsiooni. Reeglina on need inimesed ka tervishoiu vaateväljas ja nagu ma enne ka mainisin, nad võib-olla juba tervishoiuvaldkonna kaudu saavad teatud teenuseid. Mainisite siin tööalast rehabilitatsiooni. Ma olen ikka toonud näiteks, võtame näiteks vaimse tervise häirega 17-aastane inimene, 16. eluaastast juba saab töövõime hindamist läbi viia. See tähendab, et see inimene võib, kui ta on aktiivne või tal on lähedased väga aktiivsed, siis ta saab seda teenust töötukassa kaudu, kohaliku omavalitsuse kaudu, Tervisekassa kaudu, sotsiaalse rehabilitatsiooni kaudu ja võib-olla ka kooli kaudu – viiest kohast. Ja samal ajal keegi, kes on väga hädas, võib-olla ei saa kuskilt, sest tal on vaja hoopis võib-olla puuet taotleda, milleks ta ei ole võib-olla ka ise võimeline või ei tule selle peale näiteks. Siis on olnud jutuks näiteks vaimse tervise häired. Võtame raske depressioon, kus täna inimestel ei ole tegelikult tavaks minna puuet taotlema, kuigi nad ei ole suutelised isegi voodist tõusma, aga nad ei lähe puuet taotlema, sest nad ei tule selle peale lihtsalt ja nad ei tule ka selle peale, et see on üks koht, kust saaks ka abi, kui ta suunata sotsiaalsele rehabilitatsioonile. Tulevikus siis, näiteks kui pereõde, või ma ei tea, psühhiaater või kes iganes tervishoiutöötaja, märkab abivajadust, siis ta saab ta suunata kohe teenusele. Kui ta tõesti voodist ei tõuse, siis võib-olla ta vajab lausa haiglaravi, aga pärast seda siis suunata. Kindlasti, ma ütlen, ebakindlust muidugi on. Iga uue asjaga on alati ka võib-olla ootamatuid olukordi, aga me oleme püüdnud nii maksimaalselt kui võimalik need olukorrad läbi mõelda ja ikkagi adresseerida ka neid probleeme.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T21:10:24.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Andre Hanimägi, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"80f542c1-393a-46e2-9fca-99948e59850d","date":"2026-09-30T21:10:25.000+00:00","speaker":"Andre Hanimägi","text":"Aitäh! Hea minister! Ma juba vabandan ette, see on väga lihtsakoeline küsimus. Aga mul on väga raske hoomata, sest siin on endised ja praegused ministrid, sotsiaalkomisjoni liikmed – kõik on väga asjakohased – ja endised sotsiaalkomisjoni esimehed ka. Ma püüan oma küsimuse sõnastada. Ma kuulan hästi tähelepanelikult, et te toote välja näiteks kompleksteenuse kohta, et füsioteraapiaga võib-olla tal on vaja psühholoogi, siis ta saab selle, et vajaduspõhine, et võib-olla ei ole inimesel nii palju vaja füsioteraapias käia, et saab natukene vähem. Või näiteks seesama vaimse tervise näide, mis te tõite, et arst märkab, saab suunata teenusele. Ma ise mõtlen, et aga see võiks ja saaks, minu arust käib ju ka praegu, et kui arst ikkagi märkab, et tal on vaja mingisugust teenust, siis ta saab ju seda ka praegu teha. Või seesama, et kui füsioteraapias on mul vaja ka psühholoogi abi, siis seda saab ka ju praegu määrata. Ma küsin siis niimoodi, et mis see patsiendi – mitte süsteemi –, aga mis minu kui patsiendi jaoks muutub kõige lihtsamas sõnastuses? Nii et mina ka aru saaks, mitte ainult ministrid.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T21:11:35.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Väga hästi esitatud küsimus. Tähendab, põhimõte on selles – ma nüüd vastan hoopis arsti seisukohalt ja siis patsiendi seisukohalt –, et tervishoius me ei saa suunata üldiselt meeskondlikule või komplekssele teenusele. Ma arvan, et selline kompleksne teenus on hetkel olemas ainult lastepsühhiaatrias, kus psühhiaatrid on seadnud eeltingimuse, et kui nendele suunatakse e-konsultatsioon, siis nad on palunud pikemat aega vastamiseks, et panna kokku kogu meeskond, kes lapsega töötab. Ma mainisin, et varem oli puusaproteesimine teistmoodi. Need raviteekonnad, kus on koostatud, ka seal on meeskondlikku lähenemist. Selline meeskondlik lähenemine on üks efektiivsemaid viise, kuidas inimest aidata ja paremini igapäevaellu tagasi tuua. Aga tervishoius seda praegu tegelikult ei ole. Kui on, siis see on erinevate raviasutuste omavaheline või oma sisemine aktiivsus, mis on selle tinginud, proaktiivsus ja hästi tublide tervishoiutöötajate töö, aga sellist laiapõhjalist meeskonda ei ole. Ja laiapõhjaline meeskond, kus korraga inimesega tegelevad mitmed spetsialistid, on ikkagi hetkel rehabilitatsioonisüsteemis. Ehk kui te lähete perearsti juurde ja teil on kompleksne abivajadus, siis te saate neli saatekirja ja peate neljast erinevast kohast hakkama otsima, kuhu minna. Rehabilitatsiooniteenuse puhul teeb arst või õde e-konsultatsiooni, mis tähendab, et info läheb ette õigesse asutusse. Teiega on see asutus enne kokku lepitud. Ja siis see asutus vaatab üle, millised spetsialistid meil on, võetakse teiega ühendust, lepitakse kokku aeg, millal teile sobib, ja sõltuvalt terviseseisundist või olukorra raskusest, ka toimetulekuraskusest, see kiirus, kas järgmine nädal või võib-olla kuu aja pärast, oleneb inimese vajadustest. See on hästi palju personaalsem.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T21:13:42.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Tõnis Mölder, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d7d9e4d7-699e-4038-83c3-d13369f644c9","date":"2026-09-30T21:13:44.000+00:00","speaker":"Tõnis Mölder","text":"Aitäh! Kõigepealt, hea istungi juhataja, hea minister! Ma ei oleks võib-olla väga küsimust sisse pannud, aga te väitsite lause, mis tegelikult läheb väga risti vastupidi sellele seisukohale, mis meil must valgel kirjas on. Te ütlesite, et perearstide liit on seda eelnõu tegelikult toetamas. Ma ei tea, kui mina loen esimese kooskõlastusringi tagasisidet, siis Eesti Perearstide Seltsi kindel – ma rõhutan selgelt, kindel – seisukoht on, et antud reform on planeeritud liialt kiiresti, osapooli adekvaatselt kaasamata, eelnõu jõustumisel jäävad patsiendid reaalse vajaliku abita ning peremeditsiinile langeb ebamõistlik koormus. Näeme kavandatavas reformis ka tõsist teenuste kättesaadavuse vähenemist või katkemise ohtu. Ka teises eelnõu kooskõlastus selles on nad öelnud juba seda, et vaadake, meie käest te isegi ei küsi, aga me ütleme teile uuesti, et kõik need meie eelnevad viidatud probleemid on jätkuvalt selles eelnõus sees. Ma küsiksin, millel see teie optimism rajaneb.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T21:14:46.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Aitäh! Ma ei ole seda öelnud, et Eesti Perearstide Selts toetab. Ma ütlesin, et nad toetavad selle eelnõu eesmärke, ja seda nad on selgelt öelnud. Ma ei tea, kas see kooskõlastuskirjas on kirjas, aga seda on nad meie kohtumistel korduvalt öelnud. Rääkides kaasamisest, siis mida tähendab adekvaatne kaasamine? Seda definitsiooni võiks võib-olla täpsustada. Mina isiklikult olen seda teemat nendega arutanud, ma ei tea, väga palju kordi, rohkem kui viis korda. Ka minu ametnikud on lisaks seda veel arutanud ja on väga palju erinevaid võimalusi läbi kaalutud. Nende põhiline mure on ikkagi see, miks suunamine peab toimuma üldse. Nad sooviksid, et teenusele üldse ei olekski saatekirja, et ei oleks vaja ei arsti ega õde sinna vahele. Siin ma ei saa kuidagi nõustuda. Meil on tervishoius päris mitu eriala, kus saatekirja ei ole, näiteks psühhiaatria, silmahaigused ja nahahaigused. Me teame, mis nende teenuste kättesaadavusega on juhtunud. Tegelikult keegi ei saa sinna teenusele. Ikkagi peab seal filter vahel olema. Ja kuna patsiendid nii või teisiti on perearstikeskuse patsiendid, nii või teisiti on vaja nendega tegeleda, siis minu kui perearsti nägemus on see, et kui ma pean nelja saatekirja asemel tegema ühe saatekirja, siis tegelikult ma olen ju ajas võitnud. Ma rääkisin ennist ka seda, et ma käisin just perearstide seltsi konverentsil, kus ma uuesti selgitasin. Me kindlasti arutame seda teemat perearstidega edasi ja siin Riigikogus neid kaasatakse. Aga väga mitmed perearstid tulid minu juurde ja ütlesid, et tead, ma tegelikult enne ei saanud aru, mis teenus see õieti on, aga ma praegu näen, et see võib väga palju mu patsiente aidata. Ja ma ei tea, kuidas teenuse kättesaadavus peaks langema. Mina ei näe seda. Ma arvan, et see pigem isegi paraneb, sest need barjäärid me võtame vahelt ära. Kui inimene nagunii käib arsti juures, siis ta ei pea enam puuet taotlema, ta ei pea seda teenust taotlema ja otsus tehakse tema vajadusest lähtuvalt, mitte dokumendipõhiselt mingeid õigusi hinnates. Ehk ma kindlasti ei nõustu sellega, et sellise suunamise peaks vahelt ära jätma. Ma arvan, et see on väga vajalik. Ma rõhutan, et suunata saavad nii perearstid, kõik eriarstid kui ka kõik õed. Eestis on umbes tuhatkond perearsti, vist umbes 5000 või 6000 eriarsti ja õdesid on umbes kaks korda rohkem ja inimesi on 11 000. Seda ei saa päris nii öelda, et igaühe kohta on üks suunaja. Aga tegelikult see koormus ei tohiks väga palju suureneda. Aga praktika näitab seda, et kindlasti peame selgitama ja juhendama. Ja veel üks asi, mis mul jäi märkimata. Perearstidega koos on ka väljatöötamisel näiteks e-konsultatsiooni nõuded. See tähendab seda, et lepitakse kokku, milliseid andmeid üldse on vaja e-konsultatsioonile. See ei tähenda väga pikka ega rasket dokumenti. See on üks asi. Ja teiseks, juba on välja töötatud ka koos perearstidega juhised, kuidas hinnata, kas inimesel on teenust vaja või mitte vaja. See teenus on perearstide jaoks uus ja ükski teine eriarst ei ole kurtnud, kuigi ka nendel on see võimalus. Seni ei ole sellist kriitikat tulnud. Lihtsalt ma arvan, et seal on hirm, perearstid on niigi üle koormatud. Ma tean ise, et see töö on keeruline, aga ma arvan, et see tegelikult teeb elu kergemaks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T21:18:46.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Riina Sikkut, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"76c477e6-4b49-4d49-ad7b-a4853182a1da","date":"2026-09-30T21:18:47.000+00:00","speaker":"Riina Sikkut","text":"Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma arvan, et nii nagu perearstide selts toetab eelnõu eesmärki, ka see saal toetab. Seda, et lähtuma peab vajadusest, mitte puudest või mõnest teisest tõkkest üle hüppamisest, et oleks parem järjepidevus tervishoius pakutava ravi ja rehabilitatsiooni vahel, et tervishoid ja sotsiaalhoolekanne käiksid ühte jalga ning et teenus oleks eesmärgistatud ja saavutaks tulemuse. Ja kaasajastada tuleb ka, sellega oleme täiesti nõus. Kuulates seda arutelu, see lahknevus tuleb selle koha pealt, et olukorras, kus meil inimesed on pikemalt tööturul ja näiteks vähiravi elulemus on parem, insuldiravi efektiivsus on kõrgem, meil on inimesi, kes teenust vajavad, neid tuleb juurde. Tervishoius me näeme, et 65+ teenusevajadus ja kulud kasvavad jõuliselt, erihoolekandes on järjekorrad, rehabilitatsiooniteenuse puhul on järjekorrad. Kuidas on võimalik, et tulevikus me prognoosime sama summaga piirdumist ja sama arvu teenusevajajaid? See lihtsalt ei tundu usutav.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T21:19:57.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Aitäh! Summa ju tegelikult tõuseb. Kui me hindasime eelmisel aastal, oli 20 miljonit eurot, see järk-järgult tõuseb 29 miljoni euroni. Selles mõttes tõepoolest see sama summa ei ole, aga hetkel see arvestus on selline. Ma oletan, et siin reformi käigus tuleb ka mõned arvestused ümber teha. Möönan, et võib-olla kulud suurenevad, me ei tea seda hetkel. Seda võib olla, aga me ei tea seda täpselt. Aga jah, summa suurenemine on planeeritud hetkel sisse. See on üks asi. Teiseks, kui me saame inimese kiiremini tagasi tööturule, kui me hoiame inimest kauem iseseisvana, siis teistpidi kulud vähenevad ja tulud jäävad püsivalt, see tööst tulenev kasu, mida inimene toob ühiskonnale ja iseendale. Sotsiaalkulud peaksid vähenema, aga ka ravikulud peaksid vähenema, kui inimene tuleb paremini toime, ei satu nii sageli arsti juurde või EMO-sse või haiglasse. See on see mõte.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T21:20:55.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Tõnis Mölder, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T21:20:56.000+00:00","speaker":"Tõnis Mölder","text":"Aitäh! Te esitasite hüpoteesi, et kuidas saab teenuse kättesaadavus langeda. Aga ma seletan teile, kuidas saab ta langeda. Tervisekassa on oma eelnõus öelnud väga selgelt seda, et eelnõu kohaselt ei sõltu ligipääs rehabilitatsiooniteenusele enam puude raskusastmest ega töövõime hindamise tulemusest, vaid inimese tegelikust vajadusest. Me kõik toetame seda põhimõtet, väga hea põhimõte. Inimene saab teenuse vastavalt vajadusele. Aga mida ka Tervisekassa ütleb, on see, et ei ole selge, mismoodi katab Tervisekassa kulud, kui rahastamiseks riigieelarvest Tervisekassale kantud vahendid ei kata abivajajate tegelikku hulka. Tegelikult me paneme jälle teenuse Tervisekassale, kellel seda raha nagunii ei ole. Me tõstame ühest taskust raha teise, aga raha on puudu. Küsimus on see, kuidas me saaksime sellesse teenusesse raha juurde, et see päriselt õilis eesmärk, mis sellel eelnõul on, saaks ka täidetud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T21:21:56.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Aitäh! Esiteks, ma ei saa öelda, et Tervisekassal on kogu aeg raha puudu. Ma selles mõttes möönan, et seal võiks loomulikult olla rohkem ressurssi, aga Tervisekassa eelarve ajas kasvab ja kasvab ka rehabilitatsiooniteenuste eelarve ajas. Seda ma just ka rääkisin. Aga aastal 2031 on plaanis põhjalik reform, või tähendab, see reformi ülevaatus, et vajadusel siis tehakse ka uued kulumudelid. Aga nii kaua see kasv on sisse plaanitud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T21:22:29.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Kalle Grünthal, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"db532de2-5abd-4b6d-a82c-2d9a75fd9d18","date":"2026-09-30T21:22:30.000+00:00","speaker":"Kalle Grünthal","text":"Ma tänan! Lugupeetud minister! Selles eelnõus on perearstid väljendanud üksmeelselt seda, et see eelnõu ei ole sugugi hea. Ma kuulan teid, et te räägite seda, et teie juurde on tulnud mõned perearstid ja öelnud, et see on väga hea ja ma ei saanud kohe sellest asjast aru. Teie endi sõnastus. Teie ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ma palun nimetada need perearstid nimeliselt, kes on väljendanud sellist tahet. Ma ei näe põhjust, miks te ei peaks nende inimeste nimesid avalikustama ja siis nimetama ka need perearstikeskused, kus sellised kohtumised, et teile on öeldud, et kõik on okei.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T21:23:26.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Aitäh! Mina ei pea vajalikuks neid nimesid avaldada. (Kalle Grünthal protestib kohalt.)","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T21:23:29.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aitäh teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. (Kalle Grünthal kohalt: \"On küll!\") Ei ole, küsimused on lõppenud. Kalle, anna andeks, palun! (Kalle Grünthal protestib.) Sa küsisid, minister ütles, et tema neid nimesid ei ütle, oli vastuse lõpetanud. (Kalle Grünthal jätkab protestimist.) Sa ei saa, Kalle, kui sa ei ole vajutanud soovi sõnavõttu või küsimust esitada. Sa ei olnud vajutanud, sa tahtsid saalist küsida üle, selles oli teema. Nüüd, head kolleegid, on võimalus meil kuulata juhtivkomisjonipoolset ettekannet. Sellekohase ettekande teeb hea kolleeg, sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"0e66e826-df65-4fdd-a098-66a7e9a7c911","date":"2026-09-30T21:24:07.000+00:00","speaker":"Signe Riisalo","text":"Hea istungi juhataja! Head kolleegid! 21. septembril eelmisel nädalal sotsiaalkomisjon kõnealust eelnõu arutas. Arutelu juurde olid kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller ja Sotsiaalministeeriumi eksperdid Hanna Vseviov ja Brit Tammiste ja Tervisekassa teenusejuht Kadri Englas. Tutvustati meile põhjalikult eelnõu. Peale ministri sissejuhatust tegi seda asekantsler Hanna Vseviov ja sõna sai eelnõu tutvustamiseks ka Tervisekassa esindaja Kadri Englas. Seejärel oli alljärgnev arutelu komisjonis. Kõigepealt tunti muret, kas perearstidele tekkiv e-konsultatsioonide suur koormus ei ole liiast. Jõuti küsimustega isegi sinnamaani, et kas perearstid võiksid ka teadlikult sellist massiivsete e-konsultatsioonide fabritseerimist ette võtta, mis siis tekitab ummistuse ja takistuse teenuse kättesaamisel. Minister vastas sellele nii nagu ka täna, et tegemist ei ole siis pelgalt perearstide suunamisõigusega, vaid suunamisõigus on eriarstidel ja samamoodi pereõdedel. Nüüd ületan oma volituste piire. Komisjonis seda ei arutatud, aga kommenteerin alljärgnevalt. Näiteks diagnoosipõhine teenusele suunamine, kui laps või täiskasvanu on saanud diabeedidiagnoosi, aga samasugust skeemi võib laiendada paljudele teistele diagnoosidele, siis on just eriarst see, kes selle e-konsultatsiooni teeb ja inimese sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse asemel nüüd juba uue teenuse saamisele suunab. Komisjoni liige proua Helmen Kütt küsis väga asjakohase küsimuse, kas meil on eksperte ja spetsialiste, kes teenuseid osutavad, sest me oleme pidevas hädas eri spetsialistidega, olgu need siis psühholoogid, füsioterapeudid ja teiste erialade esindajad. Sellele andis selgituse asekantsler, kes ütles, et rehabilitatsioonisüsteemis töötab täna umbes 2000 spetsialisti. Üks senise süsteemi põhiprobleeme ongi see, et meie sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste hinnad on liiga madalad ja seetõttu ei ole ka teenuseosutajad pidanud mõistlikuks seda tegevust jätkata. Kui me saame hinnastamise paika, siis tegelikult on olemasolevatel spetsialistidel ka suurem huvi teenust osutada. Tegelikult rääkisime hiljem ka teenuseosutajatest ehk siis juba asutustest, et neid on hetkel umbes 120 ja nendest 40-l on juba uute, seaduses ettenähtud normide järgi tegevusluba olemas. Samuti on paljud tegevusluba hankimas. Kuivõrd rakendub muudatus järgmise aasta oktoobrikuus, siis on veel piisavalt aega ka teistel endale uusi tegevuslubasid taotleda, mis on nüüd juba tervishoiuteenuse osutamiseks, mitte enam Sotsiaalkindlustusameti kaudu sotsiaalteenuste osutamiseks. Edasi läks meil arutelu puuetega inimeste koja kriitilistele märkustele. Siin siis komisjoni liige Tanel Kiik küsis, kas ja kuidas on otsustatud rahastamine ja eelarveprognoos. Selgitas ministeerium, et aluseks on võetud tõepoolest olemasolev teadmine ja olemasolev eelarve ning muudatused on üles ehitatud sellele, nii nagu minister ka täna selgitas, siis Tervisekassa hinnastab teenused enda reeglite järgi, mitte nii, nagu need täna on tehtud sotsiaalsüsteemis. Aga meile tutvustati ka eelarvet, kus siis käesoleva aasta 22,1 miljonilt eurot tõuseb nelja aasta jooksul 29,6 miljoni peale teenuse eelarve, mis on tegelikult käesoleva aastaga võrreldes kolmandiku võrra eelarve tõusu. Laiendan, mida jällegi komisjonis ei räägitud, aga oli küsimus, kust see raha eelarvesse tuleb. Kaks aastat tagasi tehti muudatused teenuste ja hüvede korraldamisel vähenenud töövõimega inimestele töötukassas ja toonase kokkuleppe kohaselt liigutati need summad Sotsiaalministeeriumi eelarvereale. Kuivõrd inimeste hüved selles süsteemis, töötukassa süsteemis, ei vähene samaaegselt, vaid järkjärguliselt, sest seal oli üleminekuperiood, siis iga aastaga on ka see summa natukene suurem, mis Sotsiaalministeeriumi eelarvesse liigub. Nüüd selle reformiga antakse need ressursid üle Tervisekassale, mis on siis eraldiseisev riigieelarveline eraldis just nimelt rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks. Tulen tagasi komisjoni teemade juurde, kus tekkis ka küsimus. Komisjoni liige proua Lutsar tundis huvi, miks on laste osakaal teenuste saajate hulgas väga suur. Sellel on kaks põhjust. Laste jaoks on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus ainuke koht, kust rehabilitatsiooniteenust saada. Täiskasvanute tööealiste jaoks on täiendavalt ka töötukassa ja töötukassast saab 5000–6000 inimest aastas täiendavalt rehabilitatsiooniteenust, samal ajal kui 3009 inimest saavad Sotsiaalkindlustusameti kaudu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Laste arv, nagu täna juba kõlas, oli seal ligi 6000. Miks ta on nii suur, arvestades ka proportsiooni, et lapsi on vähem, erivajadustega lapsi, kes neid teenuseid vajavad? Lastele ei tehta eraldi hindamist, vaid kohe, kui neil on puue, siis on nendel ka õigustatus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele tänases süsteemis. Jaanus Karilaid puudutas ka peremeditsiinile langevat ebamõistlikku koormust ja mainis ära, et perearstisüsteem on juba täna koormatud, ning mainis ka seda, et perearstid on jäetud adekvaatselt kaasamata. Minister andis sellele selgituse, et perearste on reformi ettevalmistamisse kaasatud, kohtumisi on toimunud, ja mainis uuesti ka seda, et perearstid ei ole siis ainukesed, kes e-konsultatsioonile saadavad ja et see koormus jaguneb. Liiati, ka üleminekuperioodiks on kõikidel nendel inimestel, kellel on kehtiv rehabilitatsiooniteenusele suunamine Sotsiaalkindlustusametist, nendel siis see suunamine püsib. Ei tule massi korraga, üleminek on sujuvaks tehtud inimeste jaoks. Siis oli küsimus ka perearstide arvu ja ka nende vanuse tõttu töötamise lõpetamise kohta, millele vastas minister, et selle eelnõuga me seda ei reguleeri, aga teema on terav ja sellega tegeleb ministeerium pidevalt, et arstide ja õdede arvu tervishoius kasvatada läbi erinevate toetusmeetmete, mis on ka ülikoolidele, residentuuridele ja nii edasi. Siis Tanel Kiik tõi üles ka selle, et meil on inimesi, kellel ei ole perearsti või koostöö perearstiga ei toimi. Ta arvas, et see võiks olla keerukas kliendile, kui tervishoiutöötaja otsustusvõimest sõltub teenusele pääsemine. Ja inimese enda algatusvõime võiks olla suurema kaaluga. Minister selgitas, et need on ka laiemad perearstiabi üldise kättesaadavuse ja tervishoiukorralduse küsimused. Siis oli juttu veel nendest teenustest, mis on paralleelsed. Meil on lastele tegelikult haridussüsteemis väga sarnased teenused, nii nagu seda on sotsiaalse rehabilitatsiooni ja tegelikult ka tervishoiusüsteemis. Tõesti, täna me integreerime siis sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi ja paralleelselt jääb toimima tugiteenuste süsteem, mis on haridussüsteemis. Aga ka seal haridusministeerium vaatab hoolega reformi ja otsib neid kohti, kus saaks selle integratsiooniga liituda. Täisealiste osas, nagu juba mainitud, on siis töötukassas täiendav rehabilitatsioonivõimalus. Kui reform õnnestub ja ennast õigustab, siis ei ole välistatud, et ka seal integratsiooni veel täiendavalt ellu kutsuda. Siis me tegime ka otsused. Kõik otsused olid konsensuslikud. Päevakorda võtta täna, 30. septembril, esimeseks lugemiseks, ettepanek esimene lugemine lõpetada ja juhtivkomisjoni esindaja Signe Riisalo. Märkida tahaks veel, et muudatuste tähtaeg kümme tööpäeva ja et kõnealune eelnõu on ka seotud riigieelarvega. Ja nii nagu komisjonis juttu oli, ka täna saalis kõlas, et tõepoolest me soovime seda eelnõu menetluse käigus kindlasti paremaks teha. Kaasamine on planeeritud, arutelud avatud ja ma loodan, et need Riigikogu liikmed ja fraktsioonid, kellel on häid ja konstruktiivseid mõtteid, me saame seda eelnõu ühiselt paremaks teha. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T21:35:29.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Kalle Grünthal, palun! Aga Kallet ei ole, siis rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Aga nüüd avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel ja usutavasti volituse alusel Jaanus Karilaid, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"94351dfe-449e-48db-9396-06cf204ce22e","date":"2026-09-30T21:35:58.000+00:00","speaker":"Jaanus Karilaid","text":"Head kolleegid! Positiivne uudis on see, et Isamaa fraktsioon ei tee tagasilükkamise ettepanekut. Ma arvan, et juhataja ei pahanda, et ütleme etteruttavalt ära, et ka 999-ga me ei tee seda ettepanekut. Meil on see lootus, et eelnõu saab paremaks teha. Aga nii palju saab kindlasti öelda, et Isamaa on mõlema eelnõu suhtes kriitiline. Loodame, et esimese ja teise lugemise vahepeal saame seda kriitikat teatud argumentidega maha võtta. Aga eks seda näitab juba see poliitika kujundamine. Ja nii nagu ma komisjonis ütlesin, nii ka Isamaa on päri sellega, millele ma osundasin, et ühelt poolt, kui minister Joller väidab, et tõesti, perearstid on üle koormatud, tunnistab seda, ise olles muidugi eelmises ametis ka perearst, teades väga hästi selle hingeelu, ja teiselt poolt antakse eelnõuga perearstidele ülesandeid juurde. Ja must valgelt on kirjas, ma pean seda oluliseks ka siin suures saalis, kuigi seda on korduvalt küsitud ja oli ka komisjonis ette lugeda, ka protokolli huvides, Eesti Perearstide Seltsi ametlik seisukoht kooskõlastuslehel leheküljel 3, et Eesti Perearstide Selts peab vajalikuks anda endapoolne tagasiside, kuigi antud eelnõu meile enam kooskõlastamiseks ei saadetud – see tekitab ka küsimusi, miks ei saadetud, kuidas see saab võimalik olla, nii kaalukas sihtrühm, huvirühm jääb kaasamata –, meie hinnangul on suur osa eelmises tagasisideringis välja toodud kitsaskohti ja probleeme jätkuvalt lahendamata – aga võib-olla siin ongi see vastus, kuna tegelikult ei suvatsetud eelnõu väljatöötajatel neid probleeme ja kitsaskohti vastata –, oleme jätkuvalt seisukohal, et antud reformi tehakse selgelt kiirustades, selle tõestuseks on mitmed kohtumised, kus tõdeti, et häid lahendusi ei jõua tähtajaks valmis ja seetõttu tuleb leppida millegagi. On ju tegelikult juba vanarahva tarkus, et kui sa lähed midagi uut tegema, tee paremini, kui sa lähed ehku peale, et hakkame kuskilt minema, ehk läheb paremaks, teeme seda samm-sammult. Aga kui läheb hoopiski niimoodi, et läheb kehvemaks, siis kes vastutab selle eest, et see üleminekuperiood ei ole piisav või on kehvalt ette valmistatud või rahastus pole piisav ja pädevuste üleandmine ei lähe nii hästi, kui vaja on? Küsimus on, kes vastutab. Ja vähemusvalitsus, olles täna tegelikult 50 mandaadiga vähemusvalitsus, võtta endale selline vastutus olukorras, kus me võtame rahva käest uue mandaadi juba poole aasta pärast, ei ole tegelikult kohane. Ma arvan, et mitte midagi ei juhtuks, kui antud eelnõu ja ka järgmine eelnõu, et me teeksime ära need parlamentaarsed debatid, teeksime eelnõud paremaks ja läheksime eelnõudega edasi 2027. aasta aprillis. Me suure tõenäosusega hooliksime oma inimestest rohkem, kui ka minister Joller väitis, et seda eelnõu on ette valmistatud üle kuue aasta. Kas me nüüd valmistame ette seda kuus aastat ja kuus ja pool aastat tegelikult ja me teame, et me võime ikkagi selle reformi teha paremaks inimeste jaoks, et teenus läheb paremaks, siis me teeme ka oma inimestele pigem teene sellega. Nii et Isamaa on kriitiline, osaleme debatis ja eks siis näha on, kuidas me läheme eelnõuga edasi teisel ja kolmandal lugemisel. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T21:39:44.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Suur tänu teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel Diana Ingerainen, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"8946b072-80c5-436e-95b2-41f928a7c636","date":"2026-09-30T21:39:55.000+00:00","speaker":"Diana Ingerainen","text":"Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti 200 toetab rehabilitatsioonisüsteemi muutmist, aga enne, kui otsustame, kes peab inimese teenusele suunama, peame ühiselt aru saama, millest me räägime. Rehabilitatsioon ei ole lihtsalt massaaž, see on tervishoiuspetsialistide meeskonna töö, mis aitab inimesel pärast haigust või vigastust võimalikult hästi toime tulla. Küsimus võib olla selles, kas inimene saab jälle kõndida, rääkida, riietuda, õppida, töötada või iseseisvalt kodus elada. Mõnele inimesele piisab ühest teenusest, teine vajab mitme spetsialisti kooskõlastatud tööd. Ma mõistan küsimust, miks ei võiks perearst sinna suunata. Perearst ju tunneb oma patsienti. Jah, perearst tunneb tema haiguseid, ravi, sageli ka tema perekonda. Perearst peab saama rehabilitatsioonimeeskonnaga koostööd teha ning andma meditsiinilist teavet siis, kui seda on vaja. Kuid sellest ei järeldu, et iga inimene peab kõigepealt perearstikeskusest läbi käima, et saada õigus rehabilitatsioonivajaduse hindamisele. Kui paneme selle kohustuse perearstile või pereõele, loome me tegelikult uue pudelikaela. Inimene ootab saatekirja. Perearstikeskus peab hindama, põhjendama ja valima suunamise tee. Seejärel hindab rehabilitatsioonimeeskond inimese vajadust ikkagi ise. Küsimus ei ole selles, kas perearst soovib inimest aidata, küsimus on selles, kas kohustuslik vaheetapp aitab inimesel kiiremini jõuda õige abini. Eriti selgelt paistab see välja haiglaravi järel. Kui haiglas on näha, et inimene ei tule peale väljakirjutamist oma igapäevaeluga toime, ei tohi ta jääda nii-öelda teenuste vahele, siis tuleb parandada haiglast väljakirjutamise korraldust, hinnata edasist abivajadust enne lahkumist, anda vajalik teave järgmisele meeskonnale ja korraldada ühendus rehabilitatsiooniteenusega. Inimest ei ole mõistlik koju saada, et ta broneeriks seejärel perearstiaja üksnes saatekirja saamiseks. Sama selge peab olema teekond inimesel, kes juba kodus märkab, et tema toimetulek on halvenenud. Ta peab saama selleks otse pöörduda ja see ei tähenda lubadust, et iga pöörduja saab rehabilitatsiooniteenusele. Pädev meeskond hindab vajadust ja otsustab, kas see teenus on asjakohane, ja vajadusel soovitab muud abi või kutsub, küsib täiendavat meditsiinilist hinnangut. Minu ettepanek on anda inimesele õigus pöörduda otse rehabilitatsiooniteenuse osutaja poole. Kui Riigikogu otsustab siiski, et perearstikeskus peab olema kohustuslik suunaja, ei saa seda ülesannet anda ilma täiendava ressursita. Tuleb selgelt määrata, mida perearstilt, perearsti õelt oodatakse, kui palju aega see võtab ja kuidas töö rahastatakse. Üks võimalus on rahastada täiendavalt pereõde, kes aitab pöördumisi käsitleda ja patsiendi teekonda korraldada. Vastasel juhul ei kao ooteaeg ära, vaid liigub rehabilitatsiooniteenuse ukse tagant perearstikeskuse ukse taha. Head kolleegid, toetame reformi eesmärki, kuid tehkem inimese teekond päriselt lühemaks. Parandame haiglast väljakirjutamise korraldust ja laseme rehabilitatsioonivajadust hinnata neil, kellel on olemas selleks meeskond ja pädevus. Ärme viime süsteemi tänast katkestust üle perearsti ukse taha. Eesti 200 toetab eelnõu esimese lugemise lõpetamist ja kutsun üles tervikliku raviteekonna põhimõtet edasises menetluses arutama. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T21:43:55.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aitäh teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel, Tanel Kiik, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689","date":"2026-09-30T21:44:11.000+00:00","speaker":"Tanel Kiik","text":"Igaks juhuks kolm minutit juurde, aga ei pruugi vaja minna.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T21:44:11.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Kaheksa minutit.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689","date":"2026-09-30T21:44:16.000+00:00","speaker":"Tanel Kiik","text":"Aitäh! Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Mul on kõigepealt kahju, et me seda väga olulist eelnõu arutame suhteliselt hilisel õhtutunnil. Võiks olla alati hullem, võib-olla ka päris öösel, aga meil on tulemas veel mitu olulist punkti ja tegelikult see teema väärib igal juhul tõsist arutelu. Kui vaadata siin saalis ringi, siis need inimesed, kes tihtipeale moraali loevad teistele siin tööl kohaloleku osas, on kuidagimoodi kollektiivselt saalist kadunud. Aga see selleks, lähme asja juurde. Rehabilitatsioonisüsteemi muutmine on kahtlemata sündinud heade kavatsustega ja selles me ei kahtlegi. Eesmärk, et inimesed saaksid õiget abi õiges kohas, et see oleks võimalikult kvaliteetne, ……. mõttes kättesaadav ja rahalises vaates jätkusuutlik, on kindlasti õige. Samuti see mõte, et vähendada bürokraatiat. Aga paraku selle reformiga kaasneb ikkagi paljude inimeste jaoks piisavalt palju segadust, piisavalt palju küsimusi ja mõnel juhul võib bürokraatia muutuda hoopis keerulisemaks. Me räägime palju ühe ukse poliitikast, aga tegelikult on ikka nüüd niimoodi, et rehabilitatsiooni saamiseks tuleb pöörduda tervishoiusüsteemi, puude raskusastme tuvastamiseks sotsiaalsüsteemi, Sotsiaalkindlustusametisse ja töövõime hindamiseks töötukassasse. Ikkagi jäävad need süsteemid eraldi ja kõige keerulisem võib olla just nimelt toimetada neil inimestel, kellel on abivajadus kõige suurem. Samuti see rehabilitatsioonile saamise kord, nii nagu viitas eelkõneleja, tekitab ka minus küsimusi, kas tervishoiutöötaja suunamine seal vahel on tingimata põhjendatud. Ühest küljest saan aru sellest hindamisloogikast, eeskätt perearstisüsteemi puhul, kes tõesti võib oma patsiente paremini tunda, aga teisalt näiteks ei ole mina saanud vastuseid, kuidas täpselt käib inimese õigus seda otsust vaidlustada. Kui tervishoiutöötaja ei leia, et talle on vajalik see rehabilitatsiooniteenus, siis kuidas edasi saab toimetada, kui ta tahab teist hinnangut saada või otsust vaidlustada. Ja nii nagu kolleeg Ingerainen viitas, võib-olla oleks mõistlikum, et inimene läheb otse sinna teenuseosutaja juurde, sest tegelikult meil hakkab toimima mõnes mõttes kaks paralleelset hindamist. Tervishoiutöötaja teeb oma hinnangu ja siis teeb nii või naa see teenuseosutaja hinnangu, milliseid teenuseid täpselt inimene vajab ja saama peaks. Samuti on murekoht sellise kahetasandilise suunamise puhul kindlasti just nimelt ka perearstide koormuse pool. Me oleme väga palju rääkinud perearstikriisist, sellest, et perearstid vananevad, et meil ei ole piisavalt perearste, kõigil inimestel ei ole üldse täna isiklikku perearsti, mis tegelikult peaks olema esmatasandi toimimise alustala. Aga samal ajal me anname neile täiendavaid koormusi ja ülesandeid juurde: hinnata seda rehabilitatsiooni vajadust, inimesi kindlasti nõustada, eriti just üleminekuperioodil, selgitada seda uut süsteemi, põhjendada neidsamu võimalikke keeldumisi. Kui praegu on tegelikult esmatasand üle koormatud, siis kahtlemata selle reformiga vähemasti käivitamise faasis tuleb seda koormust juurde. Eraldi tõsine küsimus on kindlasti just nimelt puudespetsiifiliste kompetentside säilitamine. Kui on kindlad keskused, kes on neile spetsialiseerunud, siis ma väga loodan, et Sotsiaalministeerium siin hoiab silma peal. On kinnitatud, on need nägemis-, kuulmispuudele või autismile pühendatud keskused ja muu taoline, et need pädevused kuhugi ära ei kaoks. Ja kindlasti ka inimeste vaates tegelikult on, ma ütleksin, ….. ta ei ole mitte ainult mugavam, vaid ta on ka turvatunnet pakkuvam saada sama teenust edasi nende spetsialistide juures seal kohas, kus ollakse harjunud, mitte kardinaalselt muutusi ellu viia või, ütleme, peale sundida muutusi inimestele, kelle jaoks muutused võivad olla niigi keerulised. Piirkondlik kättesaadavus on samuti teema, millest ei ole minu hinnangul piisavalt palju räägitud. Kui väiksemad teenuseosutajad lõpetavad ja rehabilitatsioon peaks koonduma suurematesse keskustesse, siis ikkagi on väga oluline transport. Jah, me võime öelda, et kohalik omavalitsus tagagu need kulud, aga ega transport ei ole ainult rahaline kulu, see on ka ajaline kulu. Tegelikkuses peaks riigi roll olema just nimelt eriti nõrgemate puhul tagada, et seda teenust ja vajalikku abi saaks võimalikult ühetaoliselt, võrdselt. Ei ole niimoodi, et sul on Tallinnas ja Tartus ühed võimalused ja väiksemates maakohtades on nii-öelda loterii, kas seal satub olema teenuseosutajaid ja teenusepakkujaid või mitte. Kahjuks ei saa üle ega ümber rahast. Nagu ma küsisin komisjonis ja nagu küsiti täna siin saalis, kui me teame, et tegelikult teenusesaajate arv pigem kasvab ajas, tervishoiusüsteemi hinnatase on kõrgem kui sotsiaalvaldkonnas, siis peab olema selge, kas sellest eelarvest jagub tegelikult selle vajaduse katmiseks või hakatakse seda katma ravikindlustuse niigi ebapiisavate vahendite arvel. Minu hinnangul tuleks teha korralik analüüs ja hindamine, milline on tegelik teenuse vajajate hulk, mis on see prognoositav kulu, ja see arvutus võtta nii-öelda nullist aluseks, mitte lähtuda olemasolevast rahast ja loota, et enam-vähem selles suurusjärgus saame hakkama. Seda enam, et üleminekuperioodil võib arvata, et need kulud on vähemalt ajutiselt kõrgemad juba sellepärast, et lihtsalt sellist ... Ma ütleksin niimoodi, et üleminekuperioodil tuleks pigem olla nende teenuste pakkumisel kindlasti leebem kui rangem, et ei tekiks olukorda, kus me väga kiiresti ja jõuliselt hakkame inimesi välja tõstma rehabilitatsiooniteenustelt, kes seni on neid saanud, pelgalt rahanappuse tõttu. Vaid pigem vastupidi, käivitamise faasis peab olema süsteem võimalikult paindlik, võimalikult vaba sellistest eelarvelistest piirangutest ja siis on järk-järgult võimalik hinnata, milliseid teenused on aidanud, millised mitte, milliste teenuste puhul on vajadus jätkata ja nii edasi. Aga sellised järsud üleminekud, ma arvan, on väga valusad sihtrühmale ja eriti siis, kui neid tehakse pelgalt rahalistel kaalutlustel, et eelarve raamidesse mahtuda. Ma vaatasin ministri vastustest, et ühest küljest ta kinnitas, et raha piisab. Teisalt, mulle vastates ütles, et sellist prognoosi ei ole võimalik teha. Need kaks asja ei saa korraga olla. Kui on veendumus, et raha piisab, siis järelikult peavad olema prognoosid tehtud, arvutused tehtud ja veendumus, et selle eelarvega tuleb välja, aga kui sellist prognoosi ei ole võimalik teha, siis tegelikult tuleb sellele eelarvele, ma ütleksin, paindlikumalt läheneda selles vaates, et mis tahes valitsus ametis on, paraku saab olema pärast järgmisi valimisi, peab olemagi valmis, et praegune eelarve osutub ebapiisavaks ja siis tuleb kiiresti ja operatiivselt rahalisi vahendeid sinna juurde suunata, mitte lihtsalt püüda kuidagimoodi teenusevajadust eelarve raamidesse suruda. Nii et nendele küsimustele kindlasti ootame vastuseid edasise eelnõu menetluse käigus. Ootame huviga kohtumisi huvirühmadega, kuna tõepoolest see tagasiside, mis on tulnud kirjalikul kujul ja mis tuleb läbi Sotsiaalministeeriumi vahendamise, mõnevõrra erineb. Heameelega kohtuks silmast silma nii puuetega inimeste koja esindajatega, perearstide seltsiga, teenuseosutajate esindajatega ja nii edasi, laiemalt tervishoiutöötajatega, et aru saada, milline see valmisolek, arusaam ja ootus selle reformi puhul on. Nagu öeldud, eesmärgid on üllad, ideed on ilusad, hea meelega neid toetaks, aga selleks toetuseks on vaja ka kindlustunnet, et see reform ei jäta just nimelt kõige nõrgemaid kuidagimoodi hammasrataste vahele. Nii et ootame arutelusid ja jätkame eelnõu menetlusega. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T21:51:37.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Aitäh teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Signe Riisalo, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"0e66e826-df65-4fdd-a098-66a7e9a7c911","date":"2026-09-30T21:51:46.000+00:00","speaker":"Signe Riisalo","text":"Suur aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteem on laias laastus pärit 1995. aastast, kui Eestis võeti vastu esimene sotsiaalhoolekande seadus. Aeg on palju muutunud ja inimeste vajadused on muutunud. Me oleme rääkinud silotornide lammutamisest aastakümneid, integratsioonist sotsiaali ja tervishoiu vahel samamoodi vähemalt kümme aastat. Viimase kümne aasta jooksul on läbi viidud mitmeid uuringuid, kus nii puuetega laste vanemad kui erivajadustega inimesed ise on öelnud, et teenusele pääsemine on bürokraatlik, keeruline, tuleb läbida väga mitmeid erinevaid väravaid, kõigepealt, et saada puue, siis, et saada pääs teenusele ja nii edasi. Ka õiguskantsler ja Riigikontroll on öelnud, et see ühe ukse poliitika oleks õigem, bürokraatiat peab olema vähem ja inimestele tuleb läheneda vajaduspõhiselt, nende muredele. Nüüd, rehabilitatsiooniteenus on kompleksteenus, see tähendab olukorda, kus inimese abivajadus on suurem kui pelgalt üks teenus, sest neid ühekordseid teenuseid või ühte teenust saab juba täna, sõltumata puudest, inimesele määrata tegelikult perearst või ka eriarst. Selles olukorras, kus inimese tervislik seisund eeldab pikemaajalist sekkumist mitme erineva meetme või teenusega, tuleb jutuks rehabilitatsiooniteenus. Kui me seni oleme rehabilitatsiooniteenuse eelduseks ja aluseks pidanud puude raskusastme tuvastamist, siis täna me ütleme, et aluseks ja eelduseks kompleksteenusele pääsemisele on inimese enda tegelik olukord ja abivajadus, mida märkab arst, kellega ta suhtleb. See võib olla eriarst, see võib olla perearst, see võib olla pereõde. Kõik sõltub konkreetsest inimesest, konkreetsest olukorrast. Sealt edasi suunamine teenusele, kus võib ka juhtuda, et rehabilitatsiooniteenuse osutaja ütleb, et piisab siiski üksikteenusest, ja inimene läheb siis tagasi tervishoiusüsteemi, sinna, kust ta tuli. Ma siiski arvan, et olgu see eriarst, perearst või pereõde, aga see vahelüli on vajalik ja see ei ole bürokraatlik, sest inimene ei ole ise pädev otsustama nende võimaluste üle, millised teenused on kättesaadavad. Ja kui me võtame sealt vahelt välja suunamise täielikult, siis põhimõtteliselt võib juhtuda see olukord, kus inimene iseseisvalt oma tarkusest pöördub ühe, teise ja kolmanda rehabilitatsiooniteenuse osutaja juurde, kes ütleb, et oi ei, meie sellele sihtgrupile teenust ei osuta, oi ei, teil on tarvis hoopis üksikteenust. Tegelikult see ratas ja ringijooksmine, inimese väntsutamine on täpselt samasugune nagu tänases süsteemis. Just sellepärast me vajame spetsialisti, kes hindaks inimese abivajadust ja suunaks ta kohe õige teenuseosutaja juurde. Nüüd ka hirm sellest, et teenuseosutajaid napib. Vastupidi, teenuseosutajaid tuleb ju juurde. Teenuseosutajateks võivad olla esmatasandi perearstikeskused või tervisekeskused, samamoodi haiglad, haiglavõrguhaiglad. Tegelikult tuleb ju teenuseosutajaid juurde. Ja just nimelt need spetsiifilised puudeliigid, kus on erilisi kompetentse vaja, just siin on kõige mõistlikum ja targem reformi kohaselt teha lepingud haiglaga, kus on täna kõige kõrgem kompetents nende inimeste diagnoosimiseks ja raviks. Mina arvan, et see reform on hea. Aga ma tean oma elukogemusest, et iga muutus tekitab hirme, toob kaasa loomulikult riske. Hirme on võimalik maha võtta teadlikkusega ja riskide maandamisega peab tegelema mitte ainult Riigikogu, eelnõu ... Kolm minutit palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T21:56:20.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Kolm minutit lisaks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"0e66e826-df65-4fdd-a098-66a7e9a7c911","date":"2026-09-30T21:56:23.000+00:00","speaker":"Signe Riisalo","text":"... täiendades ja parandades, vaid eeskätt rakendajad, need, kes hakkavad inimestele teenust osutama, teenusele suunama, teenust korraldama, juhendmaterjale koostama ja ka koolitusi läbi viima. Ma usun, et me saame selle reformi paremaks, aga mis kõige tähtsam, inimeste elukorralduse paremaks ja abi inimestele lähemale. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T21:56:48.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"Suur tänu teile! Fraktsioonidel rohkem kõnesoove ei ole, ei näi ka ministril olevat. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 998 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. oktoober kell 17.15. Ja, head sõbrad, ongi meil jäänud veel ainult kaheksa punkti minna.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"20f4acd8-70d8-4b0b-be1b-48a9568f1385","date":"2026-09-30T21:57:15.000+00:00","title":"<p>Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö) eelnõu (999 SE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49","date":"2026-09-30T21:57:15.000+00:00","speaker":"Aseesimees Toomas Kivimägi","text":"14. päevakorrapunkt, mis on vähe suurema numbriga küll vist siin, Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse – aga sulgudes on seekord \"tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö\" – eelnõu 999 esimene lugemine. Ja taas kord on suur au paluda Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Karmen Jolleri. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T21:57:38.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Aitäh, hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head Eesti inimesed! Tutvustan niinimetatud TERVIK-ute eelnõu. TERVIK on protsessi käigus tekkinud nimetus organisatsioonile, mis hakkab ühendama tervishoidu ja sotsiaalvaldkonda, selleks et inimesi paremini aidata. Praegu toimivad tervishoiu- ja sotsiaalteenused eraldi ja selleks, et inimene saaks abi, peab ta sageli sisenema päris mitmest uksest. Eesmärk on panna need kaks suurt süsteemi omavahel paremini suhtlema. Eriti on keeruline praegu nendel inimestel, kelle abivajadus on suurem, kellel näiteks on mitu kroonilist haigust ja sellest tuleneb näiteks liikumisraskus, või vastupidi, tal on mingisugune puue ja selle tõttu ta ei saa näiteks oma tervise eest hoolitseda, mistõttu tal võib olla ka erinevaid haigestumisi rohkem või haiglasse sattumisi rohkem. Praeguses süsteemis saavad paremini hakkama need inimesed, kellel on rohkem sotsiaalseid oskusi ja rohkem ka tervist, et enda eest seista, või kellel on omaksed, kes on aktiivsemad. Samas need inimesed, kes on hapras olukorras ja kellel ei ole jaksu enda eest võidelda, võivad jääda täiesti abita. Ja me ei saa lubada, et niigi hapras seisus inimene veelgi halvemasse olukorda satub. Kui me ei märka inimese probleeme õigel ajal, siis probleemid süvenevad, rääkimata sellest, et nad muutuvad riigile ka rahaliselt kallimaks, siis ikkagi on võib-olla suurem mõju sellel, et inimene ise jääb rohkem hätta, ta toimetulek halveneb. Selle tulemusel tervises on nagu üks suur nõiaring. Kui me ühendame või paneme rohkem, paremini omavahel suhtleme kaks suurt süsteemi, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna süsteemi, siis eesmärk on see, et inimene saaks õiget abi õigel ajal. Sellist omavahelist suhtlust on Eestis pilooditud juba umbes kümme aastat väga erinevates piirkondades. Seni saab nende pilootijate sõnul ja ka inimeste hinnangute alusel öelda, et tulemused on positiivsed. Kuna aga need on kõik erinevad piirkonnad ja sageli ka erinevad metoodikad, siis me ei saa rakendada üheselt neid andmeid kogu Eestile. Aga sellegipoolest saame võtta mõtteid ja kasutada ka teiste riikide hinnanguid või teiste riikide kogemusi. Keda siis muudatused puudutavad? Tegelikult need puudutavad kõiki Eesti inimesi, aga eriti neid, kellel on mitu erinevat kroonilist haigust ja kellel on samal ajal ka toimetulekuraskused. Muudatused puudutavad ka nende inimeste lähedasi, perearstiabi osutajaid, haiglaid, kohalikke omavalitsusi, teisi teenuseosutajaid ja Tervisekassat. Mis siis muutub? Esiteks luuakse niinimetatud heaolupiirkonnad ja seal hakkab tegutsema minu mainitud organisatsioon TERVIK. Heaolupiirkond on üldjuhul maakond. TERVIK on perearstiabi osutajate, haiglavõrgu haiglate ja omavalitsuste koostööorganisatsioon, mis tegutseb ühe osalise või maakondliku koostööorgani struktuuriüksusena – selline definitsioon. Selle organisatsiooniga saavad soovi korral liituda ka teised teenuseosutajad. Näiteks on mõnes kohas ka liitunud politsei või kiirabi, seal sõltub siis piirkonna vajadustest. Teiseks, keerulise abivajadusega inimesele tuleb appi terviseteejuht. Kui tervishoiutöötaja või omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötaja märkab korraga tervise- ja toimetulekumuret, saadab ta lühikese märkamislehe terviseteejuhile. Terviseteejuht kutsub inimesi esmasele nõustamisele, hindab teenuse sobivust ning vajaduse korral paneb kokku arsti, õe, sotsiaaltöötaja ja teiste vajalike spetsialistide tugimeeskonna, mille hulka võib muu hulgas, muide, kuuluda ka – sai just arutatud – rehabilitatsioonimeeskond. Terviseteejuht aitab koostada koos inimesega heaoluplaani, hoiab kokkulepitud tegevustel silma peal ja toetab inimest teenuste vahel liikumisel. Ta ei asenda arsti ega sotsiaaltöötajat, ei määra ise teenuseid ega anna õigust järjekorrast mööda pääseda. Inimene saab teenusest ka muidugi loobuda ja teenus on tasuta ka siis, kui tal ei ole ravikindlustust. 2030. aastaks on eesmärk pakkuda terviseteejuhi teenust umbes 55 000 inimesele aastas. See on hetkel kavandatav maht, aga see ei ole muidugi lubadus, et kohe tulevad uued teenused. Kolmas muudatus. Tervisekassa hakkab rahastama piirkondlikku koostööd ja koordinatsiooniteenust. Rahastus seotakse lepingus kokkulepitud ülesannete ja tulemustega. Koordinatsiooniteenust osutavad tervishoiuteenuse osutajate juures töötavad vastava ettevalmistusega terviseteejuhid, keda ma juba mainisin. Eelnõus on eraldi muudatus haiglate ja teiste statsionaarsete tervishoiuasutuste toitlustamise üksikasjalike erinõuete kohta, mis kaotatakse, et muuta toitlustamine lihtsamaks. Hügieeni- ja ohutusnõuded loomulikult jäävad kehtima ja edaspidigi saab valida toitu patsiendi terviseseisundi järgi. Räägin siis ka mõjudest ja eelarvest lühidalt. Inimese jaoks peaks vähenema vajadus ise eri asutuste vahel orienteeruda ja sama muret mitu korda selgitada. Tervishoiutöötajatele ning sotsiaaltöötajatele lisandub algul märkamislehe ja ühise töö dokumenteerimist, pikemas vaates on aga eesmärk vähendada käsitsi koordineerimist ja vältida dubleerimist. Reformi rakendamise kulud on aastal 2027–2030 … Vabandust! Ühesõnaga, 2028. aastast rahastab Tervisekassa rahastab nii TERVIK-ute tööd kui ka terviseteejuhtide koordinatsiooniteenust. Kui me räägime tõhususest, siis hinnanguliselt on tõhusus umbes 10 miljonit aasta kohta, 2027–2030 on hinnanguliselt 36,9 miljonit eurot. See tähendab seda, et tekib rahaline kokkuhoid tõenäoliselt, vähemalt teiste riikide ja ka meie oma pilootprojektide kogemuste järgi, mida suunatakse teistesse teenustesse. 2028. aasta kaheksa kuu kavandatud kulu on koordinatsiooniteenusele kuni 4,28 miljonit ja TERVIK-ute tegevusele 0,87 miljonit eurot. See tõhusus, mida ma mainisin, on prognoos, see on hinnang. Käivitamisel kasutatakse välisrahastust. Terviseteejuhi töö kavandatakse suuresti olemasolevate spetsialistide baasil ja neile võimaldatakse täienduskoolitus. Kaasamine. Väljatöötamiskavatsusele andis tagasisidet 41 tervise-, sotsiaal-, haridus-, rehabilitatsiooni- ja omavalitsusvaldkonna partnerit. Eelnõu on läbinud kaks kooskõlastusringi, kaasatud on muu hulgas perearstide, haiglate, õdede, omavalitsuste, puuetega inimeste ja sotsiaaltöötajate esindajad ning Tervisekassa. Tagasiside põhjal täpsustati terviseteejuhi ülesandeid, tehti IT-lahenduse eelanalüüs, pikendati ettevalmistusaega ja eraldati see reform rehabilitatsioonisüsteemi muutmisest. Need tehti kaheks erinevaks eelnõuks. Osapooled on jätkuvalt tõstatanud ka küsimusi lisanduva töö, andmekaitse ja infosüsteemi valmimise kohta. Rakendamisel näitame loomulikult konkreetset töökorraldust ja lahendusi. Kehtima hakkab 1. juulil 2027. aastal. TERVIK-ud peavad olema moodustatud 1. novembriks järgmisel aastal ja kui piirkonnas ei ole selleks ajaks TERVIK-ut loodud, siis peab haiglavõrgu haigla selle moodustama kolme kuu jooksul, hiljemalt 2028. aasta 1. veebruariks. Piirkondlik strateegiline juhtimine ning Tervisekassa rahastatud TERVIK-ute töö- ja koordinatsiooniteenus käivituvad 1. mail 2028. Põhjalik hindamine tehakse 2031. aastal ehk, nagu on uute asjadega, jõustatakse seda järk-järgult ja kindlasti hinnatakse üle. Nagu ma juba mainisin, kindlust annavad meile rahvusvaheline kogemus ja senised pilootprojektid, aga loomulikult kõike ei ole meil võimalik ette näha. Ja jooksvalt, nii nagu 2031. aastal, aga siis ka jooksvalt teeme vajadusel muudatusi. Aitäh teile!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T22:07:55.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Tanel Kiik, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689","date":"2026-09-30T22:07:57.000+00:00","speaker":"Tanel Kiik","text":"Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! No sarnaselt eelmise eelnõuga on ka siin tegelikult see kooskõlastusring olnud iseenesest muljet avaldav, ehk ei saa kuidagimoodi öelda, et erinevad huvirühmad ei oleks kaasatud. Tagasiside on olnud ikkagi seinast seina. On olnud neid ettepanekuid, mida on arvestatud, neid, mis saavad täiendavat selgitamist, aga konkreetselt jäi silma, mida ma ka komisjonis küsisin, et Eesti Arstide Liit on konkreetselt välja öelnud, et nad ei toeta seda eelnõu. Nad jäävad oma seisukoha juurde, et see vajab paremat ja pikaajalisemat ettevalmistust ning kavandatud muudatuste selgitamist ka avalikkusele. Nende hinnangul ei ole selge, kuidas reformi tulemusel inimesed saavad edaspidi paremat ravi ja kõiki vajalikke teenuseid. Mu küsimus teile on lihtne, kas selle eelnõu algatamise ja siia saali jõudmise vahel on arstide liiduga olnud täiendavaid kohtlusi, on seda nii-öelda vastastikust lähenemist toimunud või on meil jätkuvalt teadmine, et see eelnõu siia tuuakse. Vähemalt Eesti Arstide Liit kui üks suuremaid tervishoiuerialaühendusi ei toeta seda.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T22:09:01.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Aitäh! Ei, need kaasamised on olnud kõigile ühtemoodi. Ma arvan, et kui 41 organisatsiooni on andnud tagasiside, siis me kindlasti suhtleme veel selle ühega. Ma arvan, et te kutsute ka komisjoni nad kohale ja kuulate nende mured ära. Siin on viimaste kuudegi jooksul … Ma kahjuks ei oska täpselt öelda, kas arstide liiduga on minu ametnikud kohtunud, aga ma tean, et nad kogu selle suve jooksul väga palju kohtusid erinevate osapooltega, selgitasid ja täpsustasid ning tegid veel väiksemaid parandusi, mida tuli teha. Ma jään siin otseselt võlgu vastuse, millal viimane kohtumine toimus, aga ma arvan, et te saate siin nendelt seda kõike ise küsida.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T22:09:59.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Helmen Kütt, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T22:10:00.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mina kahtlemata toetan seda, et tervishoid ja sotsiaaltöö käiksid ühte jalga, et inimene ei satuks võib-olla suurepäraselt lõikuselt tulles tervishoiusüsteemist olukorda, kus on probleemid, ja see kena lõikus, kõik see tervisesse panustamine võib tagasilöögi saada. Aga tõepoolest, nii nagu ka hea kolleeg juba siin juhtis, siin on kooskõlastusringil tõesti päris palju selliseid selgitusi, ka arvestamata jätmisi. Ma väga loodan, et selle eelnõu menetlemisel enne teist lugemist saame nendele mitmetele küsimustele, mis siin on lahtised, vastused, sest selline suur reform ei juhtu nipsust. Näiteks Viljandi Haigla näitel on see võtnud aega praktiliselt mudeldamiseni kümme aastat. Algust tuleb sellele teha, aga seda peab lihtsalt nii, et need, kes kaasatud on, sellesse ka usuvad.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T22:11:01.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Ma olen absoluutselt nõus. Me tegelikult oleme viinud ka kokku neid inimesi, kes juba on teatud pilootprojektides osalenud, nendega, kes siis ei ole seda teinud. Siin oli toodud näide arstide liidust, siis arstide liit ka koosneb tohutult paljudest erinevatest erialadest. Mina näiteks tõesti ootaksin argumenteeritumat vastust ja ma usun, et nad ka selle annavad siin, miks nad siis ei usu sellesse konkreetsesse reformi. Samas, arstid on ise aastaid ja aastaid rääkinud sellest, sedasama, mida te just välja tõite, et sotsiaalprobleemid süvendavad tervishoiuprobleeme ja vastupidi. Mul ei ole mitte midagi muud öelda, kui ma nõustun. Tuleb lihtsalt selgitada rohkem ja ka kuulata rohkem, mis need mured on ja kas need on esiteks põhjendatud, ning kui on, siis neid ka püüda lahendada.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T22:11:58.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Irja Lutsar, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T22:11:59.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Aitäh, koosoleku juhataja! Aitäh, minister! See ei ole nüüd minu küsimus, ma küsin küsimuse, mis minu käest on küsitud, millele ma väga hästi vastata ei osanud. Mis praegu takistab tervishoiul ja sotsiaalsüsteemil koostööd teha? Missugused on need takistused? Milleks on meil vaja seadust muuta? Miks need süsteemid ei saa juba praegu koos töötada?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T22:12:28.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Aitäh! No ma ei tea, mis takistab. Võib-olla isegi ei ole küsimus, mis takistab või mis ei takista. Kui me mõtleme omavalitsusi, sotsiaalvaldkond on ju jagatud omavalitsuste järgi, siis väikestes omavalitsustes sageli ei olegi mingeid väga suuri muresid. Sotsiaaltöötajatel on hea ülevaade oma piirkonna inimestest ja samamoodi perearstidel või teistel arstidel. Aga mis on näiteks ka suurtes omavalitsustes? Mina perearstina konkreetselt olin hädas, kui mul oli vaja kaasata sotsiaaltöötajat, sest ma ei teadnud, millisesse linnaossa inimene oli sisse registreeritud. Ma ei teadnud, kes seal linnaosas tegeleb tema probleemidega ja nii edasi. See oli hästi keeruline. See on nagu suurem. Pluss teine asi, kui näiteks võtame, ma ei tea, Hiiumaa, ja võtame Tallinna, võtame Tartu, Viljandi, erinevad piirkonnad, siis igal pool on erinev kvaliteet ja ka võib-olla erinev süvenemisaste, erinev probleemikäsitlus. Üldiselt, kui sellised süsteemid panna omavahel tööle ühtlase kvaliteediga ja ühtlaste standarditega, siis üleriiklikult on oodata paremaid tulemusi. Seda on näidanud erinevate riikide kogemused, näiteks Hispaanias Kataloonias on tehtud suured sellised ning ka Inglismaal ja nii edasi, väga mitmetes riikides on näidanud, et selliste suurte heaolupiirkondade loomine tagab parema kvaliteedi, parema kättesaadavuse ja siis erinevate süsteemide standardsema, ühesugusema suhtlemise. Kui inimene ka läheb ühest kohast teise, siis ta teab, mida oodata.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T22:14:09.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Tõnis Mölder, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d7d9e4d7-699e-4038-83c3-d13369f644c9","date":"2026-09-30T22:14:11.000+00:00","speaker":"Tõnis Mölder","text":"Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma tulen ka nende teemade juurde tagasi, mida me tegelikult eelmises eelnõus juba puudutasime. Tagasiside erinevatelt organisatsioonidelt on päris kriitiline. Ma arvan, et kui arstide liit ühte eelnõu ei toeta, siis ministril tasuks väga hoolega mõelda, kas sellist eelnõu üldse parlamendi poole teele saata. Võib-olla õnnestub nendega ikkagi mingitel konkreetsetel nende murekohtadel leida lahendusi ja kompromisse, ja kui ei õnnestu, siis tasub vaadata, kas see eelnõu tervikuna sellisel juhul vilja kannab. Aga ma tulen hoopis laiemalt küsimuse juurde, mida siin ka tagasisides on tööandjate keskliit rõhutanud. Selle valitsuse üks moto on olnud bürokraatia vähendamine ja riigisektoris loodavate töökohtade vähendamine, et vaadata üle just nimelt optimeerimise poolt. Praegu mulle tundub, et see eelnõu tekitab bürokraatiat juurde ja sellele on ka nemad oma kirjas viidanud. Lükake need müüdid ümber, et me ei loo juurde mingisuguseid töökohti ja bürokraatia ei tõuseks!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T22:15:13.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Me ei loo juurde töökohti. Meil on tervishoius juba olemas näiteks haiglates töötavad sotsiaaltöötajad, keda riik ei rahasta, haigla rahastab oma vahenditest. Siis on needsamad koordinatsiooniprojektide spetsialistid, sotsiaaltöötajate või õeharidusega inimesed, neid on kokku umbes sama palju, kui me vajame neid terviseteejuhte. Nad saavad lisakoolituse, et standardiseerida tegevus, ja põhimõtteliselt töökohti me juurde ei loo. Aga me anname juba sarnast tööd tegevatele inimestele lisaoskused. Kui rääkida dokumenteerimisest, siis tegelikult tõin näite endast kui perearstist. Kui ma märkan inimesel sotsiaalset abivajadust, näiteks inimene ütleb, et tal ei ole raha antibiootikumi ostmiseks, siis selleks, et pöörduda sotsiaalsüsteemi poole, ma pean praegu tegelema päris korralikult paberimajandusega. Ma pean otsima, kirjutama kirju ja nii edasi. See läheb ära perearstilt või ka pereõelt või mõnelt haiglaarstilt, haiglaõelt. Me hakkame olemasolevaid spetsialiste ja eksperte kasutama paremini ja lihtsate digilahenduste abil ja tugipersonali abil, kes juba on olemas, seda ressurssi paremini kasutama ja paremini infot vahetama. See on see mõte.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T22:16:36.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Tõnis Mölder, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d7d9e4d7-699e-4038-83c3-d13369f644c9","date":"2026-09-30T22:16:38.000+00:00","speaker":"Tõnis Mölder","text":"Aitäh! Kas ma saan aru, et osaliselt selle eelnõu rakendamiseks vajaminev ressurss tuleb meile Euroopa Liidu vahenditest …","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T22:16:49.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Jah.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d7d9e4d7-699e-4038-83c3-d13369f644c9","date":"2026-09-30T22:16:51.000+00:00","speaker":"Tõnis Mölder","text":"Aga see tähendab seda, et ühel hetkel, kui see süsteem tervikuna rakendub, siis see koormus läheb ikkagi baaseelarvesse ja Tervisekassasse. Siinkohal ongi jällegi need käärid. Me näeme, et jah, te olete väga optimistlik ja loodate, et 2030 on Tervisekassa positiivses nii-öelda eelarvefoonis. Mina võib-olla teie optimismi selles küsimuses ei jaga, aga eks me 2030 näeme. Aga minu küsimus ongi, et sellega me ju paneme tegelikult hetkel küll mitte kohustuse Tervisekassale, vaid kasutame välisvahendeid, mis on mõistlik teatud projektide puhul, aga see baasrahastus, et seda projekti jätkata, tuleb ikkagi mingil hetkel meie maksumaksjate taskusse ja Tervisekassa eelarvesse, mis tähendab seda, et kusagilt tuleb see raha võtta. Kuidas te seda pikka rahastusprotsessi näete?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T22:17:33.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Aitäh! See baasrahastus on umbes 1 miljon eurot aastas. Kui me vaatame nii Eestis tehtud pilootprojekte kui ka mujal maailmas, siis eriti hea on vaadata neid, mis on mujal maailmas, sest seal on see valim suurem ja inimeste hulk, keda on kaasatud, on suurem, mistõttu tulemused on usaldusväärsemad. Seal on leitud, et väheneb EMO-sse sattumine, väheneb haiglapäevade arv, isegi kolmandiku võrra, väheneb üldse haiglasse sattumine. See tähendab, et kokkuvõttes tegelikult ravikulud või ravile minevad kulud vähenevad. EMO-de puhul saab näiteks seda öelda, et kui inimene siseneb haiglasse läbi EMO, siis see ravi, mida ta hakkab saama, on alati potentsiaalselt kallim. Tänu sellele sekkumisele, et seal suudetakse varem märgata inimese muresid ja varem abi pakkuda, tegelikult rahast rääkides kulu väheneb. Muudes riikides on kokkuhoidu leitud, et on umbes 10% nendesamade teenuste eelarvest. Eestis võtsime tagasihoidlikuma prognoosi, võtsime 5% ja see tõi aastas umbes 10 miljonit eurot säästu. Ma ei ütle siin, et see sääst on kokkuhoid, vaid see on see raha, mida me saame kasutada kas või rehabilitatsiooniteenuste rahastamiseks või mingite muude teenuste rahastamiseks. See on ülemaailmne trend praegu. Helmen mainis siin Viljandit. Viljandi teeb ka teadustööd, selle tulemused avaldatakse novembri lõpus. Aga sõnumid on olnud juba sellised, et need on väga-väga head tulemused. Tõesti, aega on läinud kümme aastat, et sinnamaani jõuda. See võtab aega. Ükski sihuke reform ei anna mõju kiiresti.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T22:19:30.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Peeter Ernits, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f8a770b2-916c-4172-84b3-005ba9906a18","date":"2026-09-30T22:19:32.000+00:00","speaker":"Peeter Ernits","text":"Hea juhataja! Auväärt minister! Huvitav on nüüd jätkata seda vestlust, mida me hommikul alustasime. Aga see mõiste \"heaolupiirkond\", nagu ma aru saan, see on geograafiline, aga siis võiks nimetada Tartu heaolupiirkond ja Jõgeva heaolupiirkond ja Põlva heaolupiirkond. Aga kust selline ilus nimi? Haigekassa asemele tuli Tervisekassa. Või kuidas see inglise keeles kõlaks? Natuke laiendage seda, kust see välja mõeldi või võeti. Ma olen natuke rumal selle koha pealt.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"bfc57eef-bc76-447a-9d4c-f7f37e2139bc","date":"2026-09-30T22:20:14.000+00:00","speaker":"Sotsiaalminister Karmen Joller","text":"Heaolu on welfare. Eks ta ongi tulnud, meil on ka olemas, tähendab, meil Sotsiaalministeeriumis on heaoluvaldkond ja tervisevaldkond näiteks. Me nimetame, kui vanasti öeldi \"sotsiaalvaldkond\", aga tänapäeval me räägime heaolust, sest meil ei ole eesmärk, eks ole, lihtsalt inimese sotsiaalseid vajadusi, vaid tegelikult eesmärk on heaolu, kuhu panustab muu hulgas ka tervisevaldkond. Kokkuvõtteks me soovime, et inimestel oleksid hea olla ja sealt ka see nimetus, heaolupiirkond.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T22:20:48.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Järgmiseks kuuleme juhtivkomisjonis toimunud arutelu ja selleks palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liige Irja Lutsar.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T22:21:09.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Hea juhataja! Lugupeetud kuulajad, kes te siin saalis olete! Mina kannaksin siis teile ette arutelu, mis toimus sotsiaalkomisjonis 22. septembril 2026. Eelnõu on tõesti mahukas, nii nagu juba eelnevad küsijad mainisid, 100 lehekülge on eelnõule kommentaare. Sellel sotsiaalkomisjoni koosolekul osalesid Riigikogu liikmed Irja Lutsar, Helmen Kütt, Õnne Pillak, Mihkel Lees, Diana Ingerainen, Eero Merilind, Signe Riisalo ja Tanel Kiik ning Sotsiaalministeeriumist minister Karmen Joller ning asekantsler Anniki Lai ja integratsioonipoliitika juht Anneli Taal. Ma lugesin need nimed ette sellepärast, et see on viimane kord, kui te selle ettekande jooksul kellegi nime kuulete. Mu ettekanne on natuke teises stiilis. Ma lähen siit edasi teemade kaupa, mida sotsiaalkomisjon arutas ja mida siis komisjoni liikmed küsisid ja kuidas siis ministeeriumiinimesed vastasid. Esiteks, kohalike omavalitsuste erinev võimekus ja rahastamine. Mitmed komisjoni liikmed küsisid, kuidas saab reform toimida kogu Eestis olukorras, kus KOV-ide rahalised võimalused ja sotsiaalteenuste kättesaadavus on väga erinevad. Küsiti ka, mis saab siis, kui tervisejuht tuvastab inimese teenusevajaduse, kuid KOV-il vajalikku teenust ei ole või puuduvad vahendid selle pakkumiseks. Samuti tõstatati küsimus, kas tervishoiukulude vähenemine võib tähendada kulude liikumist KOV-idest sotsiaalteenustele. Ministeeriumi esindajad vastasid, et reform KOV-ide ressursiprobleeme ei lahenda ega loo automaatselt uusi sotsiaalteenuseid. Eesmärk on parandada olemasolevate teenuste koordineerimist, vähendada dubleerimist ning kasutada tõhusaid olemasolevaid ressursse. Terviseteejuhtide ja piirkondliku võrgustiku juhtide kulud katab Tervisekassa ning ministeeriumi hinnangul reform KOV-idele otsest lisakulu ei tekita. Teiseks, tervisejuhtide vajadus ja nende hulk ja ülesanded. Küsiti, miks on vaja ligikaudu 230 terviseteejuhti, mida nad konkreetselt tegema hakkavad ja kas uue ametikoha loomine võib võtta töötajaid ära olemasolevast tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemist. Ja sellele vastati, et tervisejuhid hakkavad tööle tervishoiuasutustes, kaks kolmandikku esmatasandil, üks kolmandik haiglates. Nende ülesanne on koordineerida keerukama abivajadusega inimese teenuseid, aidata tal õigete teenusteni jõuda ning vajaduse korral inimest ka esindada. Aastaks 2030 kavandatakse ligikaudu 230 terviseteejuhti ja aastal 2028 mais peaks alustama neist umbes 130. Täienduskoolitus kestab viis kuud ja palgatase on kavandatud õe miinimumpalga tasemele. Kolmandaks arutati vastutuse võimalikku hajumist. Komisjonis küsiti, kas uue osapoole, terviseteejuhi lisamine ei tekita olukorda, kus perearsti, KOV-i ja tervisejuhi vahel muutub vastutus ebaselgeks. Ministeeriumi esindajate sõnul peaks terviseteejuht, vastupidi, aitama ülesandeid selgemalt eristada ja osapoolte koostööd korraldama. Kui ilmneb, et mõni teenus või töökorraldus ei toimi, määratakse TERVIK-sus kindlaks probleemi lahendamise eest vastutaja. Neljandaks arutati TERVIK-ute rolli ja selle kohustuslikkust. Komisjonis küsiti, milline on TERVIK-ute tegelik otsustusõigus, kuidas tagatakse erineva võimekusega KOV-ide osalemine ja kas perearstikeskus peab tervisejuhiteenuse saamiseks tingimata TERVIK-uga liituma. Vastati, et KOV-idel on TERVIK-utes osalemise kohustus, TERVIK-utes lepivad KOV-ide, Tervisekassa ja riigi esindajad kokku strateegilised eesmärgid ning kavandavad piirkonna teenusevajaduse. Perearstikeskuse jaoks on TERVIK-uga liitumine tervishoiuteenuse saamise eelduseks. Viiendaks arutati reformi tegelikku mõju ja kuidas seda mõõta. Komisjonis küsiti, mille põhjal saab näiteks viie aasta pärast otsustada, kas reform oli inimeste tervist ja toimetulekut tegelikult ka parandanud. Samuti küsiti, kas seniste pilootprojektide positiivne mõju on nähtav mitte ainult teenuse kasutamises, vaid ka tervisetulemustes. Sellele vastati, et tervena elatud aastad on ainult üks mõõdik. Lisaks jälgitakse kodust toimetulekut toetavat sotsiaalteenuste kasutamist, erakorralisi hospitaliseerimisi ja EMO-külastusi ning inimeste terviseteadlikkust. Mõõdikute valideerimisse on kaasatud rahvusvahelised ja Eesti eksperdid. Viljandi juba mainitud PAIK-projekti sihtrühmas on vähenenud haiglaravi ja EMO kasutamine, kuid mõju suremusele ja teistele pikaajalistele tervisetulemitele vajab veel analüüsimist. Kuuendaks oli juttu reformi kuludest ja võimalikust kokkuhoiust. Komisjonis küsiti, kelle jaoks peaks reform olema kulusäästlik ning kas tervishoius saavutatav kokkuhoid ei too kaasa suuremaid kulusid sotsiaalsüsteemis. Ministeeriumi arvutused lähtuvad eeldustest, et parema koordinatsiooni tulemusena väheneb riskirühma EMO ja statsionaarse ravi kasutamine umbes 5%. Investeeringu tasuvuspunktiks hinnatakse 33,8% ja investeering peaks tasuma ennast ligikaudu nelja aastaga. Aastaks 2032 prognoositakse ligikaudu 20 miljoni euro ulatuses vabanevaid vahendeid. Samas rõhutati, et reform ei vähenda kulusid kohe, vaid selle eesmärk on pidurdada teenusevajaduse ja kulude kasvu. Seitsmendaks küsiti reformi rakendusriskide kohta ja komisjon tundis huvi, mis võib reformi elluviimist takistada. Ministeerium tõi välja kolm peamist riski. Esiteks, vajalike infosüsteemide õigeaegne valmimine, teiseks, terviseteejuhtide ühtse väljaõppe tagamine kogu Eestis, ning kolmandaks, uue koostöökultuuri kujunemine. Kaheksandaks, süsteemi pikaajalise rahastamise kohta küsiti, et mis saab süsteemist pärast Euroopa Liidu rahastuse lõppemist. Vastati, et alates 1. maist 2028 rahastab Tervisekassa terviseteejuhtide põhiteenust ja TERVIK-ute töökorraldust. TERVIK-ute tegevuseks on kavandatud ka vastavad vahendid. Üheksandaks küsiti, kas inimesel endal on ka mingisugust rolli selles süsteemis. Komisjon küsis, kas süsteem lähtub eeldusest, et inimene ei suuda ise oma teenuseid korraldada, ja kas tervisejuhi kasutamine muutub kohustuslikuks. Millele vastati, et tervisejuhti ei vaja kõik inimesed, teenus on mõeldud eelkõige neile, kellel on mitu kroonilist haigust ja sotsiaalse abi vajadust. Terviseteejuhi eesmärk on inimese iseseisvat toimetulekut suurendada, mitte seda asendada. Kümnendaks oli küsimus ka eelnõu ajastusest ja valdkonna osapoolte kriitikast. Komisjonis küsiti, miks jõudis nii mahukas eelnõu Riigikokku vaid mõned kuud enne valimisi ja miks on mitmed valdkonnaorganisatsioonid eelnõu suhtes kriitilised. Ministeeriumi esindajate sõnul toetavad osapooled üldiselt reformi suunda, kuigi mitmes küsimuses on jäänud erimeelsusi. Eesti Arstide Liidu mure puudutab muu hulgas Tervisekassa eelarve jätkusuutlikkust ja ravirahastust. Eelnõu ajastuse kohta selgitas minister, et selle ettevalmistamist alustati juba eelmise terviseministri ajal ning reformi mõju ollakse valmis pärast rakendamist hindama ja vajaduse korral muudatusi tegema. Ja kokkuvõtteks puudutasid komisjonis tõstatatud põhiprobleemid seda, kas kavandatud süsteem töötab võrdselt erineva võimekusega omavalitsustes, kas vajalikud teenused on inimesele tegelikult kättesaadavad, kuidas jaguneb vastutus, kas terviseteejuhtide arv ja uus püsikulu on põhjendatud ning kuidas tõendatakse reformi mõju ja tagatakse selle pikaajaline rahastamine. Konsensuslikult otsustati, tehti ettepanek võtta eelnõu päevakorda täna, 30. septembril. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, selle poolt oli 6, vastu 1 ja erapooletuid 1, ning konsensuslikult määrati juhtivkomisjoni esindajaks Irja Lutsar. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T22:30:52.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Teile on ka üks küsimus. Peeter Ernits, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f8a770b2-916c-4172-84b3-005ba9906a18","date":"2026-09-30T22:30:54.000+00:00","speaker":"Peeter Ernits","text":"Hea juhataja! Kahju, et ainult üks küsimus. Aga siin on üks selline ettepanek, mida ei ole arvestatud. See puudutab haiglatoidu kvaliteeti erinevates heaolupiirkondades. Ma saan aru, et näiteks Ida-Virumaa heaolupiirkonnas või Jõgevamaa heaolupiirkonnas ei suudeta piisava kvaliteediga toitu nendele inimestele pakkuda, kuna see nõuab, vähemalt seletuskirjas või kooskõlastuses on räägitud sellest, et ei kanna välja, kuna heaolupiirkondade võimekus on väga erinev. Minu küsimus on see, kas te arutasite komisjonis seda küsimust ja miks on ainukene selline, toit heaolupiirkondades, nende parandused ei sobinud, kõik muud sobisid.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T22:31:55.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Aitäh! Ma ütlen kohe alguses ära, et toiduprobleemi tõesti ei arutatud, aga minu parema arusaamise järgi on siiski tegemist ambulatoorse teenusega. Siin võib küll juhtuda, et mõningad haiged satuvad hooldekodusse ja satuvad ka hooldusosakondadesse, kuigi toitmine on tõesti ravis väga oluline moment, aga selle eelnõu eesmärk ei ole ilmselt haiglatoidu parandamine. Seda jah tõesti ei arutatud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T22:32:38.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Tanel Kiik, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689","date":"2026-09-30T22:32:41.000+00:00","speaker":"Tanel Kiik","text":"Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Mul on selline laiem küsimus natuke. Iseenesest tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöö parandamine, integratsioon, koordinatsioon – kahtlemata mõistlik, kõik me seda toetame. Aga kuidas sulle tundub komisjoni arutelu põhjal ja ka sinu enda elukogemuse ja professionaalse pädevuse põhjal, kas need arvutused ja hinnangud, mis tuleb täiendav rahaline kokkuhoid ja et ühel hetkel me jõuame selle eelarvega plussi, on tegelikult adekvaatsed, lõpuni põhjendatud või liiga optimistlikud? Miks ma seda küsin? Sest mulle tundub – jälle võib-olla isikliku kogemuse põhjal, mis kindlasti ei ole üldistatav kogu ühiskonnale –, et Eestis on ikkagi väga palju inimesi, kes ei saa vajalikke teenuseid nii sotsiaal- kui ka tervisevaldkonnas. Kui me tegelikult päriselt jõuame terviseteejuhtide abil inimesteni varem ja paremini suudame koostööd koordineerida, siis ma kardan, et tegelikult teenusevajajate hulk ja teenuse maht, mida vajatakse, on suurem, kui hetkel teada olev, mis tähendab seda, et kõik need arvutused enam ei päde. Kuidas sulle tundub?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"3febb869-f443-4aba-908e-7c0c30f8c4dd","date":"2026-09-30T22:33:45.000+00:00","speaker":"Irja Lutsar","text":"Seda küsimust sai ka komisjonis küsitud, kui palju neid inimesi, kes seda teenust vajaks, on. Vastus oli, et umbes 5% Eesti elanikkonnast. Seda kinnitas ka minu väga hea pinginaaber doktor Diana Ingerainen, et tema on oma perearstikeskuses need inimesed kokku lugenud ja seal ka umbes 5% tuli. Nii et see hulk, kui palju seda teenust vajaks, on päris hästi teada. Kui rääkida rahalisest kulust ja tulust ja sellest, kui palju ta kokku hoiab, siis on tegelikult vaja väga häid sisendeid. Praegu me kuulsime, et PAIK-projektist andmed tulevad. Enne, kui meil ei ole häid kohalikke sisendeid, on väga raske teha ka ökonoomilisi modelleerimisi ja arvutusi. Nii et ma väga ootan, et tulevad selle PAIK-projekti andmed, sest ka eri riikidest need andmed, mis tulevad, on erinevad. Mida on näidatud? Seda, et suremus tõenäoliselt ei lange nende TERVIK-utega, see on üsna ühtlane teave. Mis puudutab haiglasse tulekut ja EMO-külastusi, siis seal andmed on erinevad. Nii et ootame, kuni see PAIK-projekt ära tuleb, sellepärast et me enam-vähem teame, mis Eestis, vähemalt Viljandi piirkonnas juhtus, ja siis me saame ilmselt ka teha arvutusi teiste piirkondade jaoks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T22:35:22.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Helmen Kütt, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T22:35:44.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Head ametikaaslased nii siin- kui sealpool teleekraane ja need, kes jõuavad hilisel tunnil seda arutelu siin jälgida! Kahtlemata on sotsiaaldemokraadid seda meelt, et on vajalik, et tervishoiu ja sotsiaalteenuste integratsiooniga alustatakse ja seda viiakse läbi sarnaselt, et inimesed ei kukuks nende kahe erineva valdkonna vahele. Sotsiaaldemokraadid on ka selles mõttes valmis igatepidi selle eelnõu arutelu ja menetlusega edasi minema, huvigruppidega kohtuma, kuulama neid muresid. Ma loodan, et sotsiaalkomisjonis see kõik toimub. Aga ma tahaksin teiega jagada ja välja tuua Viljandi Haigla teekond integreeritud ja kodulähedaste teenusteni, kui pikk protsess on see olnud ja mida see on endaga kaasa toonud. See on võimalik, kui seda teha. Riskiks, nii nagu siin nii minister kui ka eelkõneleja komisjoni poolt ütles, on see, et erinevad piirkonnad ja maakonnad on erineva võimekusega, erinevad omavalitsused on erineva võimekusega ja kui teatud piirkonnad suudavad seda teha suurepäraselt, siis võib tekkida olukord, kus ebavõrdsus nende teenuste saamisel võib pigem suureneda. Aga ma räägin nüüd sellest, mis on toimunud Viljandis, ja toon selle hea näitena. Aastail 2016–2017 integreeritud teenuse mudeli loomine. Viljandi Haigla ja Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel alustatakse tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise kavandamist. Koos eri osapooltega töötatakse välja PAIK-mudel, mille eesmärk on panna inimeste vajaduste ümber koostööd tegema perearst, haigla, kohalik omavalitsus, sotsiaaltöötaja, teised spetsialistid, lähedased ja kogukond. Aastail 2018–2021 paikmudelist reaalse teenuseni: algab PAIK-mudeli piloteerimine Viljandimaal. Keskseks rolliks kujuneb tervisejuht, kes aitab hinnata inimese tervise- ja sotsiaalse toe vajadusi, loob koos inimese ja tema võrgustikuga terviseplaani ja koordineerib teenuseid. Piloot lõpeb 2020. aasta lõpuga ja teenuse osutamine jätkub. Projektist saab pidev püsiv tööriist. Aastal 2020 – teenused liiguvad inimese koju, integreeritud teenuste kõrval arendab haigla järjest tervikumat koduteenuste süsteemi: koduõendus, koduhaigla, koduhospiits, füsioteraapia ja tegevusteraapia kodust ja PAIK. Mõte on ühine, inimene saab võimalikult palju vajalikku abi oma tavapärases elukeskkonnas ning haiglaravi ei ole ainus lahendus. 2021 – teenused liiguvad inimesele lähemale. Koostöös Eesti Vähiliiduga luuakse mobiilsete kabinettide nõndanimetatud tehnopark, kuhu kuuluvad vähiskriiningu kabinetid, meeste ja naiste kabinet, nahakabinet, vaimse tervise buss ja palju muud sellist, mis viib ennetuse ja arstiabi teenused inimesele lähemale ka väiksematesse maakohtadesse. 2022–2026 – mudeli laiendamine ja mõju hindamine – PAIK-kogemus laiendatakse Viljandimaalt teistesse piirkondadesse. Kliinilise mõju uuringutesse kaasatakse ligi 900 inimest Viljandimaalt, Saaremaalt ja Valgamaalt. Uuring algab 2023. aasta teisel poolel ja lõppes 2026. aasta augustis. Selle tulemusi esitatakse 2027. aasta maikuus Tallinnas toimuval rahvusvahelisel integreeritud teenuste konverentsil. Edasi, 2025 – Tervikum integratsioon saab ka füüsilise keskkonna. Uus Tervikum toetab samu põhimõtteid ruumiliselt: perearstid, haigla, eriarstiabi, uuringud, teised teenused tuuakse inimese jaoks lähemale ning luuakse taristu integreeritud teenuste edasiseks arendamiseks. 2026 – PAIK-ist maakondliku koostöö mudelina. PAIK-kogemus liigub edasi laiemasse TERVIK-u koostöö mudelisse. 2026. aastal käsitletakse juba PAIK-integreeritud tervise juhtimise teenuse kujundamine ühtseks TERVIK-u teenuseks. Eesmärk on siduda tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna senised süsteemsed tegevused üheks inimeste vajaduseks lähtuvaks tervikuks. See on olnud Viljandi Haigla teekond integreeritud ja kodulähedase teenuseni. Lisaks sellele koostöö kogukonnaga. 2014. aastal Viljandi Gümnaasium partneriks. Koostöös Eesti esimese riigigümnaasiumiga karjääripäevad, töövarjupäevad, valikained, aken tervishoidu. Kohe algab seitsmes õppeaasta, kus räägitakse tervishoiusüsteemist, tervisealasest kirjaoskusest ja terviseteadlikkusest kogu elukaare jooksul ning tutvustatakse erinevaid valdkondi ja erialasid. 2018 – Tervikum kui kogukonnamaja. Tervikumi loomisel on olnud väga oluline hoida kogukond kursis. Juba detailplaneeringu loomisel kohtuti linna mõtestajatega, tutvustati kogukonnale plaane. Maja valmimise eel ilmus maakonnalehes artiklite sari ja enne kolimist eraldi ajalehenumber. Lisaks kogukonnatuurid maja ja teenuste tutvustamiseks, milles osales sadu huvilisi. 2020 – kogukond ja patsiendid partneriks. Viljandisse haiglasse luuakse patsientide nõukoda, et tuua patsientide lähedaste ja kogukonna vaade süsteemselt haiglateenuse arendamisse. 2025 – Tervikum kui kogukonnamaja. Tervikumi kasutamisel on oluline rõhutada, et tervise hoidmine on elu loomulik osa ning ka hoone peab olema loomulik osa linnakeskkonnast. Tervikumi juures peetakse linnaüritusi, näiteks pika laua pidu, linna sünnipäeva tähistamine, samuti toimub Viljandi linna noortevolikogu uue aasta vastuvõtt, korraldatakse kogukonnale loenguid, seminare, regulaarsed kohtumised ühingutega. Realiseerimise ootel on näituspinnad vahekoridorides, et tuua majja ka näitused kogukonnaliikmetelt. See on see mudel, millesse mina usun. Ma tõepoolest loodan, et need arutelud ja selle tee algus, et üle Eesti oleks võimalik sellist teenust saada, on võimalik. Aga siin juba eelkõnelejad on toonud mure rahalise küsimuse, et seda kõike teha, ja teiseks, tõepoolest, kui lõpevad Euroopa Liidu vahendid, sest väga mitmed need tegevused, mis on siin toodud ja kirjeldatud, on toimunud Euroopa Liidu vahendite arvel. Ma ütlen ka selgituseks, et Viljandi Haigla nimetus on Tervikum, selle tõttu ma kasutan sõna \"Tervikum\". See on Viljandi Haigla nimetus ja TERVIK on lihtsalt see, millega see seaduseelnõu tegeleb ja räägib. Nii et Tervikum, mis konkursi korras Viljandi Haiglale valiti nimeks, on nagu eelsoodumus selleks, et TERVIK-ud võtaksid üle suurepärase kogemuse ja seda ka rakendaksid nii, et elu võimalikkus oleks mujal piirkondades sarnane, nii nagu on hetkel Viljandi maakonnas Viljandi Haigla Tervikumi väga suurepärasel juhtimisel toimumas. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T22:43:04.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Signe Riisalo, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"0e66e826-df65-4fdd-a098-66a7e9a7c911","date":"2026-09-30T22:43:11.000+00:00","speaker":"Signe Riisalo","text":"Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Miks me seda eelnõu arutame? Eluiga pikeneb, tervena elatud aastad teps mitte, vastupidi, viimastel aastatel lausa lühenenud. Paratamatult avalikud kulud kasvavad nii tervishoius kui ka hoolekandes. Inimesed ei saa õigeaegselt sobivat teenust, mida kolleeg siin ka välja tõi, seda nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsüsteemis. Mida me siis teeme? Siin mõned märksõnad: varane märkamine, ennetav abi, sekkumiste ja tegevuste tõenduspõhisus, integratsioon, inimesekesksus, kulutõhusus, koordineeritud tegevus, tulemuste toetamine. Ja just sellepärast, et toetada ja aidata meie inimesi kasvavate kulude olukorras, on Reformierakond toetamas ekspertide, arstide, haiglate, teenuseosutajate, teadlaste jõupingutusi, et inimeste tervisetulemusi paremini tagada. Seeläbi me toetame ka seda integratsioonieelnõu. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T22:44:37.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Kas minister soovib täiendada? Ei soovi. Lõpetan läbirääkimised, sulgen. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 999 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. oktoober kell 17.15. Oleme läbinud tänase 14. päevakorrapunkti.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"812c1e72-68f4-426c-aa69-53231ad679ee","date":"2026-09-30T22:45:11.000+00:00","title":"<p>Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (950 SE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T22:45:14.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Liigume edasi 15. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 950 esimene lugemine. Ettekandjaks palun energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"72e6d7cc-618c-44a7-8747-ffae8d3f76c0","date":"2026-09-30T22:45:36.000+00:00","speaker":"Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo","text":"Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nii nagu mainitud tõesti, tutvustan siis teile Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nagu me teame, projektide elluviimine, mille tulemusel kasvab Eesti majandus, sellised projektid peaksid olema tehtud võimalikult kiirelt, bürokraatiavabalt ning minimaalse halduskoormusega. Samal ajal peab olema tagatud keskkonnakaitse kõrge tase. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm sisaldab mitmeid tegevusi, mis aitavad sedasamust eesmärki saavutada, olgu näiteks sellisteks lahendusteks haldusmenetluses ruumiline planeerimine või tegevusloa lihtsustamine. Hea meel on tutvustada täna teile eelnõu, mis käsitleb järgmist olulist osa projektide elluviimise tervikpildis. Selleks on siis keskkonnamõju hindamine. Eelnõu eesmärk on muuta keskkonnamõju hindamise menetlus kiiremaks ja tõhusamaks, kuid keskkonna kaitstuse tase samas ei tohi langeda. Muudatusettepanekud põhinevad suuresti põhjalikul keskkonnamõjude hindamise teenusedisaini protsessil, kuhu olid kaasatud kõikide menetlusosaliste esindajad. Selle protsessi käigus selgitati ühiselt välja praeguse menetluspraktika tugevused, kitsaskohad ning ka parandamisvõimalused. Muudatuste tulemusena vähendatakse bürokraatiat ning tervikuna arendajate, tegevusloa andjate ning menetluses osalevate asutuste menetluskoormust. Eelnõu on osa keskkonnamõju hindamise tervikreformist. Näiteks, kui arendaja taotleb tegevusluba tegevuseks, millega eeldatavalt kaasneb oluline keskkonnamõju, tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus. See algatatakse kas kohustuslikus korras või kaalutlusotsusena ehk eelhinnangu andmise kaudu. Viimase puhul näeb eelnõu ette järgmise olulise muudatuse. Kui praegu saab arendaja esitada nõutava kavandatava tegevuse ja eeldatava keskkonnamõju kirjelduse vabas vormis, siis eelnõuga täpsustatakse, et edaspidi peab arendaja esitama selle teabe eelhinnangu kavandina. Eelhinnangu kavandis koondab arendaja teabe ühtsele kujule, et tegevusloa andja saaks hinnata, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning kas keskkonnamõju hindamise algatamine on üldse vajalik või mitte. Kuigi, nendime, muudatus võib arendajalt nõuda menetluse alguses suuremat panustamist, siis juba kehtiv praktika on selline, et mitmed arendajad sellist lähenemist kasutavad. Muudatuse tulemusena kiireneb kogu eelhinnangu toiming ja seda nii arendaja kui ka tegevusloa andja jaoks. Näiteks vähendab see arendajalt korduva teabe küsimise vajadust. Keskkonnamõju hindamise menetluse algatamise järgselt koostatakse kõigepealt keskkonnamõju hindamise programm, mis on hindamise ulatuse lähteülesanne, ning seejärel programmi alusel keskkonnamõju hindamise aruanne, mis sisaldab hindamise tulemusi. Eelnõuga jäetakse mõlema dokumendi menetlemisel ära dubleerivad ja vähese lisandväärtusega etapid. Näiteks ei pea tegevusloa andja menetluse käigus neid materjale enam korduvalt läbi vaatama. Hinnanguliselt vähendab see menetluse aega paari kuu võrra, samuti lihtsustatakse nende dokumentide sisunõudeid. Kehtiva korra järgi tuleb nii programmile kui aruandele korraldada ka avalik väljapanek ning seejärel hiljem avalik arutelu. Eelnõuga loobutakse programmi avaliku arutelu nõudest. Teenusedisaini käigus selgus, et programmi avalik arutelu ei täida kahjuks oma eesmärki. Näiteks praktikas oodatakse sageli juba selles etapis lõplikke selgitusi tegevuse sisu ja kaasnevate keskkonnamõjude kohta, mida on aga võimalik anda alles aruande etapis, näiteks tehtud uuringute põhjal. Samas jääb programmi avaliku väljapaneku nõue alles ehk kõigil on võimalik esitada programmi kohta märkuseid ja ettepanekuid. Samuti jääb alles keskkonnamõjude hindamise aruande avaliku arutelu nõue. Lisaks, edaspidi peab aruande avalik arutelu toimuma avaliku väljapaneku raames, sellega antakse nii avalikkusele kui ka asutustele paremad kaasarääkimisvõimalused, näiteks kui soov on esitada märkuseid ja ettepanekuid pärast avaliku arutelu toimimist. Suuremad muudatused ongi kavandatud seoses keskkonnamõju hindamise programmi etapiga. Eelnõuga sätestatakse võimalus jätta programm koostamata, kui varasemate samalaadsete tegevuste mõju hindamise põhjal on teada kavandatava tegevuse keskkonnamõju olemus, vajalikud uuringud ning eksperdid. Sellisel juhul määrab tegevusloa andja keskkonnamõju hindamise ulatuse juba algatamise otsuses. Näiteks võib selle erisuse kasutamist eeldada praktikas enam levinud ja korduvate projektide puhul, nagu näiteks liiva- või kruusakarjäärid või suurfarmid. Seega, tegevusega kaasnev oluline keskkonnamõju ei jää hindamata, kuid lisaks halduskoormuse vähenemisele lüheneb muudatuse tulemusena keskkonnamõju hindamise menetluse aeg hinnanguliselt kuni viis kuud. Tuues võrdluseks, praeguses praktikas on keskmine menetluse kestus umbes kaks kuni kolm aastat, nii et viis kuud on päris korralik lühendamine. Eelnõuga muudetakse ka muinsuskaitseseadust. Kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline mõju kultuuripärandile ka siis, kui olulist mõju looduskeskkonnale ei kaasne. Seetõttu luuakse eelnõuga võimalus hinnata sellist mõju eraldi kultuuripärandi uuringuga juhul, kui keskkonnamõju hindamise menetlust läbi ei viida. Uuringuvajaduse määrab Muinsuskaitseamet. See aitab omakorda tagada, et mõju kultuuripärandile ei jääks hindamata, kuigi ressursimahukat keskkonnamõju hindamise menetlust läbi ei viida. Lõpetuseks soovin rõhutada, nagu ma ka alustasin, kogu keskkonnamõju hindamise lähtekohta. Menetlus tuleb algatada ainult juhul, kui see on olulise keskkonnamõju tõttu vajalik. Seetõttu muudetakse eelnõuga mitme tegevuse keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse künniseid ning asendatakse keskkonnamõju hindamise kohustus eelhinnangu andmise kohustusega. Näiteks edaspidi ei ole keskkonnamõju hindamine automaatselt kohustuslik vähemalt 1,5 hektari suuruse prügila sulgemise korral, vaid tegevusloa andja selgitab keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise välja eelhinnanguga. Samamoodi ei too uute tehnoloogiate lühiajaline katsetamine ja arendamine automaatselt kaasa keskkonnamõju hindamise kohustust, vaid selle vajadus selgitataksegi välja sellesama eelhinnanguga. Samas juba käimasolevate tegevuste väheolulised muudatused ei nõua enam eelhinnangu andmist ehk seeläbi väheneb ka mittevajalike eelhinnangute andmise vajadus. Lõpetuseks. Ehk nagu ma alustasin jällegi, see on üks samm tervikuna Eesti Vabariigis asjaajamise kiirendamiseks, lihtsustamiseks nii lubade taotlejate kui ka järelevalveorganite poolt, et Eestis oleks asjaajamine jätkuvalt võimalikult lihtne, kiire ja mugav, ilma et sellega vähendataks keskkonnakaitset või erinevaid keskkonnanõudeid. Nii et loodan Riigikogu poolt konstruktiivsele arutelule ja palun seda eelnõu toetada. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T22:53:05.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Arutelu avab Peeter Ernits. Palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f8a770b2-916c-4172-84b3-005ba9906a18","date":"2026-09-30T22:53:08.000+00:00","speaker":"Peeter Ernits","text":"Hea juhataja! Hea ettekandja! Keskkonnamõju hindamine on olnud läbi aegade üsna oluline instrument, kuidas üks või teine asi sobib olemasolevasse keskkonda. Kas te oskate nüüd lühidalt kokku võtta, kui palju siis nendest senistest keskkonnamõju hindamisest edaspidi tuleb teha? Ja kui palju siin jääb tegemata, et asjad sujuvamalt liiguksid ja probleeme ei tekiks? Mingi protsent, oskad sa öelda?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"72e6d7cc-618c-44a7-8747-ffae8d3f76c0","date":"2026-09-30T22:53:52.000+00:00","speaker":"Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo","text":"Aitäh! Selles mõttes tegemata ei jää. Kogu see teenusdisaini protsess – see küll oli, kogu see diskussioon ka huvitatud osapooltega toimus enne, kui mina sellesse ametisse sain –, aga selle lihtsustamise kogumõte ongi, et vaadata üle kogu protsess ja sihuke teenuse normaalne kulg ja see, et keskkonnamõjude hindamist alati ei pea algatama. See algatamine asendatakse eelhinnanguga. Sest juba tekkinud olukord on see, et väga paljud, ma ei tea, loataotlejad teevadki protsessi alguses kõik need vajalikud andmekorjed ära, mõjud, asjad, ja siis tulevikus praeguse protsessiga või praeguse keskkonnamõjude hindamise süsteemiga lihtsalt korduvalt kogu aeg esitavad samu dokumente. See mõte ongi, et tooks selle põhilise, kuidas me nüüd ütleme, jämedama otsa info kõik sinna eelhinnangusse ning eksperdid hindavad, kas sellel on piisav keskkonnamõju või täiendav keskkonnamõju, kas on vaja keskkonnamõjude hinnang teha või piisab sellest eelteatest. Ehk midagi tegemata ei jää. Pigem kaalutaksegi seda, kas üldse nii suurt keskkonnamõju on, et tuleb teha täielik hindamise protsess läbi. Protsenti, kui palju toimub eelhindamist, kui palju läheb sinna, ma ei oska peast kahjuks öelda. Kui on soov, siis ma saan majast järele küsida, kas on mingit tunnetust, kui palju sellisel juhul võiks eelhinnanguga tulla ja kui palju siis menetluse protsessiga.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T22:55:27.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Jüri Jaanson, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"09500870-255e-416d-8eda-f80e9929adda","date":"2026-09-30T22:55:28.000+00:00","speaker":"Jüri Jaanson","text":"Hea juhataja, aitäh! Austatud minister! Jaa, tõepoolest, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine peaks nüüd tõepoolest kiirendama selle keskkonnamõju hindamise programmi või seda protsessi. Samas seesama eelnõu tunnistab kehtetuks just selle järelhindamise regulatsiooni ja seda just põhjusega, et seda pole nagu praktikas kasutatud. Selle kohta ma ei oska öelda, aga põhimõtteliselt on küsimus küll selle kohta. Kui juhuslikult kogu selle keskkonnamõjude hindamise programmi raames või eelhindamise juures või pärast seda tekib mingi, selgub mingi ootamatu mõju või ootamatu loodusmõju, kes siis seda mõju peaks tuvastama ja parandusmeetmeid näiteks käivitama?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"72e6d7cc-618c-44a7-8747-ffae8d3f76c0","date":"2026-09-30T22:56:34.000+00:00","speaker":"Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo","text":"Aitäh! Tõesti, nii kirjas on, et tehniliselt või juriidiliselt on olemas järelhindamise nii-öelda nõue või juriidiliselt on see seal kirjas, aga praktilises elus toimub tegelikult kogu aeg järjepidev seire. Kui antakse keskkonnamõjude hindamise tulemusel luba kätte, siis tegelikult toimub kogu aeg regulaarne seire. Ei ole ainult nagu ühte järelhindamist. Päriselu tähendab seda, et vastavad asutused teevad kogu aeg seiret. Kui midagi muutub oluliselt või tekib mingi – mida loodetavasti ei teki –, tekib mingi, ma ei tea, probleem, siis niikuinii seire käigus see tuvastatakse. Ei ole sellist ühte, ühtset kindlat aja tagant ainult järelhindamist, vaid tegelikult käib kogu aeg jooksev seire. Need kohad, kus on keskkonnamõju hinnatud ja luba on pärast, hiljem luba väljastatud, seda kogu aeg jooksvalt seiratakse, mitte ainult ühekordse hindamisega. Selle tõttu praktikas see ei ole kasutust leidnud. Ja kui midagi praktilises elus kasu ei leia, siis ei ole mõistlik ka seda hoida seaduses kirjas.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T22:57:41.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Peeter Ernits, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f8a770b2-916c-4172-84b3-005ba9906a18","date":"2026-09-30T22:57:43.000+00:00","speaker":"Peeter Ernits","text":"Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ühelt poolt ma saan aru, et bürokraatia vähenemine ja neid kivisid jalgade küljest ära võtta, aga siin turbaliidul on väga huvitav mõte. Tsiteerin: eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat ja halduskoormust, samas tuuakse eelhinnangu koostamise kohustuse määr madalamale, see toob kaasa eelhinnangute ehk Keskkonnaameti läbiviidavate menetlusprotsesside mahu suurenemise, mis lõpuks võivad mahult keskkonnamõju hindamise sisuga ühtlustuda või suuremaks minna. Kuidas sa seletad seda nüüd lihtsale inimesele, või mitte ainult lihtsale, ka ettevõtjale, et ühelt poolt me liigume selle bürokraatia ja halduse vähendamise poole, aga selle taseme langetamisega võime olla samas seisus? Kilplase töö nagu.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"72e6d7cc-618c-44a7-8747-ffae8d3f76c0","date":"2026-09-30T22:58:43.000+00:00","speaker":"Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo","text":"Aitäh! Väga õigustatud küsimus. Ma ise ka kooskõlastust võtsin ette ja vaatasin seda. See natuke haakub ka sinu eelmise küsimusega, et kas kuskil jäetakse keskkonnamõju hindamata. Ei, mõte ongi selles, et tänane protsess on välja kujunenud niimoodi, et kellel seda keskkonnamõju hakatakse hindama, taotleja ta niikuinii protsessi alguses sellele eelhinnangule teeb väga detailsed infod, kõik materjalid paneb kokku, aga täna see eelhinnang on selline suhteliselt sujuv tekst. Nüüd, tulevik muutukski sellest, et jah, eelhinnangu lävend läheb madalamaks, see sisu vorm muutub täpsemaks, detailsemaks, aga see mõte ongi, et see eelhinnang … Nüüd tehniliselt eelhinnangu puhul tuleb natuke rohkem tööd teha, aga see eelhinnang asendaks selle paljudes juhtudes selle väga pika loastamisprotsessi enda. Ehk tänu sellele ka bürokraatia väheneb. See ongi see mõte, et kui me tahame, ilma et keegi siiski ka keskkonnaalaseid nurki ei lõikaks – me usume, et me kõik tahame, et ikkagi keskkonnamõjusid hinnatakse adekvaatselt, aga protsessi tahame lihtsustada –, siis see üks võimalus ongi, et me anname võimaluse, kui taotleja on ise korrektne, täidab ilusti eelhinnangu konkreetsema vormi koos vajalike nõuetega ära, siis on võimalik hindajal vaadata, et seal ei ole täiendavat keskkonnamõju ja see protsess ei pea kogu seda keskkonnamõjude hindamist läbi tegema, sealt see võit tulebki. Ja ma saan turbaliidu murest aru. Selles mõttes ma ka, ütleme nii, et kunagi planeeringutes oli see eelhindamise asi, mis muutus hiljem protsessi osaks ja tegelikult kogu protsess pikenes, seda kindlasti ei tohi juhtuda. Kui mõte on ikkagi selles, et me paljudel juhtudel ei pea tegema täispikka keskkonnamõju hindamist ja tänu sellele saame ühe korra pingutusega eelhinnangu konkreetselt tehtud, siis praktika peab hakkama nii olema, mitte et me teeme kõigepealt jälle väga detailse eelhinnangu ja siis uuesti teeme kogu keskkonnamõju hindamise protsessi läbi. Siis ei ole mingit bürokraatiavõitu ja seda ma ei aktsepteeri ka. Selles mõttes ma olen väga nõus. Ma loodan, et ikkagi seadusandja tahe on see, et kui see ka Riigikogus läbi käib, siis vajaduse korral veel selgitame ja täpsustame, et eelhinnang peab olema see koht, mis bürokraatiat vähendab nüüd.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:00:52.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Järgmiseks kuulame ära juhtivkomisjonis toimunud arutelu ja selleks palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liige Jüri Jaanson.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"09500870-255e-416d-8eda-f80e9929adda","date":"2026-09-30T23:01:05.000+00:00","speaker":"Jüri Jaanson","text":"Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (950 SE) 15. juunil käesoleval aastal. Riigikogu võttis selle eelnõu menetlusse 16. juunil ning juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon. Keskkonnakomisjon arutas eelnõu esimese lugemise ettevalmistamiseks 14. septembri istungil. Komisjoni istungil osalesid energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ja Kliimaministeeriumi esindajad. Kuna minister tutvustas juba eelnõu siin üksjagu põhjalikult, annan ma juhtivkomisjoni nimel ülevaate komisjonis toimunud arutelust. Arutelu alguses selgitas minister komisjonile, et eelnõu eesmärk on anda senisest suurem kaal keskkonnamõjude eelhinnangule ja muuta keskkonnamõju hindamise menetlus põhjendatud juhtumitel kiiremaks ja lihtsamaks, vähendamata seejuures keskkonnakaitse taset. Komisjoni istungil toodi välja, et praegu kestab keskkonnamõjude hindamise menetlus keskeltläbi kaks aastat ja menetluse kestus on praktikas varieerunud kaheksast kuust ligikaudu kolme aastani. Komisjoni arutelus keskenduti eelkõige eelhinnangu rollile. Komisjoni esimees küsis eelhinnangu sisu ja ajaraami kohta. Ministeeriumi esindaja selgitas, et tegemist on tegevusloa andja kaalutlusotsusega, mis tuleb teha hiljemalt 90 päeva jooksul tegevusloa taotluse saamisest. Eelnõu järgi esitab arendaja senisest üldisema teabe asemel struktureeritud eelhinnangu kavandi ja täiendavat teavet saab küsida ainult juhul, kui otsustamiseks oluline info on puudulik. Muudatuse eesmärk on vähendada korduvat teabevahetust ja kiirendada menetlust. Nüüd siis küsiti veel näitena vähemalt poolteise hektari suuruse prügila sulgemise kohta. Ministeerium selgitas, et praegu on sellise prügila sulgemisel keskkonnamõjude hindamine automaatselt kohustuslik, kuigi Euroopa Liidu keskkonnamõju hindamise direktiiv seda selle projekti kategooria puhul ei nõua. Eelnõuga asendatakse sellisel juhul automaatne keskkonnamõjude hindamine eelhinnanguga ja keskkonnamõjude hindamine algatatakse siis, kui oluline keskkonnamõju seda tegelikult ka nõuab. Teine suurem aruteluteema komisjonis oli avalikkuse ja huvirühmade kaasamine. Komisjoni istungil küsiti, kas osalemisvõimalused jäävad samaväärseks olukorras, kus keskkonnamõjude programmi eraldi avaliku arutelu kohustus kaotatakse. Ta juhtis tähelepanu sellele, et just programmis määratakse kindlaks, milliseid mõjusid hakatakse hindama ning liiga hiline kaasamine võib tähendada, et mõni oluline mõju jääb alguses hindamise ulatusest välja. Ministeerium selgitas, et programmi avaliku arutelu kohustus küll kaob, kuid programmi avalik väljapanek ja selle jooksul ettepanekute esitamise võimalus säilivad. Keskkonnamõjude hindamise aruande avalik arutelu jääb samuti alles ja toimub edaspidi avaliku väljapaneku kestel. Komisjonis käsitleti ka võimalust jätta keskkonnamõjude hindamise programm teatud juhtudel üldse koostamata. Ministeerium selgitas, et see võimalus on mõeldud eelkõige standardsemate projektide puhul, kus asjaomased riigiasutused ja kohalik omavalitsus suudavad vajalikud uuringud juba menetluse alguses kindlaks määrata. Näitena toodi liivakaevandamine. Programmi koostamata jätmine võib ministeeriumi hinnangul lühendada menetlust kuni viis kuud. Kui aruande koostamise ajal ilmnevad uued asjaolud või uued looduskaitseväärtused, tuleb neid siiski täiendavalt uurida. Kolmanda olulise teemana arutati komisjonis mõju kultuuripärandile. Siin tõstatati küsimus kultuuripärandile ja looduskeskkonnale avalduva mõju eristamisest ja küsiti eraldi looduslike pühapaikade kohta. Ministeerium selgitas, et kui keskkonnamõjude hindamist ei ole vaja algatada, kuid tegevusel võib olla mõju kaitse all olevale või kaitse alla võtmata kultuuripärandile, saab Muitsuskaitseamet nõuda eraldi uuringu tegemist. Pühapaikade puhul tunnistati komisjonis aga seda, et loodusliku ja kultuurilise mõju eristamine ei ole alati selge. Ministeeriumi selgituse kohaselt peaks muinsuskaitseseaduse muudatus toimima siin täiendava turvavõrguna. Lisaks on kavas muuta kaasamise korda nii, et edaspidi saadetakse kõik eelhinnangukavandid Muinsuskaitseametile läbivaatamiseks, mitte ainult need juhtumid, kus tegemist on juba registrisse kantud kultuuriväärtustega. Küsiti veel looduslike pühapaikade kaardistamise kohta. Siin märgiti vastuseks, et pühapaikade käsitlemise raamid peavad olema selgelt määratletud, et ühelt poolt kaitsta olemasolevaid väärtusi ja teiselt poolt vältida põhjendamatult ulatuslikke piiranguid. Samuti uuriti küsimusi, millised tagajärjed võivad kaasneda eelhinnangu senisest ulatuslikuma kasutamisega ja kuidas võib muutuda menetluskoormuse kulude jaotus. Ministeerium selgitas, et arendaja peab tõenäoliselt menetluse alguses senisest rohkem panustama, kuid selle tulemusena peaks eelhindamine muutuma kiiremaks ning arendaja ja tegevusloa andja koostöö või töö lihtsamaks. Veel tõstatati küsimus keskkonnamõju hindamise andmete digitaliseerimise ja taaskasutamise küsimuses. Siin märkisid ministeeriumi esindajad, et käimas on keskkonnamõjude hindamise digipöörde ärianalüüs ja pikemaajaliseks eesmärgiks on koondada praegu eri andmebaasides olev teave ühte süsteemi. Tulevikus võiks osa eelhindamise protsessist olla täielikult või osaliselt automatiseeritud. Praegust eelnõu käsitletakse selles suunas esimese sammuna ja hiljem võib vaja olla ka uut seadusemuudatust. Nii et kokkuvõttes keskendus komisjoni arutelu sellele, kuidas muuta keskkonnamõju hindamise menetlus vähem bürokraatlikuks ja paremini prognoositavaks. Samal ajal säilitatakse vajalikud keskkonnakaitselised kontrollid ja avalikkusele võimalus menetluses osaleda. Selle arutelu järgselt tegi keskkonnakomisjon ka kolm konsensuslikku menetlusotsust. Esiteks otsustati teha ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 30. septembril ehk siis täna, teiseks otsustati teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja kolmandaks otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks Jüri Jaanson. Sellega see arutelu saigi läbi. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:09:41.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 950 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. oktoober kell 17.15.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"ff0a5c48-a23b-4005-8157-fc83d9252584","date":"2026-09-30T23:10:06.000+00:00","title":"<p>Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (988 SE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:10:06.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Liigume edasi tänase 16. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 988 esimene lugemine. Ettekandjaks palun taristuminister Kuldar Leisi.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"0a2d4b21-1352-471c-83c3-54fda7f9aa53","date":"2026-09-30T23:10:37.000+00:00","speaker":"Taristuminister Kuldar Leis","text":"Hea Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Seisan õhtul siin, et tutvustada Eestile äärmiselt olulist rahvusvahelist kokkulepet, ÜRO mereõiguse konventsiooni kolmandat rakenduskokkulepet, mis käsitleb bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja säästvat kasutamist väljaspool riikide jurisdiktsiooni jäävatel merealadel. See on esimene õiguslikult siduv rahvusvaheline raamistik, mis kaitseb elurikkust avamerel ja süvamere põhjas, aladel, mis moodustavad üle kahe kolmandiku maailma ookeanist ja hõlmavad suure osa maa elusloodusest. ÜRO mereõiguse konventsioon rõhutab, et avameri ja süvamere põhi kuuluvad kogu inimkonnale ühiselt ning nende kasutamine peab toimuma kõigi hüvanguks. Kuni käesoleva kokkuleppeni valitses neil aladel aga õiguslik tühimik. Keegi ei kandnud süstemaatilist vastutust merekaitsealade loomise, keskkonnamõju hindamise ega geneetiliste ressursside alase teabe õiglase jagamise eest. Selle tühimiku täitmiseks ongi kokkulepe loodud. Kokkulepe tugineb neljale põhimõttele. Esiteks, see kehtestab regulatsiooni piirkonnapõhiste majandamisvahendite jaoks ehk osalisriigid saavad teha ettepanekuid avamerepiirkondade kaitse alla võtmiseks. Teiseks, kokkulepe näeb ette kohustuse avaldada teavet mere geneetiliste ressursside kogumise ja kasutamise kohta selleks loodavas teabevõrgustikus. Ja kolmandaks kehtestatakse keskkonnamõjude hindamise kohustus kõigi avamerel ja süvamere põhjas toimuvate tegevuste puhul, millel võib olla rohkem kui väike või ajutine keskkonnamõju. Ja neljandaks luuakse võimalused avamere ja süvamere põhja alaste teadmiste ning meretehnoloogia siirdeks nii arenguabi kui laiema koostöö raames. Eesti on olnud ÜRO mereõiguse konventsiooni osalisriik juba üle 20 aasta ning kirjutas käesolevale kokkuleppele alla 2023. aastal. See kokkulepe jõustus tänavu 17. jaanuaril 2026. Kuigi Eestil endal otsest avamerepiiri ei ole, mõjutavad ookeani tervis ehk kliima, kalavarud ja bioloogiline mitmekesisus meid kõiki kaudselt. Merekeskkond on globaalne ühishuvi ning selle seisund puudutab lõpuks ka meie oma Läänemerd, mistõttu kokkuleppes osalemine peaks olema meie kõigi huvides. Ratifitseerimine annab Eestile hääleõiguse, kokkuleppe institutsioonides ning võimaluse osaleda kokkuleppe erinevate organite töös, mis hakkavad kujundama edaspidiseid reegleid. Need reeglid võivad omakorda mõjutada ka Läänemere piirkonda laiemalt. Erilise tähtsusega on siin võimalus osaleda esimesel osaliste konverentsil, mis toimub juba 2027. aasta jaanuaris. Selleks, et Eesti saaks konverentsil täieõiguslikult kaasa rääkida, on vajalik kokkuleppe ratifitseerimine lähiajal. Austatud Riigikogu, palun teie toetust selle kokkuleppe ratifitseerimisele! See on samm, mis kinnitab Eesti pühendumust rahvusvahelisele õigusele, keskkonnakaitsele ja meie ühise ookeani tervisele. See on vastutus, mida me kanname ühiselt kogu inimkonnaga. Tänan tähelepanu eest!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:14:40.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh, küsimusi teile ei ole. Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud aruteluga ja selleks palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Mait Klaasseni.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"122e850b-5e6b-41f6-8b91-830ca8de8450","date":"2026-09-30T23:14:49.000+00:00","speaker":"Mait Klaassen","text":"Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid nii siin- kui ka sealpool helesinist ekraani! Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse, kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 988 valmistasime Riigikogu keskkonnakomisjonis ette 22. septembril käesoleval aastal. Kohal olid juhataja Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe ja Andres Metsoja. Kutsutud külalistest olid minister Kuldar Leis, merendusosakonna merenduspoliitika valdkonna juht Hana-Maarja Helinurm ja ministri nõunik Mikk Järv. Kuna minister väga põhjalikult just äsja tutvustas teile selle leppe sisu, siis ma mõne sõnaga kirjeldaksin seda protsessi, seda arutelu, mis toimus meil keskkonnakomisjonis. Peale ministri tutvustavat sõnavõttu võttis sõna ka Hana-Maarja Helinurm, kes selgitas, et kokkuleppe ratifitseerimisega on kiire, kuna kokkulepe jõustus oodatust varem, pärast 60 osalusriigi nõude täitumist 2026. aasta jaanuaris. Ja kuna nüüd 2027. aasta jaanuaris toimub esimene konverents, kus kutsutakse kokku kõik riigid, kes on ratifitseerinud selle leppe, siis Eestil oleks äärmiselt oluline olla seal selle protsessi alguse juures, et saada kaasa rääkida kogu selle protsessi ettevalmistuses ja ka nende institutsioonide loomises, kes hakkavad tulevikus neid probleeme lahendama ja otsuseid tegema avaookeani kohta. Nüüd, toimus ka väga lühike arutelu, kus esitati ainult üks küsimus, selle esitaja olin ma ise. Ma küsisin, kas ÜRO mereõiguse konventsioonist tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised vahendid on kavandatud ning kui palju tuleb riigil nende tegevuste rahastamiseks vahendeid eraldada. Märkisin ka, et konventsiooni ja sellega seotud seadusemuudatuste rakendamisega kaasneb vajadus teha uuringuid ning koguda ja hoiustada mere geneetilisi ressursse ja sekveneerimisandmeid. Samuti lisandub ülesandeid Keskkonnaametile ja Kliimaministeeriumile, mille peale Hana-Maarja Helinurm vastas, et geneetiliste ressursside teemal on konsulteeritud eri ülikoolide teadlastega ja Eestis ei tegelda praegu nende ressursside kogumise ja hoiustamisega sellises mahus, millega kaasneks oluline rahaline mõju. Ülikoolid ja uurimisasutused hoiustavad ressursse ise ning neil on selleks vajalikud hoidlad ja võimalused olemas. Lähiaastatel ei ole ka ette näha tegevuse sellist kasvu, mis tooks kaasa täiendava rahastamisvajaduse. Tulevikus võivad tehnoloogia areng ja suuremad ühised uurimisprojektid tekitada siiski vajaduse geneetilisi ressursse koguda ja hoiustada ning neid ressursse vahetada ja uurimistulemusi ristkasutada. Kuid praegu saab võimalikud kulud katta olemasolevatest vahenditest. Eestis toimuvate tegevuste vähesuse mahu tõttu ei ole ette näha Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi haldus- ja töökoormuse sellist suurenemist, mis nõuaks lisaressursse. Sellega keskustelu antud punktis ka keskkonnakomisjonis päädis. Tehti ka kolm otsust. Esimene otsus oli teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30.09.2026, teine otsus oli teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja kolmas otsus oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mait Klaassen. Kõik otsused tehti konsensusega. Tänan väga!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:19:40.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Liigume edasi. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 988 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. oktoober kell 17.15.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"12e45ba1-9b27-4112-a567-203bcdb15bd6","date":"2026-09-30T23:20:08.000+00:00","title":"<p>Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (948 SE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:20:08.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Me olemegi tempokalt tänase 17. päevakorrapunkti juures ja selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 948 esimene lugemine. Ettekandjaks palun majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T23:20:41.000+00:00","speaker":"Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras","text":"Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile võrdse kohtlemise seaduse muutmise eelnõu, millega võtame Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu miinimumnõuded võrdõigusasutustele. Eestis täidavad võrdõigusasutuse ülesandeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ning tema kantselei. Voliniku institutsioon loodi juba üle 20 aasta tagasi. Selle eelnõuga täpsustame voliniku ülesandeid ja volitusi ning tugevdame tema sõltumatuse tagatisi. Muudatusel on kolm põhieesmärki. Esiteks, tõhusam kaitse diskrimineerimise eest ja paremad õiguskaitsevõimalused. Eelnõu muudab voliniku poole pöördumise ja abi saamise võimalused selgemaks ning kättesaadavamaks. Volinik saab ka senisest konkreetsema nõustamisrolli. Tema poole saavad nõu saamiseks pöörduda nii diskrimineerimist kahtlustavad inimesed kui ka need, kelle ülesanne on tagada võrdne kohtlemine ja sooline võrdsus. Nõu võib küsida näiteks nii tööandja kui töötaja, nii klient kui ka teenusepakkuja. Õigel ajal saadud nõu aitab rikkumisi ennetada ning võib hoida ära pika ja kuluka kohtutee ja vaidluse. Voliniku teenused ja teave peavad olema kõigile tasuta, võrdselt kättesaadavad ja ligipääsetavad. Diskrimineerimisvaidluse pooltele luuakse ka uus võimalus lahendada vaidlus kohtuväliselt voliniku siduva arvamuse abil. See toimub ainult mõlema poole soovil. Menetlus on vabatahtlik, pooli koheldakse võrdselt ja tagatakse konfidentsiaalsus. See annab võimaluse lahendada vaidlus valdkonna eksperdi abil kiiremini ja väiksemate kuludega kui kohtus. Poolte soovil võib volinik teha ettepaneku ka diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks või muul viisil heastamiseks. Volinik saab õiguse osaleda näiteks kohtu- ja töövaidluskomisjoni menetlustes inimese esindajana või teda toetava nõustajana. Samuti võib volinik anda menetluses eksperdiarvamusi ja selgitusi. Et voliniku arvamused põhineksid piisavalt põhjalikul väljaselgitatud asjaoludel, paranevad ka tema võimalused teavet koguda. Lisaks kirjalikele seletuste ja dokumentide küsimisele saab volinik tulevikus kuulata ära teavet omavaid inimesi, teha kohapealseid vaatlusi, teha päringuid riiklikesse andmekogudesse ning koguda teavet koostöös teiste asutustega. Teiseks: parem ennetus, võrdse kohtlemise edendamine ja tõenduspõhisem poliitika. Eelnõu annab volinikule paremad võimalused ennetada diskrimineerimist ning toetada soolise võrdsuse, võrdse kohtlemise tegelikku edendamist. Volinik saab hinnata ka edenemiskohustami… – vabandust! – edendamiskohustuse võimalikku rikkumist ning teha ettepanekuid olukorra parandamiseks ja korduvate rikkumiste vältimiseks. Ettepaneku saanud isik peab kolme kuu jooksul volinikule teada andma, kuidas ettepanekuid on arvesse võetud. Edendamiskohustus tähendab, et näiteks tööandjad ja poliitikakujundajad ei pea üksnes diskrimineerimisest hoiduma, vaid peavad vajadusel astuma ka aktiivseid samme võrdse kohtlemise tagamiseks, näiteks soolise võrdsuse ja erivajadustega inimestele ligipääsetavuse parandamiseks. Volinikule jääb oluline roll ka õigusloome ja poliitikakujundamise toetamisel. Ta saab teha avaliku sektori asutustele ettepanekuid ja soovitusi. Eelnõu lisab kohustuse anda volinikule tema nõudmisel teada, kas ja kuidas neid ettepanekuid on arvesse võetud. Täienevad ka voliniku andmete kogumise, analüüsimise ja aruandluse ülesanded. Eesmärk on, et võrdsuspoliitika tugineks senisest paremini andmetele ja tõenditele. Volinik hakkab koguma oma tegevuse kohta detailsemat statistikat, saab anda soovitusi statistiliste andmete kogumiseks ning teha sõltumatuid uuringuid. Kord nelja aasta jooksul avaldab volinik aruande ja soovitused soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete rakendamise ning ebavõrdsuse probleemide kohta Eestis. Selleks saab ta küsida vajalikku statistikat andmevaldajatelt ning ülevaadet neilt, kellele seadus paneb võrdse kohtlemisega seotud kohustusi. Kolmandaks, voliniku sõltumatuse ja tegevuse läbipaistvuse parem tagamine. Voliniku valimise protsess saab selgema ja läbipaistvama õigusliku raami. Peamised kvalifikatsiooninõuded sätestatakse seaduses, mis vähendab konkursi korraldaja kaalutlusruumi. Valikuprotsessi kaasatakse valdkonna eksperdid. Ameti nimetamise õigus antakse ministrilt Vabariigi Valitsusele. Valitsusele ametisse nimetamise kohta ettepanekut tehes peab minister lähtuma valikukomisjoni ettepanekust. Kandidaadi kohta annab arvamuse ka Riigikogu põhiseaduskomisjon. Selgemaks muutuvad ka voliniku sõltumatuse tagatised. Keelatakse sekkumine voliniku ja tema kantselei tööalasesse tegevusse ning selle mõjutamine. Volinikule ja tema asetäitjale kehtestatakse erakondliku tegevuse keeld ning volinik peab esitama huvide deklaratsiooni. Samas suureneb ka voliniku tegevuse läbipaistvus. Ta peab avaldama nelja-aastase tööprogrammi, aastase tegevuskava ja tegevusaruande. Seadusesse kirjutatakse ka senine hea tava, mille järgi annab volinik igal aastal Riigikogu põhiseaduskomisjonile oma tegevusest ülevaate. Kokku võttes parandab eelnõu inimeste õiguskaitset, aitab diskrimineerimist paremini ennetada ning annab riigile parema teadmise ebavõrdsusega seotud probleemide lahendamiseks. Palun teil eelnõu toetada! Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:26:32.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Tanel Kiik, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689","date":"2026-09-30T23:26:34.000+00:00","speaker":"Tanel Kiik","text":"Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Andsite adekvaatse ja arusaadava ülevaate sellest eelnõust ja direktiivi ülevõtmisest, aga mind huvitab natuke teie laiem seisukoht ja võib-olla ka valitsuse oma. Viimasel ajal on kuidagi kummalisi signaale tulnud valitsuselt. Alles kevadel, kui arutati võrdse palga direktiivi, siis teatas teie kolleeg, et tegemist on ideoloogilise, käskude-keeldude direktiiviga, ja oli üldse selline hoiak, et kuidagimoodi Euroopa Liidust tuleb mingeid väga jubedaid asju ja me peame siin selle all kannatama. Milline on teie positsioon, kas Euroopa Liit tegeleb käskude-keeldude direktiividega, ülereguleerimisega või siiski inimeste võrdse kohtlemise edendamisega, nii nagu antud eelnõu puhul ja ka laiemalt?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T23:27:24.000+00:00","speaker":"Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras","text":"Ma seda kevadist vestlust ja diskussiooni kahjuks nii hästi kommenteerida ei oska, aga selle konkreetse eelnõu kontekstis selle direktiivi ülevõtmise korral ühtlustatakse võrdõigusvolinike tööd üle Euroopa Liidu. Antud juhul ma näen, et siin siiki need sätted ja võimalused, mida volinikule edaspidi antakse, teevad inimeste elu paremaks selles osas, et võib-olla ei pea minema kohtusse, töövaidluskomisjoni ja saab need voliniku abil varem ära lahendada. Selle eelnõu kontekstis ma ütlen küll, et see teeb elu paremaks ja see ülereguleerimine on põhjendatud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:28:25.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Tanel Kiik, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"561abe91-76eb-45f3-90b0-efa94c663689","date":"2026-09-30T23:28:27.000+00:00","speaker":"Tanel Kiik","text":"Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Vaatasin, et selle eelnõu kooskõlastusringi käigus tundsid päris paljud huvirühmad huvi just nimelt ühe teema vastu, mida meiegi tahaksime teada. Teatavasti juba mitu aastat on arutatud Eestis kehtivate seaduste koondamist nii-öelda üheks soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduseks, et poleks kahte eraldiseisvat seadust, kus on natuke erinevad alused ja mis tegelikult tekitab omajagu sellist segadust. Selleks telliti isegi juriidiline analüüs advokaadibüroolt. Nüüd on läinud aega mööda, aga mida ei ole, on vastav seadusemuudatus või seaduseelnõu ettepanek, mis peaks tulema kas teie ministeeriumilt või Justiits- ja Digiministeeriumilt. Kas teil on selle kohta mingit infot, et kaugel siis on see soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu kokkupanek? Teatavasti parlament siin viie kuu pärast on olude sunnil asju kokku pakkimas.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T23:29:26.000+00:00","speaker":"Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras","text":"Ma tean, et see on Justiits- ja Digiministeeriumis. Mis on täpne staatus, ma peaksin uuesti järele küsima. Kui lubate, vastan teile äkki kirjalikult.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:29:38.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Lea Danilson-Järg, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"7f83e40c-4854-4632-9372-448b3a5dc93a","date":"2026-09-30T23:29:39.000+00:00","speaker":"Lea Danilson-Järg","text":"Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Oskate äkki välja tuua, kui palju uusi ametikohti selle seaduse jõustumine võiks kaasa tuua ja mis see Eesti riigile maksab? Kui palju inimesi loodetakse teenindada, mis see hind kogu selle võrdõigusvoliniku büroo tööl ühe nii-öelda kliendi kohta tuleb?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T23:30:04.000+00:00","speaker":"Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras","text":"Aitäh! Hind ühe kliendi kohta, seda ei oska öelda. MKM-i eelarvest on eraldatud lisavahendid voliniku kantselei tööks, 2026. aastal 35 000 ja järgnevatel aastatel 50 000 eurot. See on voliniku enda otsustada, kuidas ta selle töö täpselt jaotab, kas ta võtab ühe inimese tööle või jaotab neid kuidagi muul moel.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:30:35.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Helmen Kütt, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T23:30:36.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Austatud minister, aitäh teile selle ülevaate eest! Ma arvan, et ma sain õigesti aru, aga igaks juhuks küsin üle ja teil piisab lühivastusest. Selle seaduseelnõuga võtab Eesti üle direktiivist tulenevad kohustused ja midagi ise sinna juurde ei lisa. See eelnõu puudutab puhtalt ainult direktiivi ülevõtmist.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T23:31:01.000+00:00","speaker":"Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras","text":"Just nii. Direktiivis oli kolm ettepanekut, millest me võtame üle kaks.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:31:07.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Lea Danilson-Järg, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"7f83e40c-4854-4632-9372-448b3a5dc93a","date":"2026-09-30T23:31:08.000+00:00","speaker":"Lea Danilson-Järg","text":"Aitäh! Selle eelnõuga üldiselt seda võrdõigusvoliniku bürood väga tugevasti tugevdatakse, antakse hästi palju õigusi juurde. Ütleme, sisuliselt tuleb nagu selline miniõiguskantsler. Mul lihtsalt tekib küsimus, et meil on väike riik, kas on vaja nagu dubleerida selliseid asju. Siin oli ka tegelikult kaasamise tagasisides päris palju seda välja toodud, et väga palju kattuvust on õiguskantsleri tegevusvaldkonnaga, aga samas ka töövaidluskomisjonidega. On see nagu mõistlik teie arvates?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T23:31:45.000+00:00","speaker":"Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras","text":"Me näeme just seda, et kui volinik saab rohkem ennetada neid küsimusi üldse, et ei jõutaks töövaidluskomisjoni või kohtusse, siis see tagab just inimestele parema kaitse ja väldib selliseid pikki ja kulukaid menetlusi. Nii et selle konkreetsete direktiivi muudatuste ülevõtmine, selle mõju on ikkagi inimeste õiguskaitse paranemine.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:32:12.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Liigume edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu juurde ja selleks palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"9035e217-d990-40ca-87ed-54c77653c6d7","date":"2026-09-30T23:32:25.000+00:00","speaker":"Pipi-Liis Siemann","text":"Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjonis oli eelnõu arutusel esmaspäeval, 14. septembril ja meil oli võimalus kuulda sarnast esitlust Erkki Keldo poolt meile üleantuna või esitatuna. Sisus loomulikult erisusi ei olnud ja komisjonis tekkis ka elav arutelu. Komisjoni liikmed esitasid ministrile hulga küsimusi, näiteks, milline on eelnõu mõju riigieelarvele, samuti voliniku õiguse kohta osaleda kohtumenetluses, õiguskantsleri sõltumatuse ja voliniku õigusele õiguskantsleri arvamuse või eksperdihinnangu andmise kohta, kas ja millisel määral nähakse võrdõigusasutusele ette konkreetseid nõudeid ressursside, töötajate arvu või teenuste korralduse kohta. Arutleti loomulikult ka selle üle, et piisavate ressursside tagamise võimekus, milline see on, ja tekkivad võimalused, kas siis saab tõepoolest lahendada diskrimineerimisvaidlusi kohtuväliselt. Me saime selgitused, need võimalused on tõepoolest laiemad. Ennetust on võimalik teha paremini ja vabatahtlikkus ka vaidluste lahendamise korral on mõlema poole nõusolekud nende lahenduste puhul olulised. Komisjonis tehti ka menetlusotsused ja need olid järgmised. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30. septembril, konsensuslikult, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, poolt oli 6 komisjoni liiget. Määrati ka juhtivkomisjoni esindaja, kelleks siinkõneleja. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:34:17.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Helmen Kütt, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"1d0b281d-b769-4e94-8c67-faa1cb1b1395","date":"2026-09-30T23:34:21.000+00:00","speaker":"Helmen Kütt","text":"Jaa, ma esitan selle küsimuse, mille esitas hea ametikaaslane Tanel Kiik ministrile. Kas teil komisjonis oli juttu sellest nõndanimetatud aasta tagasi juba plaanitavast suuremast seaduseelnõust, mis puudutab võrdse kohtlemise eelnõu? Kas see tuli jutuks ka komisjonis? Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"9035e217-d990-40ca-87ed-54c77653c6d7","date":"2026-09-30T23:34:42.000+00:00","speaker":"Pipi-Liis Siemann","text":"Aitäh! Saan vastata veel lühemalt, et ei tulnud.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:34:46.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 948 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. oktoober kell 17.15. Oleme edukalt läbinud 17. päevakorrapunkti.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"208052a2-b152-4ede-a24b-586bea760db6","date":"2026-09-30T23:35:17.000+00:00","title":"<p>Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (949 SE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:35:17.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Liigume edasi 18. päevakorrapunkti juurde. Selleks on meil Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 949 esimene lugemine. Ettekandjaks palun majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T23:35:41.000+00:00","speaker":"Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras","text":"Austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Teie ees olev planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu on osa laiemast tööst, Eesti planeerimissüsteemi ajakohastamisest. Viimase kahe aasta jooksul on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegelenud menetluste lihtsustamise ja tõhustamisega. Ära on tehtud suur töö, et vähendada bürokraatiat, kaotada dubleerivaid menetlusi ja muuta planeerimine arusaadavamaks. Kaotatud on mitmeid ebavajalikke menetlusetappe, muudetud paindlikumaks kohalike omavalitsuste võimalused ning tugevdatud haldusjärelevalvet. Osa muudatustest on juba jõustunud, osa jõustumas. Tänane eelnõu on viimane suurem pusletükk, mis seob varasemad muudatused tervikuks ning tagab, et planeeringumenetlused oleksid kiiremad, läbipaistvamad ja paremini juhitud algusest lõpuni. Teeme seda, sest planeerimisest sõltub, kui kiiresti suudame olulised ruumilised otsused ellu viia. See mõjutab meie ettevõtlusmaastikku, elukeskkonna arengut ja investeeringuid. Riigikogu menetluses on juba strateegiliste investeeringute ekspressraja eelnõu, mis aitab olulised tööstusprojektid käivitada kiirkorras. Lisame siia parema prognoositavuse ja selge menetluse ning oleme loonud investorile väärtuspakkumise. Tõhusam planeerimine aitab muuta plaanid päris tehasteks, töökohtadeks ja majanduskasvuks. Praegu on menetlused sageli pikad ja ebaühtlased. Keskmine detailplaneeringu menetlusaeg on 2,2 aastat, üksikjuhtudel ulatub see 18 aastani ning erineb omavalitsuste lõikes kümme korda. Menetlusi pikendavad muu hulgas asutuste hiline reaktsioon, ebaselgus detailplaneeringute ülesannetes ja täpsusastmes ning info paiknemine erinevates süsteemides. Nii sünnivad eri valdkondades erinevad otsused, mille ruumilist mõju ei vaadata alati tervikuna. Eelnõu annab üleriigilisele planeeringule selgema koha riigi strateegilises juhtimises. Tulevikus tuleb riigi arengukavade ja programmide koostamisel arvestada ka ruumiliste arengusuundadega. See aitab vältida olukorda, kus valdkondade investeeringud ja otsused tehakse üksteisest eraldatult ning nende koosmõju ei käi kokku. Seome poliitika kujundamise ja Eesti 2050 eesmärgid senisest tugevamalt piirkondade ruumiarenguga. Riigi otsused on nii paremini koordineeritud ja terviklikumad. Teise muudatusena kaasub Maa- ja Ruumiamet planeeringute koostamise varasemas etapis. See aitab probleemid ja küsimused lahendada varem, muudab menetluse sujuvamaks ning märgib selgemalt ameti nõustamise ja järelevalve rolli. Senine lõppfaasi heakskiidu andmine asendub edaspidi kooskõlastamisega menetluse esimeses pooles. Kolmandaks täpsustame detailplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid. Praktikas on sageli kerkinud küsimus, kui suure detailsusega tuleb planeeringuid koostada, millised ülesanded on tegelikult ja päriselt vajalikud. Nende vaidluste taha on jäänud toppama nii mõnigi planeering. Eelnõu eristab selgemalt kohustuslikud ülesanded neist, mida tuleb lahendada vajaduspõhiselt. See suurendab õigusselgust ning väldib ebavajalikku ressursikulu. Heaks näiteks on hoone sügavus, mida ei ole vaja iga planeeringuga lahendada, või servituutide seadmine juhul, kui neid planeeringu elluviimiseks vaja ei ole. Edaspidi tuleb detailplaneeringu algatamise otsus teha 30 päeva jooksul. Pikem tähtaeg jääb seaduses võimalikuks ainult erandkorras. Lisaks kehtestame kahe aasta pikkuse vahetähtaja, mille jooksul peab detailplaneering liikuma kooskõlastusele. See annab menetlusosalistele selge ajaraami ja muudab kogu protsessi läbipaistvamaks. Samuti toetame planeerimismenetluse digipööret. Eelnõu kohaselt peab edaspidi detailplaneeringu algatamise taotluse ning otsused esitama planeeringute andmekogusse PLANIS. See toob menetlusinfo ühte kohta kokku ning parandab protsessi jälgitavust ametkondade ja ka avalikkuse jaoks. Viimase asjana tõstan esile ehitusseadustiku täienduse. Planeeringutaotlus vaadatakse kohe alguses üle ja puudusi käsitletakse ühekorraga. Väldime pikki kooskõlastusringe ja tagame selguse kõigile menetlusosalistele. Head Riigikogu liikmed! Esitatud muudatustega lühendame planeerimismenetluse aega, suurendame läbipaistvust ja seome poliitika kujundamise paremini ruumiga. Loome süsteemi, mis toetab riigi tasakaalustatud ja terviklikku ruumilist arengut ning soodustab investeeringuid. Palun teil seda seadusemuudatust toetada! Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:40:31.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Liigume edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu juurde ja selleks palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Tõnis Möldri.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d7d9e4d7-699e-4038-83c3-d13369f644c9","date":"2026-09-30T23:40:45.000+00:00","speaker":"Tõnis Mölder","text":"Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas teemat 14. septembril ja meile andis ülevaate sellest eelnõust veel tollane minister Erkki Keldo, aga tegi seda sama põhjalikult kui tänane minister Liina Vahtras. Komisjonis olid ka laiemad küsimused ja teemad, aga need ei puudutanud võib-olla konkreetselt seda eelnõu, vaid planeerimisprotsessi. Üks, mis selle eelnõu puhul jäi kõlama, on ikkagi see, mis on väga oluline, et KOV-i planeerimisautonoomia jääb alles. Ma arvan, et see on üks kõige olulisemaid punkte. Otsustati ära kolm asja konsensuslikult. Otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks Tõnis Mölder, et võtta eelnõu 29. septembri päevakorda ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:41:31.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Anti Allas, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"f6353ede-a0a5-4918-ab8b-790a1957c5cd","date":"2026-09-30T23:41:33.000+00:00","speaker":"Anti Allas","text":"Aitäh, hea eesistuja! Väga austatud ettekandja! Küsin, kas komisjonis oli juttu ka sellest, kuidas Eesti planeerimissüsteemi keerukus bürokraatlikus mõttes on võrreldav näiteks teiste naaberriikidega, Soomega. Kus me seal asume ja mille poole püüdleme?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d7d9e4d7-699e-4038-83c3-d13369f644c9","date":"2026-09-30T23:41:54.000+00:00","speaker":"Tõnis Mölder","text":"Aitäh! Jaa, ka seda arutelu on olnud meil komisjonis eelnevalt, mitte konkreetse eelnõu puhul. Ja tegelikult me liigume samm-sammult paremas suunas, kuigi tuleb tunnistada, et ka arendajad ütlevad täna, et meie lähiriikides on see protsess parem. Aga ma tuletan meelde, et kevadel me võtsime vastu kaks suurt planeerimisseaduse eelnõu, mille kaudu me tegelikult seda planeerimisprotsessi kiirendasime olulisel määral. Kui me vaatame tänast seaduseelnõu, siis see on selle viimane jätk. Ja ma loodan, et me tõesti tuleme selle planeeringu protsessiga tempo mõttes kiiremini järele oma lähiriikidele.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:42:31.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 949 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. oktoober kell 17.15.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"19e49c4d-affc-4824-a858-263e916dd927","date":"2026-09-30T23:42:55.000+00:00","title":"<p>Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (972 SE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:42:55.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Ja päris hea tempoga jõudsime 19. päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 972 esimene lugemine. Ettekandjaks palun majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":null,"date":"2026-09-30T23:43:13.000+00:00","speaker":"Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras","text":"Austatud juhataja! Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on anda tööotsijale paindlikkust sobiva töö leidmiseks, pakkuda aktiivsemat tuge seal, kus seda kõige enam vajatakse, ning luua töötuna arveloleku ajaks selged ja kõigile võrdsed kehtivad kokkulepped. Sellega soovime toetada inimeste kiiremat jõudmist sobivale ja püsivale tööle, lühendada töötuse perioodi ning ennetada pikaajalist töötust. Praegune aktiivsusnõuete süsteem on killustunud. Nõustamisel mitteosalemist, tegevuskavas kokkulepitud tegevuse täitmata jätmist ja sobivast tööst keeldumist arvestatakse eririkkumistena ja loetakse eraldi. Töötuna arveloleku lõppemine võib järgneda kolme või seitsme rikkumise järel. See teeb süsteemi nii inimesele kui ka rakendajale keeruliseks. Eelnõuga koondame kõik rikkumised ühte arvestusse. Uus süsteem on astmeline ja seega etteaimatav. Esimese ja teise mõjuva põhjuseta rikkumise korral inimene saab hoiatuse. Kolmanda rikkumise korral lõpetatakse töötuna arvelolek. Esmakordse lõpetamise järel saab aga inimene end kohe uuesti töötuna arvele võtta. Kui aga järgmise 12 kuu jooksul lõpeb arvelolek samal alusel uuesti, rakendub 90-päevane ooteaeg. Nii on tagajärjed selged, kuid inimesel on enne rangema meetme rakendumist võimalus oma käitumist korrigeerida. Samal ajal muudame süsteemi õiglasemaks töötuskindlustushüvitise ja töövõimetustoetuse saajatele. Edaspidi ei lõpe hüvitise maksmine ega peatu töövõimetustoetus esimese rikkumise järel. Kõigile registreeritud töötutele kehtib sama astmeline loogika. Esimesed kaks rikkumist toovad kaasa hoiatuse ning hüvitise või toetuse maksmine lõpeb koos töötuna arveleoleku lõppemisega. Paindlikumaks muutub ka nõustamise korraldus. Seadusest kaob nõue osaleda nõustamisel vähemalt kord 30 päeva jooksul. Töötukassa määrab nõustamise aja ja viisi, inimese tööotsingu olukorra töö leidmise võimaluste ja kohtumise eesmärgi järgi. See võimaldab suunata nõustaja aega ja tuge rohkem neile tööotsijatele, kes seda vajavad, säilitades samal ajal aktiivsusnõuete täitmise kohustuse kõigile töötuna arvel olevatele inimestele. Eelnõuga ajakohastame \"sobiva töö\" mõistet. Sobiv töö on töö, millele töötuna arvel olev inimene peab kandideerima ja mida tal tuleb pakkumise korral vastu võtta. Mõjuva põhjuseta sobivast tööst keeldumist loetakse aktiivsusnõuete rikkumiseks. Töötuse esimesel 20 nädalal saab inimene vabamalt valida tööd, mis vastab tema taustale ja elukorraldusele. Alates 21. nädalast peab tööotsing laienema. Lisaks täpsustame Töötukassa võimalusi kasutada kohaliku omavalitsuse juba olemasolevaid andmeid inimese abivajaduse ja funktsioneerimisvõime piirangute kohta. Eesmärk on vältida sama teabe korduvat küsimist ning pakkuda inimesele paremini sihitud abi. Samuti loome selgema aluse töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse kvaliteedi kontrollimiseks ja Töötukassa tegevuse mõju ning tulemuslikkuse analüüsimiseks. Töötukassa nõukogule ja juhatusele anname võimaluse võtta teatud otsuseid vastu kirjalikus menetluses. Sellega kaasajastame töökorraldust ja anname juhatusele ja nõukogule suurema paindlikkuse otsuste tegemisel. Olulised küsimused, näiteks eelarve ja töötuskindlustusmakse määraga seonduvad teemad, jäävad ka edaspidi koosolekul otsustamiseks. Aktiivsusnõuete, sobiva töö ning Töötukassa juhtimisreeglite muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2027. See annab aega vajalike ettevalmistuste tegemiseks ja muudatuste rakendamiseks. Kokkuvõttes aitab eelnõu luua süsteemi, mis on ühtaegu nõudlik ja toetav. Tööotsijalt eeldatakse aktiivsust, kuid teda koheldakse ühtselt, läbipaistvalt ja tema tegelikke võimalusi arvestades. Palun teil seda eelnõu toetada! Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:47:38.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Läheme edasi juhtivkomisjoni arutelu juurde. Selleks palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Õnne Pillaku.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"8d9daaeb-dbaf-4887-8311-881b29bedfa9","date":"2026-09-30T23:47:58.000+00:00","speaker":"Õnne Pillak","text":"Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid, kes te olete siin hilisel õhtutunnil tulnud seda olulist eelnõu kuulama! Ma teen kiire ülevaate sellest, mida komisjonis räägiti ja arutati. Kõigepealt, me arutasime seda eelnõu 21. septembril ehk eelmisel nädalal komisjonis. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid arutelul just siin eelnõust ülevaate teinud minister Liina Vahtras, töö ja võrdsuse asekantsler Hedi Arukase ja tööhõive osakonna juhataja Kristi Melesk. Ma ei hakka üle rääkima kõike seda, mida minister siin hetk tagasi rääkis, sest õhtutund on hiline, vaid teen ainult komisjonis selle ülevaate. Ma ütleksin, et komisjoni liikmete küsimused läksid nelja gruppi. Kõigepealt küsiti aktiivsusnõuete ja sanktsioonide süsteemi kohta, et mis probleemi aktiivsusnõuete muutmisega lahendatakse ning kas muudatuste eesmärk on ka töötukassa kulude vähendamine. Ministeeriumi sõnul kokkuhoid ei ole eesmärk, probleemiks peetakse praeguse süsteemi keerukust ja ebaselgust. Siis tekitas küsimusi ka uus astmeline sanktsioonisüsteem ning see, kui kiiresti võivad rikkumised praktikas koguneda. Samuti tõstatati küsimus, kas nõuete muutmine on põhjendatud olukorras, kus Eesti aktiivsusnõuded hinnatakse OECD võrdsuses juba rangeks. Ministeerium selgitas, et eesmärk on muuta süsteemi ühetaolisemaks. Praegu võib üldine rikkumiste ahel olla pikk, samas kui teatud toetuste saajatele rakenduvad sanktsioonid väga kiiresti. Teine oluline teema puudutas andmeid ehk andmete vahetust ja privaatsust ehk terviseandmete kasutamist. Kõige rohkem tekitas küsimusi töötukassa õigus saada kohalikelt omavalitsustelt täiendavaid andmeid ning kasutada töövõime hindamise ja kvaliteedi kontrollis tervisesüsteemi andmeid. Küsiti, millal neid päringuid tehakse, kas inimesed peavad andma selleks oma nõusoleku, kes andmetele ligi pääseb, ja nii edasi. Ministeerium selgitas, et omavalitsustele ei tehta masspäringuid, vaid andmeid küsitakse konkreetsete vajaduste korral. Omavalitsuste andmete küsimiseks on kindlasti vaja inimese nõusolekut. Kolmandaks tuli jutuks veel hoolduskoormus ja vähenenud töövõimega inimesed. Uuriti, kuidas arvestatakse tegeliku hoolduskoormusega juhul, kui inimene ei ole kohaliku omavalitsuse poole pöördunud. Ministeeriumist saime selgituse, et omavalitsuse andmed on täiendav infoallikas ning nende puudumine ei tähenda, et inimese enda teatud teavet, mis ta on andnud, ei arvestata. Vähenenud töövõimega inimeste aktiivsusnõuded jäävad üldjoontes samaks, kuid töövõimetoetuse maksmist ei peatata enam esimese ega teise rikkumise korral. Lõpetuseks oli väga inimlik ja sportlik huvi kaasamise kohta, kuidas siis eelnõu kujunemisel kaasati erinevaid osapooli ja millised muudatused partnerite tulemusel välja jäeti. Ministeerium ütles, et kahest rangemast ettepanekust, see oli sobiva töötingimuste muutmise tähtaja lühendamine ning eraldi rikkumise kehtestamine olukorras, kus inimese käitumise tõttu ei saa nõustamist läbi viia, et nendest loobuti. Siin küll ei ole selle küsimuse esitajat, aga ma arvan, et on oluline ka siin ära öelda, et ministeerium kinnitas ka, et eelnõu väljatöötamisse kaasati ka ametiühinguid. Seejärel me tegime otsused, mis kõik olid konsensuslikud. Kõigepealt, määrata komisjoni ettekandjaks mind, Õnne Pillakut, seejärel saata eelnõu tänasesse täiskogu päevakorda ja esimene lugemine lõpetada. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:52:50.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Teile küsimusi ei ole. (Õnne Pillak: \"Mismoodi?\") Seekord ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 972 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. oktoober kell 17.15.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"aae4bfb5-d752-4775-802c-d1f86ca630f0","date":"2026-09-30T23:53:18.000+00:00","title":"<p>Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (1013 SE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-09-30T23:53:18.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Oleme jõudnud 20. päevakorrapunktini ja selleks on rahanduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. Aivar Sõerd, palun! (Saalis tekitab segadust, et eelnõul on ainult üks ettekandja.) Nii, aga Aivar Sõerd, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"5650dddf-f2ca-4b94-8888-e7482808f81b","date":"2026-09-30T23:55:22.000+00:00","speaker":"Aivar Sõerd","text":"Rahanduskomisjon algatas eelnõu Eesti Panga seaduse muutmiseks. Me käsitlesime seda teemat 14. septembri istungil, kui me arutasime eelnõu algatamist, ja esimeseks lugemiseks ettevalmistamist arutasime 21. septembri istungil. Ma annan siinkohal ülevaate sellest eelnõust, mille me algatasime. Euroopa Keskpank on seadnud raamistikke ja nõudeid kõikidele euroala keskpankadele ja keskpankade töötajatele. See on eelarveraamistik ja seal on ka nõuded, mida Eesti Pank ei saa ise oma töötajatele kehtestada, sest seal tekib põhiõiguse riive, seda saab teha ainult seadusemuudatuse kaudu. Sellest see eelnõu algatus alguse sai. Nõuded on kehtestatud juba mõni aeg tagasi, mida on püütud Eesti Pangas lahendada soovituslike nõuete kaudu. Euroopa Keskpangale nõuete rakendamisest aru andes soovitakse, et nõuded oleksid reguleeritud ka seaduse tasandil. Samas on praktikas kerkinud ka see küsimus, et on vaja kogu raamistikku uuendada ehk on vaja täpsustada, millised rollid on nõukogul, nõukogu esimehel, presidendil ja juhatusel. Teine teema on Eesti Panga kapitali ja aruandluse osa, mida on samuti vaja muuta. Selle peamine mõte oleks kapitalistruktuuri lihtsustamine. Eesti Panga Nõukogu on rakendanud ooteaja reeglit Eesti Panga juhatuse liikmete suhtes ja seda soovitakse rakendada ka teistel teatud ametikohtadel. On ametikohad, kus tunnetatakse suuremat riski ja oleks hea, kui teatud töötajatele saaks teha ka taustakontrolli. Seni on seda tehtud vastavalt võimalustele. Tegemist on õigusliku aluse loomisega Euroopa Keskpanga suunise, see on siis Euroopa Liit 2021/2253 ja Euroopa Keskpank 2021/49 rakendamise osas, mis puudutab huvide konflikti vältimist ja ametijärgse tegevuse piiranguid. Selleks nähaksegi ette võimalus piirata turutundlikule teabele regulaarset juurdepääsu omavate töötajate finantstehinguid ning kohaldada pärast teenistus- ja töösuhte lõppemist ooteaega. Nagu ma ütlesin, lisaks sätestatakse õiguslik alus taustakontrolli tegemiseks ametikohtadel, millega kaasneb kõrgendatud usaldusnõue. Muudatused avaldavad mõju eelkõige Eesti Panga töötajatele ja juhatuse liikmetele, kes on seotud turutundliku teabe ja kõrgendatud usaldusnõudega ametikohtadega. Eelnõu aitab tugevdada Eesti Panga institutsionaalset sõltumatust ja suurendada avalikku usaldust keskpanga tegevuse vastu. Sisult võib meie algatatud eelnõu muudatused jagada nelja rühma. Esimese rühma moodustavad huvide konflikti vältimist, ametijärgse tegevuse piiranguid ja taustakontrolli käsitlevad muudatused. Teise rühma või teise osa muudatustest moodustavad Eesti Panga juhtimis- ja pädevusnorme puudutavad muudatused. Kolmanda osa muudatustest moodustavad Eesti Panga kapitalireservide ja aruandluse regulatsiooni ajakohastavad muudatused. Neljas osa on keelelised, terminoloogilised ja süsteemselt seadust ajakohastavad muudatused. Eelnõuga muudetavad normid puudutavad valdavalt Eesti Panga sisemist korraldust, juhtimist ning töötajatele kohalduvaid nõudeid. Puudub vajadus muuta teiste seaduste regulatsioone või neis sisalduvaid viiteid Eesti Panga seadusele. See on lühidalt selle eelnõu sisu. Nagu ma ütlesin, me arutasime eelnõu algatamist oma 14. septembri istungil. Ma annan sellest lühikese ülevaate. Eelnõu valmistas meile ette Eesti Pank. Eesti Panga president oli meil ka istungil kohal. Lisaks osales Eesti Pangast ka nende õigusteenistuse juhataja Marek Feldman. Eesti Panga president Ülo Kaasik andis oma ülevaate sellest eelnõust. Seda ma juba ka kirjeldasin. Meil oli ka mitte eriti pikk arutelu, aga kolleeg Diana Ingerainen küsis, kas Eesti Panga Nõukogu ei kinnita Eesti Panga eelarvet. Eesti Panga president selgitas, et praeguse seaduse järgi kinnitab Eesti Panga eelarve Eesti Panga president. Euroga liitumise ajal oli vaja täita sõltumatusenõudeid, siis hindasid keskpank, justiitsministeerium ja Rahandusministeerium, et Eesti Panga Nõukogul ei ole seaduses sätestatud samaväärseid sõltumatuse garantiisid, nagu oli sätestatud Eesti Panga juhatusel. Euroopa Keskpanga ülesannete täitmisel on vaja sõltumatus tagada. Kolleeg Ingerainen palus täpsustada, mis on nõukogu vastutus. Sellele küsimusele vastati selliselt, et nõukogu teeb eelarve üle järelevalvet ja seaduses on toodud ka loetelu, mis on keskpanga nõukogu ülesanded. Tegemist on pigem järelevalveorganiga ning juhtimise pädevus on kõrvaldatud. Juhtimise pädevus on juhatusel. Kolleeg Aivar Kokk küsis täpsustust muudatuste kohta, mis selles eelnõus on, mis tunduvad ühelt poolt mõistlikud, aga nendel on ka teatav mõju panga eelarvele. Ülo Kaasik vastas, et praegune seadus sätestab suhteliselt üheselt, et Eesti Panga president saab ainuisikuliselt väga palju otsustada. On proovitud tekitada seda, et juhatuse roll oleks natuke selgemalt välja toodud ja mõnevõrra suurem. On oluline, et ka seadus seda peegeldaks. Teiseks ei ole praegu asjapresidentide ametiajad piiratud. Kui presidendil on üks ametiaeg seitse aastat ning pärast seda tuleb järgmine president, siis asepresidentidel seda piirangut ei ole. Seaduseelnõu kohaselt on asepresidendil kaheperioodiline ametiaeg samuti ehk siis maksimaalselt saaksid nad kahel korral olla viis aastat asepresidendi ametikohal. Kolleeg Aivar Kokk palus veel täpsustust asepresidentide ametiaegade kohta. Sellele tuli vastus, et mudel on võetud teiste kõrgemate riigiteenistujate pealt. Ma ise küsisin selle osa kohta, mis puudutas kapitali ja reservkapitali muudatusi. Juba pikka aega on teada, et Eesti Panga kapital on võrreldes teiste eurosüsteemi keskpankadega olnud väike. Kas seadusega ei peaks kehtestama ka mingisuguseid kapitali sihttasemeid? Ja sellele andis Eesti Panga president Ülo Kaasik pikema vastuse. Kõigepealt, seadusega on sätestatud, et kapital peab olema 400 miljonit eurot. Praegu on omakapitali koos reservkapitaliga 700 miljonit. Reservkapital ei ole veel jõudnud 300 miljoni euroni, aga seda on suurendatud kasumieraldiste arvel. Kui võrrelda teiste keskpankadega, siis siin tuleb vaadata seda kapitaliseerituse definitsiooni natukene laiemalt. Lisaks omakapitalilaadsetele kirjetele on teistel keskpankadel ka näiteks ümberhindluskontod. Need on need kontod, kus keskpankadel on märkimisväärsed summad realiseerimata tulubilansis, mis aga ei ole veel kasumieraldistena nagu raamatupidamises läbi kantud, vaid on ümberhindluskontol. Keskpankadel on lubatud teha ka riskieraldisi riskide katteks. Aga kui nüüd teiste keskpankadega võrrelda, siis Eesti Pank oma kapitali suuruse poolest – suurused on erinevad, aga võrreldes bilanssidega –, me oleme tagantpoolt teised või kolmandad. Sellel on ka ajalooline põhjus, sest osal keskpankadel on suured kullareservid ja kulla hind on päris palju tõusnud. See ümberhindlus kajastub just nendelsamadel ümberhindluskontodel. Ka Eesti Pank on hakanud märkimisväärselt riskieraldisi kasvatama, sest on näha, et volatiilsetel finantsturgudel võib finantsinvesteeringuteks ettenähtud portfelli kõikumine olla päris märkimisväärne ja ka rahapoliitika portfelli pealt on võimalik saada päris märkimisväärseid kahjumeid. Paljudel keskpankadel ongi suured kahjumid ja selle vastu püütakse riskipuhvreid üles ehitada. Eesti Panga Nõukogu on kinnitanud kasumijaotuse strateegia, kus on hinnatud, et mõistlik oleks pingutada selle nimel, et kapitalipuhvrite tase jõuaks enam-vähem euroala keskmise juurde, aga sinna on ilmselt veel pikk tee minna. Kolleeg Riina Sikkut küsis, et eelnõus on toodud ooteaja pikkus, ooteajal makstav hüvitis, hüvitise väljamaksmise kord ja ametikohad, kus ooteaega kohaldatakse. Küsimus oli ka, et mitmest ametikohast üldse jutt käib ja et kas hüvitis on seotud töötasuga või rakendatakse muid määrasid. Eesti Panga vastus oli, et neil on 240 ametikohast 77 sellised, millel töötavad inimesed omavad juurdepääsu tundlikule teabele. Praegu on kokkulepe olnud üheksa töötaja ja kolme juhatuse liikmega. Hüvitis on seotud töötaja palgaga ning sellest makstakse 80%. Need ootaja perioodid on erinevad. Juhatuse liikme puhul on see üks aasta, aga töötajatel alates kolmest kuust kuni maksimaalselt ühe aastani. Samuti täpsustas panga jurist, et 77 turutundlikule teabele juurdepääsu omavad isikud on need, kelle suhtes hakkasid kehtima investeerimise ja väärtpaberite omamise piirangud. Siis oli küsimus ka eelmise Eesti Panga presidendi Madis Mülleri kohta, et kuidas temaga on. Panga presidentide kohta kehtib selline kord, et tuleb luba küsida Euroopa Keskpanga nõukogult. Madis Müller on selle loa saanud ja temal ei ole töökohad seotud pangandusega ning huvide konflikti tegelikult ei tohikski tekkida. Sellega meie arutelu piirduski. Komisjoni esimees Annely Akkermann küsis, kas me oleme nõus selle eelnõu algatama, ja komisjoni liikmed nõustusid konsensuslikult. Veel oli küsimus muudatusettepanekute tähtaja kohta, et kuidas neid arvestatakse. Vastus oli, et tavakorras, vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on kümme tööpäeva. Komisjon langetas järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30. septembril. See oli meil konsensuslik otsus. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, see oli meil ka konsensuslik otsus. Ja kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see oli ka konsensuslik otsus. Ja lõpetuseks, vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Ja kui esimene lugemine lõpetatakse täna, siis see tähtpäev saabub 14. oktoobril kell 17.15. Siinkohal ma oma ettekande lõpetan ja tänan tähelepanu eest! Vastan küsimustele.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-10-01T00:11:31.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Kuna me oleme juba üle südaöö, siis on 15. oktoober. Teile küsimusi ei ole. Aga nüüd selle segaduse täpsustamiseks, mis oli, et mitu ettekannet on või mitu ettekandjat on, siis Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98, meie kollase raamatu lehekülje 344 teine punkt ütleb, et kui eelnõu juhtivkomisjon on ka eelnõu algataja või esitaja, peetakse esimesel lugemisel üks ettekanne. Nii et siin on selle seletuskirjas täpselt ära öeldud. Nii, aga meil on ettekanne tehtud ja alustame läbirääkimistega. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 1013 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 15. oktoober kell 17.15.","link":null}]},{"agendaItemUuid":"bb90171c-4284-414b-af89-a868c77dda37","date":"2026-10-01T00:12:43.000+00:00","title":"<p>Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (911 SE) esimene lugemine</p>","events":[{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-10-01T00:12:43.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Olemegi jõudnud tänase viimase päevakorrapunkti juurde. Selleks on Riigikogu liikmete Toomas Uibo, Tanel Teini, Varro Vooglaiu, Kalle Laaneti, Madis Timpsoni ja Rene Koka algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 911 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Toomas Uibo.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d0d7a6a5-25de-40d0-b5df-09575a7c9bfc","date":"2026-10-01T00:13:08.000+00:00","speaker":"Toomas Uibo","text":"Aitäh, hea juhataja! Head allesolijad saalis! Selle öötöö või töö-öö lõpetuseks üks hästi lihtne ja konkreetne eelnõu, 911 SE, mille eesmärk on lubada mootorrattad bussirajale. See on igati hea eelnõu, seda toetavad politseinikud, aga mitte Tallinna linn. See eelnõu tegeleb liikluse turvalisuse tõstmisega ja tänavate läbilaskevõime suurendamisega. Nii et palun sellele suurt toetust. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-10-01T00:13:55.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Teile on vähemalt üks küsimus. Juku-Kalle Raid, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a5d17c31-61e5-4e45-87b0-5834b6728fe6","date":"2026-10-01T00:14:01.000+00:00","speaker":"Juku-Kalle Raid","text":"Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Toomas! Teatavasti on Eestis umbes üheksa kuud talv. Mul on kahepoolne küsimus. Esiteks, kas talvel külm ei ole mootorrattaga sõita ja kuidas sa selle bussiraja sealt Tallinna tänavatelt üles leiad?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d0d7a6a5-25de-40d0-b5df-09575a7c9bfc","date":"2026-10-01T00:14:25.000+00:00","speaker":"Toomas Uibo","text":"Aitäh, hea küsija! See, et meil on üheksa kuud talv, on suur eelis. Esiteks, mootorrattaid on väga vähe ja tõepoolest nad on hooajalised sõidukid ja seda vähem nad tegelikult ka bussirajal liiklevad. Aga samas tulevad nad ära autode vahelt ega sõida seal ohtlikult nende sõidukite vahel. Nii et kõik paraneb liikluses.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-10-01T00:14:57.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu juurde. Selleks palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Tõnis Möldri.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d7d9e4d7-699e-4038-83c3-d13369f644c9","date":"2026-10-01T00:15:11.000+00:00","speaker":"Tõnis Mölder","text":"Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas seda eelnõu kahel korral, 22. septembril ja 28. septembril. 22. septembril andis samamoodi eelnõu algataja Toomas Uibo sellest teemast meile ülevaate. Tutvustati meile ka Vabariigi Valitsuse seisukohta, mis oli lähtuvalt nende seisukohast selline, et toetada küll antud eelnõu eesmärki, aga mitte esitatud kujul. Lisaks olid meil komisjonis mõningad arutelud, mis puudutasid seda, kas ja kuidas saavad omavalitsused seda reguleerida. Me teame, et osa omavalitsusi toetab seda eelnõu ja osa mitte. Siinkohal samamoodi, kui on seaduses ikkagi sätestatud, kes võivad ühistranspordirajal liikuda, siis see ei ole mitte omavalitsuse otsustada, vaid ikkagi selle suure saali otsus. Me tegime konsensuslikud otsused. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks esialgu Marek Reinaas, aga hiljem otsustasime teha teistsuguse otsuse ja määrata mind juhtivkomisjoni esindajaks. Teiseks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30. septembril ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Aitäh!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-10-01T00:16:25.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Annely Akkermann, palun!","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"7655e8d3-b658-49f0-8e09-f6cbc4a2c714","date":"2026-10-01T00:16:28.000+00:00","speaker":"Annely Akkermann","text":"Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas te arutasite, kas külgkorviga mootorrattad võivad ka seal reisijaid vedada bussirajal?","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"d7d9e4d7-699e-4038-83c3-d13369f644c9","date":"2026-10-01T00:16:40.000+00:00","speaker":"Tõnis Mölder","text":"Aitäh! Ma arvan, et teie poolt selle mootorrattaliigi esiletõstmine on vägagi põhjendatud. Aga minu teada, kus nii-öelda rahvastiku tihedust ja rahvaarvu arvestades külgkorvide osakaal on väga suur, siis seal minu teada neid ühistranspordiradasid väga palju ei ole. Minu teada on see seis selline, et kui see seadus sellisel kujul vastu võetakse, siis ükstakõik millise mootorrattaga võib sõita ühistranspordirajal.","link":null},{"type":"SPEECH","uuid":"a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766","date":"2026-10-01T00:17:09.000+00:00","speaker":"Aseesimees Arvo Aller","text":"Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 911 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 15. oktoober kell 17.15. Olemegi edukalt tänase päevakorra läbi käinud ja sellega on istung lõppenud.","link":null},{"type":"SESSION_END","uuid":null,"date":"2026-10-01T00:17:40.000+00:00","speaker":null,"text":"00:17","link":null}]}],"edited":false}]